Unistan ühest mõnusast pühapäevast - rand, merevesi ja -tuul, naised, jutud, päike, heledad kleidid ja valge pesu tuules, piknik, soe õhk… Killuke nostalgiat leiab aset Tallinna kesklinnas Kalarannas pühapäeval algusega kell 16:00. Peseme voodipesu mereveega ja kuivatame ...meretuules, naudime seltskonda ja ilusat ilma.
 

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=4071401022580&set=a.4071330940828.2180242.1209001593&type=1&comment_id=2772997#!/events/127469067389227/

Linn on minu kodu. Olen vaba.
Luksus on kuivatada pesu rannas. Sündmus inspireerib.
Helge, naiselik ja puhas pesupäev tasakaalustab maskuliinset linnaruumi.

Praktiline info:
Võta kaasa hele voodipesu, pesulõksud ja nöör, võimalusel kauss. Pakume keskkonnasõbralikku pesupulbrit.
Pane selga hele kleit ja jalga kummikud (merevesi on jahe).

korraldaja You Must relax
sündmus toimub Kalamaja päevade raames
www.youmustrelax.com

Seoses Kalamaja päevadega on 19.-20. mai Vana-Kalamaja tänav Niine ja Kotzebue tänavate vahelises lõigus autodele suletud!  

Palume autojuhtidelt mõistvat suhtumist.

Kindlasti on terve hulk kalamajalasi ja muid toredaid inimesi, kes mõtlevad et "ma ise hirmus palju ei viitsi sebida ja korraldada aga tegelikult on hästi lahe et selline asi nagu Kalamaja Päevad toimub..." 

Kui hirmus palju ei viitsi sebida, siis see on ok, enamus asju on meil juba ära sebitud.

Aga kui tunned, et natuke ikka võiks panustada, siis seda saab teha nii, et  küpsetad-kokkad midagi head ja tood selle Kalamaja päevade ajal Kalma sauna juurde Telliskivi seltsi kohvikunurka. Siis meil on palju head toitu mida festivalikülastajatele pakkuda! Seltsi kohviku boss on Eve  eve.randowa@gmail.com tel 56494632

Teiseks on vabatahtlikud teretulnud laupäeva (19 mai) hommikul appi asju üles seadma alates kella kaheksast ja  pühapäeva (20 mai) õhtul peale kella viit asju maha võtma.

Ja sponsoreerida saab Telliskivi Seltsi Swedbank-is  221047590828 

 Avamine 9.mai kell 18.00 Mäsu galeriis

 Kahekõned ja sisekõned kujutavad vestlusi- füüsilisi, vaikivaid, kõnelduid, ihatuid, kardetuid. Kas tegu on reaalsuse või väljamõeldisega- see jääb vaataja enda näha ning otsustada. Rõhk on emotsioonil ning selle välja elamisel lõuendil.
Maalid on kiired ning voolavad, nagu on olnud ka emotsioonid, mida need vestlused on tundma pannud. Iga maal on vaid hetk- fragment ajast või väljamõeldud ajast.

Näitus jääb avatuks 8.juunini

K,N, R 15.00 - 19.00

Kalamaja päevadel 19.-20.mai 11.00 - 17.00.

Plakati leiab:

http://koplikool.ee/masu 

Nii seltsilised

On edastada kaks väägagi tähtsat teadet.

1. Tegemisel on Telliskivi Seltsi Spordiklubi särk
2. Kolime võimlast oma tegemistega jälle Kalamaja Põhikooli palliplatsile.

1. Särgi tellimise kohta on kogu info saadaval siit :

https://docs.google.com/a/medicum.ee/spreadsheet/viewform?formkey=dGJrMFJ5TlFYOXJXNU1xUENWZ1NUMWc6MQ

Kes tahab särke kuni esmaspäevani proovida, helistage Pallas Mudistile 5158018 ja leppige aeg kohtumiseks kokku. Temalt saab ka igakülgset lisainfot särgi kohta. Kutsun spordisõpru särki tellima, sest särgile leiab kindlasti rakendust ka väljaspool

võrkpalliplatsi. Eelmisel aastal näiteks käisime Uue Maailma korraldatud jalkavõistlusel.Ja muidu ka ilus mööda agulit patseerida.

1. Sellel aastal kolime võimlast Kalamaja Põhikooli palliplatsile mai kolmandal nädalal.Kas hakkame jälle kokku saama kolmapäeviti kell 18.00 selgub varsti.

Eelmine aasta jätkus osalejaid parasjagu võrguplatsile.Kui huvi on suurenenud, peab hakkama välja mõtlema lisategevusi.Võrku ja korvi saab mängida tasuta.Jalka mängimise eest küsitakse raha.Kes on suvisest sportimisest huvitatud, pange ennast kirja siin:

http://www.doodle.com/48r2ga3anesb3ni8

Lisage ka oma meili aadress.Siis saab vajadusel ühendust võtta.

Teretulnud on kindlasti igasugused ettepanekud ja muidu arutelu sporditeemal.

Tegusat suve

Kaarel

Tere kõigile!

Otsustasime trennis omakeskis arutades teha seltsi spordiklubile meeskonna särgi, mida saaks kasutada kõikidel spordi üritustel/aladel.

Välja valisime Hummeli särgid (bee authentic jersey). Saab tellida nii naiste kui meeste mudelit.  Värvi valik: http://dl.dropbox.com/u/2923247/s%C3%A4rgid.png Kogu hummeli kataloog on nähtav siinhttp://issuu.com/sportstores/docs/katalog_hummel_2012_teamsport_eng_1Meie särgid on lehekülgedel 44-45 (bee authentic jersey) Valida saab nii lühikeste kui pikkade varukatega (meeste mudel ainult).

Ette, rinnale tuleb Telliskivi Seltsi logo (alla on Kalamaja Pelgulinn asemele kirjutatud spordiklubi). Olenevalt särgi värvi valikust kas must-valge või värviline (värviline ilmselt alati ei paista välja).

Selja peale on valikus:

SALME               (ehk tänav, kus elad)

25                          (kas suvaline või siis maja number)

PEETER              (sinu nimi)

Viimasel tulisel arutelul jäigi nii, et igaüks otsustab ise, mis talle selja peale tuleb.

Särk koos kirjadega läheb maksma umbes 25 EUR-i.

Käimas on särgi-värvi poll, infot saab siit: https://www.facebook.com/groups/297884266897368/

Särgihuvilised võiksid endast märku anda FB kommentaariumis.

Ja üleskutse kõigile kiri-male, curlingu jm spordiallde esindajatele - tehke oma sporti Seltsi särgiga! 

PS: Särk sobib ka kõigile spordifännidele!

Tartu Uus Teater annab Tallinnas aprillis ja mais külalisetendusi.

Kanut Gildi SAALis kell 19

17. aprillil mängitakse Mart Aasa autorilavastust „Projekt Elu”.

Mart Aasa lavastuses kohtuvad Keegi A, Keegi B ja Keegi C, kellel tuleb ühe öö jooksul välja mõelda  kultuuriprojektid kümneks aastaks. Alguses tundub kõik mänguline, aga mida aeg edasi, seda tõsisemalt nad seda tegevust võtavad. Ühel hetkel ei osatagi enam muudmoodi  mõelda kui projekti vormis. Loomise pulbitsev stiihia võtab iseenesest A4 kuju. „Projekt Elu” on läheduse ja kokkusaamise võimalikkusest projektismi ajastul. Irooniline ja samas südamlik sissevaade projektiinimeste elulaadi. Kohustuslik kõigile projektijuhtidele, kultuurimanageridele, turundustegelastele ja reklaamigurudele. Mängivad Kristel Leesmend, Mart Aas ja Leino Rei. Kunstnik Erki Kasemets.

18. aprillil mängitakse alles 15. aprill esietenduvat Urma Vadi  lavastust „Rudolf Allaberdi testament”, mängivad Urmas Vadi ja Piret Laurimaa (Endla).

19. ja 20. aprillil saab vaadata Urmas Vadi populaarset lavastust „Rein Pakk  otsib naist!”.  Tegemist on romantilise komöödiaga, kust glamuur, vallatud suudlused liftis, maasikad hulpimas šampanjaklaasis, piknik päikesetõusu ja lummava vaatega alla orgu on kadunud. Jääb järgi vaid ühe mehe ja naise lugu. Mängivad Rein Pakk  (Vanemuine) ja Helena Merzin. Kinematograaf Jaak Kilmi.

21.  22. aprill ja 23. aprill mängitakse verivärskelt lavale jõudnud Ivar Põllu uuslavastust „Vanemuise biitlid”.  See on mänguline teatriuurimus, kus on olemas nii teatrist jutustava lavastuse tundemärgid (ümberriietumised, tagaajamised, partnerivahetused, ekstaas, esoteerika jm), kui ka teadusliku uurimuse tunnused (eri vaatenurgad, tsitaadid, meetodid, range ülesehitus jm). Küsimus oli selles, kuidas jääda teatrimasinavärgis ellu ning mitte kaotada oma elusamust. Ja see küsimus ei ole mitte kuhugi kadunud. Mängivad Nero Urke, Helgur Rosenthal, Maarja Mitt (Vanemuine)  ja Maarja Jakobson.

Salme Kultuurikeskuses kell 19.

8.-10. mail  antakse Salme Kultuurikeskuses kolm viimast etendust Robert Annuse lavastusega „Raudmees. Odysseuse eksirännakud”. See on muusikal Gunnar Grapsi elust ja loomingust. Peaosas Juss Haasma.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.

Häid elamusi!
Katrin Maimik

56502721

Kõik Pelgulinna ja Kalamaja rohenäpud!

Nüüd avaneb esimene võimalus nautida Telliskivi Linnaaia tegemisi.

Laupäeval, 14.aprillil, kl.12.00

Avaloeng ja õpituba "Köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamine linnatingimustes"

Lektor ja juhendaja: Tiina Paasik, taimeteadlane, Räpina aianduskooli õpetaja

Info ja registreerumine: telliskivilinnaaed@gmail.com

Uuri ka http://www.facebook.com/telliskivilinnaaed

Teisipäeval 10.aprillil kell 20:15 F-hoone menüüs dokumentaalfilm „Edie ja Thea: üks väga pikk kihlus“

Nagu nimigi viitab on dokumentaal „Edie ja Thea: üks väga pikk kihlus“ tõeline reis läbi elu. Lisaks samasooliste õigusele abielluda, kõnelevad peategelased Edie ja Thea veel väga erinevatel teemadel. Need kaks, pea 80-aastast prouat, on täis elurõõmust kantud elufilosoofiat ning võitlusvaimu. Nad mõjuvad ütlemata inspireerivalt. Oma ühise eluga paralleelselt meenutavad Edie ja Thea Ameerika elu-olu kuldsetel kuuekümnendatel ja hullumeelsetel seitsmekümnendatel. Nad räägivad avameelselt oma suhtest, vanadusest, haigusest, julgusest, kodanikuaktiivsusest, perekonnast ja iseendast, vürtsitades kõike eluterve huumoriga.

Autorid: Susan Muska, Greta Olafsdottir

Kestvus: 61 min

Aasta: 2010

Riik: USA

Film on inglise keeles eestikeelsete subtiitritega. Linastus toimub tasuta.

"Ma ei ole turist, ma elan siin!“ on MTÜ YFU Eesti vahetusõpilasi tutvustav näitus. Õpilased on tulnud siia aastaks, et õppida rääkima eesti keelt ja tundma eesti kultuuri. Näitus on kokku pandud noorte muljetest ja elamustest Eestis. Kusjuures sel õppeaastal on Eestis 30 vahetusõpilast 8 erinevast riigist üle maailma.

MTÜ YFU Eesti vahetusõpilasi tutvustava näituse avamine toimub 4. aprillil 2012 kell 17.00 Galeriis MÄSU aadressil Tööstuse 1, Tallinn.

Lisaks toimuvad kolmel järjestikusel reedel väikesed infotunnid, kus vahetusõpilased räägivad enda kodumaast:
13.04. kell 17.00 - Saksamaa, Austria, Šveits
20.04. kell 17.00 - Mehhiko, Tai, Tšiili
27.04. kell 17.00 - Belgia, Moldova

Näitus jääb avatuks 4. maini. Mäsu galerii on avatud K, N, R kell 15-19.00

http://koplikool.ee/masu

Jazzkaare helisevate jalutuskäikude pühapäev Kalamajas – tasuta kontserdid 22. aprillil

Üks Jazzkaare traditsioone on päev täis muusikat, kus kontserte saab kuulata tasuta. Sel korral ootab festival teid jalutuskäikudele Kalamaja parki, kirikusse, klaverivabrikusse, rõdule ja kohvikutesse. 23. Tallinna Rahvusvaheline festival Jazzkaar 2012 toimub 20. – 29. aprillini üle Eesti.

Mõnus pühapäevahommik on üsna varajane – kell 8 algusega Kultuurikatla juurest teeb ornitoloog ja Viru Folgi peakorraldaja Peep Veedla linnulauluekskursiooni mööda rannaäärsetKultuurikilomeetrit. Kell 10 äratab Noole tänava rõdul luuletaja, laulja, kodulindistaja ning Kalamaja elanik Chalice – võta kaasa oma tool ja kohvitass! Kell 11 oled oodatud kohvikusseKlaus Eesti Disaini Majas – soolokavaga astub üles kitarrist ja laulukirjutaja Argo Vals, kes muuhulgas kogus hiljuti lisatuntust ka kui Vabariigi sünnipäeva kätlemistseremoonia muusikaline kujundaja.

Kell 12 avaneb erakordne võimalus saada osa maineka pianisti Tõnu Naissoo soolokontserdist muidu avalikkusele suletud Estonia Klaverivabrikus, kontserdile järgneb ka ekskursioon Venno Laulu eestvedamisel. Et maja on põnev, aga saal väike, vajab see kontsert eelregistreerimist aadressil piletid@jazzkaar.ee. Kell 13 toimub juba traditsiooniks saanud Jazzimaali kontsert, seekord Kamahouse’i kobaräri-keskkonnas koostöös Otsa-kooli ja Sally Stuudioga. Muusika ja kunst saavad üksteisest inspiratsiooni ja see annab alati kordumatu elamuse ja kunstilise tulemuse.Kell 14 ootab baar-bistroos Kukeke eriline laulu- ja kitarriduo Helin-Mari Arder – Tiit Born.

Kell 15 saab sammud seada kahes suunas – Kukekest üle tee asuvas F-Hoones alustab soolokavaga Pastacas, Reisisadamas paiknevas Jazzkaare Merepaviljonis on end üles seadnud 33-liikmeline Estonian Folk Orchestra, festivali suurim kollektiiv Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitest. Kell 16 ootab pärastlõunaseid rändajaid Kalju tänava kirik koos Viljandi vokaalkvartetiga Vocamble. Päeva raamib vabaõhukontsert Kalamaja pargis folki, jazzi ja maailmamuusikat segustava Abraham’s Caféga. Kollektiivi akordionist Kaspar Uljas võitis ka tänavu Uno Naissoo nimelise loomingukonkursi. Kalamaja päeva toetab Eesti Autorite Ühing.

Helisevate jalutuskäikude pühapäev!

Pühapäev, 22. aprill

08:00 Linnulauluekskursioon                     Kultuurikilomeeter

10:00 Chalice                                                Noole tn 4 rõdu

11:00 Argo Vals                                           Kohvik Klaus

12:00 Tõnu Naisoo                                       Klaverivabrik

13:00 Jazzimaal                                            Kamahouse

14:00 Helin-Mari Arder & Tiit Born         Kukeke

15:00 Pastacas                                              F-Hoone

15:00 Estonian Folk Orchestra                   Merepaviljon

16:00 Vocamble                                            Kalju kirik

17:00 Abrahams Café                                 Kalamaja park

Vaata lisa www.jazzkaar.ee

Sel teisipäeval 3.aprillil kell 20:00 linastub suurepärane dokumentaalfilm "Koht tähtede seas."

„Koht tähtede seas“ on režissöör Leonhard Retel Helmrichi filmitriloogia kolmas osa. Läbi Jakartas elava Shamsuddini perekonna kajastab autor suuri muutusi, väljakutsed ja vastuolusid, õnne ja õnnetust, millega kaasaegne Indoneesia silmitsi seisab. Film keerleb ümber vanaema Rumidjahi, tubli eaka naise, kes miljonite teistega on parema elu otsingul maalt linna kolinud. Rumidjahi peamiseks sooviks on anda oma lapselaps Tarlile hea haridus. Tari esindab aga juba hoopis teistsugust Indoneesiat ning võitjatest-kaotajatest on tal oma nägemus. Omamoodi navigeerides proovivad Jakarta slummis oma koha leida ka Rumidjahi pojad Bakti ja Dwi. 

Haaravale sisule sekundeerib  režissöör Helmrichi dünaamiline kaameratöö, mida ta nimetab „ühe võtte kaameraks“ (single shot camera).

„Koht tähtede seas“ on võitnud mitmeid mainekaid auhindu, sealhulgas ka 2010 aasta IDFA parima täispika dokumentaalfilmi kategooria.

KOHT TÄHTEDE SEAS / STAND VAN DE STERREN
Autor:  Leonhard Retel Helmrich
Pikkus:  115 min
Aasta: 2010
Treiler: http://www.youtube.com/watch?v=mIuPiIJOTs8

Film on eestikeelsete subtiitritega
Linastus toimub tasuta!

Rohkem infot:
kinobuss.ee
dfk.maailmakool.ee

MTÜ Mondo Maailmahariduskeskus ja Kinobuss MTÜ jätkavad F-hoone dokfilmiklubiga! Juba sel kolmapäeval, 28.märtsil kell 20:00 linastub dokumentaal "Katastroofi retseptid"

"Katastroofi retseptid" on film kliimamuutusest, kuid paljust veel. Võib öelda, et see on vaimukas film katastroofilisel teemal. Režissöör John Websteri sõnul eksime me rängalt, süüdistades planeedi halvas käekäigus suuri ettevõtteid ja tehaseid. Tegelikud süüdlased oleme meie oma igapäevaste väikeste harjumustega. Film jälgib aastat John Websteri ja tema perekonna elus, mil nad püüavad üle minna naftavabale tarbimisele. Igapäevased otsused: asjad, mis tegemata jätame või oleme sunnitud tegema, on katastroofi retseptide koostisained. Naftavaba aasta seab filmis kahtluse alla pere väärtushinnangud, pannes proovile nende tahtejõu ning ehk koguni õnne.

KATASTROOFI RETSEPTID (treiler)
Autor: John Webster
Pikkus: 63 min
Aasta: 2008

Film on soome ja inglise keeles eestikeelsete subtiitritega
Linastus on tasuta!

Rohkem infot:
kinobuss.ee
dfk.maailmakool.ee

Ehk ei ole jäänud märkamata, et viimase aasta jooksul on meie selts korraldanud erinevate asjatundjate abil ja Kodanikuühiskonna Sihtasutuse toel Telliskivi Seltsi foorumi  nime all mitmeid mõttetalguid. Käes on aeg tehtu, nähtu ja kuuldu kokku võtta ning leppida kokku, mida ja kuidas me edasi toimetame.  

Seepärast kutsume kõiki foorumitel osalenuid, ka teid, head seltsikaaslased, teisipäeval, 27. märtsil 2012 kell 19 F-hoonesse (Telliskivi 60a, Tallinn) TELLISKIVI SELTSI MITTE-VIIMASELE FOORUMILE. Kuna tulevane foorum on plaanitud tavapärasest pidulikumana, siis olege head, andke oma tulekust teada!

 Allpool on esialgne nägemus kokkuleppest, mille võiksime tuleval foorumil seltsi ning linna ametiasutuste ja teiste  ühendustega sõlmida, et seda arvestades Kalamaja ja Pelgulinna heaks koos edasi tegutseda. Selle aluseks on ja saavad olema juba toimunud foorumid. Kui teil on täiendusi või märkusi, siis jagage neid julgelt minuga.

> Kevadiselt positiivset tagasisidet ootama jäädes,

> 

> Telliskivi Seltsi juhatuse nimel

Katja Ljubobratets

 Tel 530 74 951

> 



>  KOOSTÖÖLEPPE DRAFT:

> 

> Teen kõik

> endastoleneva, Kalamaja ja Pelgulinna

> elanikele selgitatakse siinseid arenguplaane ja antakse

> võimaluse ka oma sõna sekka öelda enne kui otsus vastu võetakse;

> 

 avalikustatakse ja arutatakse ka avalikku ruumi puudutavaid muudatusi (tänavate,

> platside ja rohealade rekonstrueerimine, liikluskorralduse muudatused jms);

> 

piirkonna liikluses on eelistatud jalgratturite, jalakäijate ja ühistranspordi

> kasutajate huvid – sellest ähtuvalt tehakse kõik liiklust ja tänavaruumi kasutust käsitlevad otsused;

> 

> ·        

> hoitakse piirkonna ajaloohõngu,hoovide rohelust ja looduslikku liivaranda;

> 

> ·        

> lähitulevikuspaigaldatakse piirkonda infotahvlid, kus kohalikud saavad

> rõõmuuudiseid kuulutada ja, kui seda juhtub, ka muret kurta;

> 

> ·        

> vähemalt kord aastas arutatakse piirkonna tänast ja homset Telliskivi

> Seltsi korraldataval avalikul foorumil;

> 

> ·        

> Telliskivi Selts pakub linnaosavalitsusele ja ametitele oma abi

> kõikvõimalike teadete, sealhulgas detaiplaneeringute väljapanekute ja avalike

> arutelude kohta, levitamisel  Kalamaja ja Pelgulinna elaniketeni, selleks saata vaid e-kiril

> info@telliskiviselts.info.   

Väiksemas ringis on seda teemat igatpidi arutatud, kirja kirjutatud, kustutatud ja ümber kirjutatud. Varsti võiks ära saata. Või on veel täiendusi, vastuväiteid, komentaare? 

Kalasadama ümbruse planeeringust

Lugupeetud hr linnapea Edgar Savisaar, pr maavanem Ülle Rajasalu ja pr Anu Hallik-Jürgenstein

Mitmed Telliskivi Seltsi liikmed ja teised Kalamaja elanikud on saanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 2.02.2012 kirja küsimusega, kas nad on valmis tagasi võtma oma ettepanekud ja vastuväited Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kohta.

MTÜ Telliskivi Seltsi ei olnud 2008. aastal (st avaliku väljapaneku ajal) veel asutatud. Täna oleme üks piirkonna aktiivsemaid kodanikuühendusi. Seltsi põhikirjaliseks eesmärgiks on muuhulgas piirkonna omanäolise elukeskkonna taastamine ja säilitamine, samuti aktiivne kaasarääkimine piirkonna elukeskkonna kujundamisel. Seepärast esitame järgnevalt seltsipoolse seisukoha, ettepanekud ja vastuväited.

7. märtsil 2012 korraldas Telliskivi Selts avaliku foorumi Kalasadama planeeringu arutamiseks. Foorumist võtsid osa arendaja, planeeringu arhitekt ja poolsada kohalikku elanikku. Foorumil sai selgeks, et planeeringus on endiselt palju vastuolulist ning see ei ole kehtestamiseks valmis. Foorumi protokoll on saadaval: http://telliskiviselts.info/cmtls/1/502/article/1479

Lisame ka viite ajalehele Kalamajakas, milles erinevad Kalamaja inimesed on kõnealust planeeringut analüüsinud ja arvamust avaldanud: http://issuu.com/jubejuss/docs/kalamajaleht_iv/1

Kultuuripealinna Tallinn 2011 üritustel oli Kalarand üks olulisi sündmuste toimumiskohti – see on üks väheseid kohti, kus linn on merele juba avanenud. Planeering võimaldab samas mereäärse ala sisulist sulgemist ja olemasolevate väärtuste kadumist ning see on karjuvas vastuolus linna merele avamise eesmärgiga.

Planeeringuala väärtused ja avalikud huvid 

Kogu planeeringuga käsitletav maa-ala on Kalamaja elanike ning tegelikult kogu Tallinna elanikkonna ja turistide jaoks erakordselt oluline ja võimalusterohke piirkond. Maa-ala arenguvõimaluste rikkumine ühekülgse ja mõtlematu planeeringuga ei ole mingil juhul aktsepteeritav.

Kultuurikilomeetri mõjul on ala kujunenud väga populaarseks jalutamise ja tervisespordi kohaks ning see on omandanud sümboolse tähenduse. Kuigi kultuurikilomeeter loodi ajutise kergliiklusteena, on see iseseisvusaastate jooksul üks väheseid linnapoolseid algatusi mereääre avamiseks linlastele. Kui planeerida Kalaranna tänav, siis see tuleb teha rahustatud liiklusega, lahendades trassi ja ristmikud nii, et Kutuurikilomeeter säilib vanal trassil ühtse sihina.

Teiseks oluliseks väärtuseks on tehismaastikust looduse mõjul uuesti tekkinud liivarannariba, mis on aktiivses kasutuses suplus- ja vaba aja veetmise kohana. Kalaranna näol on tegu ainsa kesklinnalähedase kohaga, kus saab liival istuda, supelda ja n-ö varba vette pista. Selle erakordse väärtuse säilitamine on kogu linna huvides ning ei kahjusta arendaja huve, kellel ei ole jahisadama ehitamiseks enda sõnul reaalset kavatsust.

Kõnealuse planeeringu lahenduse koostamise juures peame avalikuks huviks rannapromenaadi piisavat ulatust ja planeeringuga garanteeritud avalikku kasutust, ranna säilimist pool-loodusliku liivarannana, jalakäijasõbraliku ruumi ja mugavate ühenduste loomist ja säilimist, samuti Suur-Patarei tänava äärse uue hoonestuse mahulist kooskõla ja sobitumist Kalamaja miljöösse.

Märgime lisaks, et Kalamaja põhikool on ülekoormatud. Kalamajja lisandub pidevalt uusi elanikke. Kuna planeeringuga kavandatakse kokku vähemalt 600 korterit, siis peame vajalikuks planeeritavale alale ka uue põhikooli rajamist.

Planeeringu senine menetlus

2008. aasta sügisel LPA poolt paljudele inimestele saadetud lühike vastuskiri lubas, et maa-ala lahendus leitakse arhitektuurivõistluse kaudu, kuid seda ei ole kolme aasta jooksul toimunud ning arhitektide liidu arvates ei sobi planeering praegusel kujul isegi võistluse lähtematerjaliks. Pärast pikaajalist vaikimist on vastuväidete esitajad saanud LPA-lt kirja, mille järgi soovitakse kehtestada krundipiiride ja ehitusmahtude osas sisuliselt muutmata lahendus. Sisulisi vastuseid vastuväidetele ei ole LPA poolt esitatud. Leiame, et arvestades möödunud ajaperioodi ja täpsustatud joonist, peab planeerimisseaduse põhimõtete järgi tegema teistkordse avaliku väljapaneku. Peame otstarbekaks ettepanekute asjakohast läbiarutamist planeeringumenetluse käigus, sest halduskohtumenetlus ei võimaldaks lahendusi leida, vaid üksnes otsust tühistada.

Lisaks märgime, et mitmed Kalamaja inimesed on pöördunud Telliskivi seltsi poole ka sel põhjusel, et LPA kirjas viidatakse koostööle Telliskivi seltsiga, mis jätab neile mulje, nagu oleks planeeringus näidatava Kalaranna tänava teeprojekti osas seltsiga koostööd tehtud. Planeeringujoonisel eksponeeritakse vana teeprojekti, millega me pole kunagi nõustunud, mistõttu LPA kirjas toodud väide ei pea paika. Planeeringu materjalides ei leidu ka viidet, et teeprojekt tuleb koostatada projekteerimistingimuste alusel, mis on tõepoolest seltsiga koostöös valminud. Seepärast peame eksitava info umber lükkama.

Meie hinnangul on planeeringujoonis praegusel kujul niivõrd segaselt vormistatud, et kõiki lahendusi pole võimalik sealt välja lugeda. LPA on saatnud lingi üksnes põhijoonisele, avalikkusel puudub ligipääs planeeringu seletuskirjale ja muudele materjalidele, mistõttu ei saa praegu esitatavaid lugeda lõplikeks ja muutumatuteks seisukohtadeks.

Telliskivi Seltsi foorumil sai selgeks, et planeeringu põhijoonis sisaldab palju elemente, mida tegelikult ei kavatseta joonisel näidatud kujul realiseerida ning näidatud maakasutus ei ole eesmärgipärane. Detailplaneering on olemuselt seaduse jõuga dokument, mis on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Oleks elementaarne, et planeeringujoonisel näidataks kõik kavandatav selgelt ja arusaadavalt ja määrataks tegelikele kavatsustele vastav maakasutus.

Meie seisukohad ja ettepanekud

Ideaalis peaks avalik arhitektuurikonkurss või konkursid toimuma enne planeeingu lõplikku avalikustamist ja kehtestamist. Arvestades, et mõistetav on arendajapoolne soov saada seaduslik alusmatejal konkursi korraldamiseks, võime erandjuhul aktsepteerida ka võimalust kehtestada detailplaneering enne arhitektuurikonkursside läbiviimist, käsitledes planeeringut arhitektuurikonkursi alusmaterjalina. Kuid see on võimalik ainult juhul, kui planeeringut muudetakse vastavalt olulistele avalikele huvidele ja tegelikele kavatsustele ning sellest kujuneb ühiskondliku kokkuleppe vääriline, lähtematerjaliks sobilik, vastuoludeta, arusaadavalt vormistatud ja õiguspäraselt menetletud dokument. Allpool on meie peamised ettepanekud.

1) Rannapromenaadi ja ranna jaoks on tarvis luua eraldi üldkasutatava maa krunt. Praeguse seisuga on planeeringus mere ääres sadamakujuline 100% ärimaa krunt, millel on sadamat teenindav funktsioon ja mis asub põhiliselt perspektiivis merre täidetaval maal. Praeguse seadusega tagatud kallasraja andmine korterelamutele ning uue kallasraja planeerimine merre ja üleujutusalale ei ole aktsepteeritav. On äärmiselt oluline, et rannapromenaadi krunt oleks olemasolevast kaldakindlustusest maa poole piisavalt lai, meie arvates vähemalt 30m, ning jätab rannajoone kuju lahtiseks, et seda saaks konkursiga vabalt lahendada. Põhiliseks tingimuseks krundi lahendamisel tuleb märkida, et mere ääres peab säilima ja arenema avalik looduse mõjul tekkinud liivarannariba (sellel on suur väärtus ka siis, kui see pole otseselt supelrand).

2) Elamu- ja ärikrundi piiri (pos 16) tuleb mere poolt tagasi tõmmata selliselt, et see ei lõika olemasolevat kaldakindlustust, vaid jätab piisava ruumi olemasoleva maapinna peale promenaadikrundi moodustamiseks. Ei ole mingit põhjust, miks peaks 90% elu- ja 10% ärifunktsioonis krunt lõikama kavandatava avaliku promenaadi ala.

Krundi merepoolne piir peaks ühtima hoonestusala piiriga, et saaksid tekkida promenaadiga vahetult suhtlevad äripinnad.

3) Suur-Patarei tn äärsete kruntide pos 21 ja 27 hoonete brutopinda vähendada selliselt, et uued hoonemahud looksid sujuva ülemineku ajaloolisele hoonestusele, mis jääb nende kruntide vahele. Planeeringujoonisel näidatud mahte saab käsitleda vaid ümbrikuna, mille sisse kavandada mitu väiksemat eraldiseisvat hoonet. Praegune lahendus, kus uute hoonete brutopind on umbes kümme korda suurem ja fassaadi pikkus Kalaranna tn poolt viis korda pikem kui olemasolevatel ajaloolistel majadel, ei ole aktsepteeritav.

4) Kalaranna tänav näidata sellisena, nagu see tegelikult kavandatakse (läbivalt 1+1 reaga autotee, eelistatult kultuurikilomeetrist eemal), või määrata ainult teekoridor ja anda selle kavandamiseks selged tingimused, mis tagaksid et see ka ristmikel ei paisu mahapöörderadade tõttu neljarealiseks.

5) Eemaldada planeeringult sisutu sigri-migri, mis takistab planeeringu lugemist ja tegeliku sisu nägemist (suvalise asukohaga sissesõiduteed, lisatav haljastus, parkimiskohad jms võistlusaladel). Näidata selgelt olemasolev rannajoon ja kaldakindlustus. Lisaks kõrvaldada vastuolud ehitusaluste pindade, hoonestusalade pindalade ja brutopindade vahel (brutopind peaks olema väiksem kui ehitusaluse pinna ja kõrguse korrutis, ehitusalune pind peaks olema väiksem hoonestusala pindalast, erandolukorras võivad need olla võrdsed, kuid kindlasti mitte suuremad, nagu joonisel).

6) Planeerida ala Patarei-poolne lääneosa terviklikult ja arusaadavalt, lähtudes avalikes huvides arenduse eesmärgist. Planeeringuala vastav osa vajab reljeefist tulenevalt väga läbimõedud ja hästi piltlikustatud maapinna ja hoonete kolmemõõtmelist lahendust. (Praegune joonis on selles kohas eriti loetamatu ja vastuoluliste andmetega ega loo mingit selgust ala tulevase lahenduse kohta). See koht on mitmete oluliste liikumisteede sõlmpunktiks (rannapromenaad, vana-kalamaja tänav, kultuurikilomeeter ja suur-patarei tänav) ning sisaldab tuleviku linnaruumis erakordselt palju võimalusi. Vana-Kalamaja tänava lõpuosaga tegelesime 22. mail 2011 toimunud tulevikulinna mängul "Mitmekesine Pelgumaja-Kalalinn", kus kogus populaarsust mõte rajada sellele reljeefsele sõlmpunktile vabaõhulava. Meie ettepanek on maa-ala lahendada lähtuvalt sellest eesmärgist, loobudes ärimaa krundi nr 18 moodustamisest, liites selle ala üldkasutatava krundiga 17.

7) Viia planeering sisulisse kooskõlla kehtiva üldplaneeringuga (Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering), menetletava üldplaneeringu (Põhja-Tallinna üldplaneering) aluseks oleva Kalamaja ehitusmäärusega ning Tallinna merele avamise kontseptsiooniga (Tallinna Linnavolikogu otsus 15. november 2007 nr 273).

8) Korraldada enne muudetud planeeringu kehtestamist uus avalik väljapanek. Mingil juhul ei saaks õiguspäraseks lugeda planeeringu kehtestamist, kui viimasest avalikust väljapanekust on möödas juba neli aastat ning ettepanekuid pole vahepeal isegi kaalutud.

Muude konkreetsemate ettepanekute osas ühineme Eesti Arhitektide Liidu samasisulise seisukohaga ning palume neid menetleda ka meie seisukohtadena (käesoleva kirja lisa või parem link?). Oleme kodanikena selle planeeringu muutmise vajadustes erialaliiduga sama meelt. Kui korrigeeritud planeeringulahenduse alusel nähakse ette arhitektuurivõistluste korraldamine, palume planeeringusse märkida, et võistlustingimuste koostamises ja žürii töös peavad osalema piirkonna seltside esindajad. Praeguse planeeringu alusel ei oleks võimalik asjakohaseid arhitektuurivõistlusi korraldada ja selle edasimenetlemise korral palume sellist märget planeeringusse mitte teha, sest see mõjuks eksitavalt ning me ei soovi enda seostamist õigusvastase planeeringuga.

Muud planeeringualaga seotud kavatsused

Meil on täiendavalt valmimas ka ettepanek laiendada menetletavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus Kalamaja miljööala piiri Kalaranna tänavani, sest Suur-Patarei ja Kalaranna tänavate äärsed tühjad krundid on oma olemuselt miljööala osad ning nendele planeeritavad mitmekordselt suuremad hoonemahud rikuksid seda. See ettepanek vajab põhjalikku läbikaalumist ning sellega vastuolus olevat detailplaneeringut ei ole õige enne kehtestada.

Oleme pöördunud Keskkonnaameti poole nende poolt antud nõustuvate otsuste põhjuste selgitamiseks ja vajadusel nõusoleku tühistamiseks, sest nende poolt antud kaalutlusotsustes sisalduv info ei ole arusaadavalt kooskõlas meile esitatud Kalasadama planeeringujoonisega.

Plaanime algatada ka tervikliku tänavaruumi projekti Vana-kalamaja tänava ja kontaktvööndi avaliku ruumi kohta. See tänav ühendab vanalinna ja mereääre ning võib olla turismile atraktiivne liikumiskanal. See kanal lõikub Kalasadama planeeringualaga. Usume selle terviklahenduse leidmisel koostöösse.

Omalt poolt pakume head koostööd ja kinnitame, et me ei takista planeeritaval ala mõistlikus mahus kvaliteetsete arenduste elluviimist.

Palume LPA-l menetleda käesolevat kirja nii, nagu see oleks esitatud avaliku väljapaneku ajal, sest arvestades möödunud ajaperioodi ja vaidlusaluste küsimuste hulka oleks uue avaliku väljapaneku korraldamine olnud planeerimisseaduse põhimõtteid järgides paratamatult vajalik.

Palume Harju maavanemal mitte anda nõusolekut praeguse planeeringu kehtestamiseks.

Lugupidamisega,

Tahad teada, mis maailmas toimub? Meie tahame! Seepärast alustavad Maailmakool Mondo ja Kinobuss MTÜ Telliskivi Loomelinnakus F-Hoone koduseks saanud seinte vahel filmiõhtuid.

Dokfilmiklubi läheb käima teisipäeval, 20. märtsil kell 20:00 filmiga Yes Men Fix the World. Dokfilmiklubi linastused toimuvad TASUTA

Yes Men -  Andy Bichlbaumi ja Mike Bonanno ei ole lihtsalt filmikangelased, vaid aktivistide grupp. Nad ise ütlevad üsna lihtsalt, et sõdivad nende korporatsioonide vastu, mis neile ei meeldi. Nagu ahnus maskeerub progressiks, on kapitalismivastase Yes Meni kamuflaažiks pintsaklips. Nad on kaasaja Robin Hoodid ja nende võitlusväli on meedia. Kujundades veebilehe, mis on äravahetamiseni sarnane mõne suurkorporatsiooni või äriühingu omaga, jäävad nad ootama, mil mõni telekanal või tippkohtumine nende lõksu satub ja neid konverentsile või uudistesse esinema kutsub. Ja võim ongi nende. Yes Meni tegemisi kujutava filmi „Yes Men Parandab Maailma“ levitamist on muidugi proovitud ära keelata, mis omakorda toetab filmi sõnumit: tõe loomine ja rääkimine on monopoliseeritud.

Film linastub inglise keeles eestikeelsete subtiitritega.
Pikkus 87 minutit.

Režisöörid: Andy Bichlbaum, Mike Bonanno, Kurt Engfehr
Idee autorid: Andy Bichlbaum, Mike Bonanno
Produtsendid: Doro Bachrach, Patrice Barrat, Ruth Charny, Alan Hayling jt
Operaatorid: Raul Barcelona, Sarah Price

www.kinobuss.ee
www.maailmakool.ee
dfk.maailmakool.ee

Telliskivi selts: Kalarannas peaks säilima avalik rand

Telliskivi seltsi ja kohalike elanike meelest ei ole Tallinna kesklinnas asuva Kalaranna detailplaneering kehtestamiseks küps, leiti eile õhtul Telliskivi Seltsi eestvedamisel korraldatud foorumil “Kalaranna kärajad”.

Kohalike elanike seas tekitas küsimusi plaan rajada avatud liivase rannalõigu asemele merre jahisadam, Suur- Patarei tänavale planeeritud uued suured ehitusmahud, samuti Kultuurikilomeetri asemel kavandatava Kalaranna tänava suurus. Kohaletulnud ei olnud arenduse vastu, kui piisav avalik ruum säiliks. Paistis, et rahvas on hakanud Kalaranda armastama.

Lubatud promenaadi rajamine merre tekitas eriti suuri küsimusi. Arendajad, planeerijad ja linnaametnikud tunnistasid, et lahendus pole lõplik, kuid enne kehtestamist ei taheta seda muuta.

Ilmnes, et sadama ehitus võib ka edasi lükkuda, sest ühtegi huvilist sadama väljaehitamiseks hetkel ei ole. Aga praegune rand võib jääda sel juhul kortermajade krundile. Foorumil sai selgeks, et planeeringu praegusel kujul kehtestamise korral on võimalik mereäär linnale avamise asemel hoopis sulgeda.

Foorumi eesmärgiks oli kutsuda dialoogile Linnaplaneerimise Ameti ja arendajate esindajad ning kohalikud elanikud.  Osales üle 60 inimese ja Telliskivi seltsi hinnangul õnnestus üritus väga hästi. Arutelud Kalasadama detailplaneeringu teemal jätkuvad.

Planeering on juba jõudnud protestide analüüsimiseks maavanema juurde. Seltsi arvates on see ennatlik, sest linn pole protestidele kolme aasta jooksul vastuseid andnud ega lubatud arhitektuurikonkurssi korraldanud, seega peaks maavanem planeeringu tagasi saatma.

Telliskivi selts esitab omalt poolt kohalike elanike ettepanekud planeeringu muutmiseks linnavalitsusele ja maavanemale. 

MTÜ Telliskivi selts on loodi  2009. Seltsi põhilisteks eesmärkideks on Kalamaja ja Pelgulinna asumite elukeskkonna parendamine nende väärtuslikku miljööd terviklikkuse säilitamine, piirkonna elanike huvide kaitsmine ja piirkonda puudutava info edastamine. Piirkonna elanike huvide esindamiseks on Telliskivi Selts esindatud Linnavolikogu ja Põhja-Tallinna halduskogu komisjonides. Selleks, et teaksime täpselt, millised on Kalamaja ja Pelgulinna elanike huvid ja seisukohad, ootame seltsiga liituma uusi liikmeid.

krista.kulderknup@gmail.com

Eile allkirjastas Trantspordiamet Kalamaja liikluskorralduse arutelu protokolli, kus kokkuvõttes on selgesõnaliselt kirjas, et loobutakse tasulise parkimisala laiendamisest Kalamaja piirkonda.Peale parkimise oli teemasid veelgi.Lisan koosoleku protokolli kokkuvõtte.

Teisipäev 28 veebruar 19.00, kUNGLA 34 www.kunglakelder.blogspot.com

Õhupalle, ÕHUPALLE ja õhupalle

Gustaf Lord ja Elin Hjulström kunstistudiost Gaffelist (kahvel) tuleb KELDRISSE teisipäeval.

Gustaf ja Elin ja ka Kahvel on Rootsist. Gävle linnast. Gävle on kõige tuntum tänu oma kohvile Gevalia kohvi! 

Õhupallid. Saab olema. Gustaf ja Elin kutsuvad teid KELDRISSE.

Teeme TULD ja joome sooja jooki. 

Näitus jääb avatuks kuni 11 merts. 

Tuesday 28th February at 19.00, kUNGLA 34 www.kunglakelder.blogspot.com

Balloon Clusters

Gustaf Lord and Elin Hjulström from the Studiospace Gaffel (Fork) will enter KELDER on Tuesday.

Gustaf and Elin - are Swedish. From Gävle. Gävle is most famous for Gevalia Coffee.

Balloon Clusters. Will be. Gustaf and Elin welcomes you all to KELDER.

We will make FIRE and drink hot drinks.

The exhibition will be open until 11 Mars.

Ootame kõiki noori ja vanu Kinobussi stuudiokursustele Telliskivi Loomelinnakus algusega märts 2012!

• Animatsioonikursus koolieelikutele (3-6a)
• Animatsioonikursus lastele ja noortele (10-15a)
• Filmikursus noortele ja täiskasvanutele (12-...a)
• Dokumentaalfilmikursus kõigile soovijaile

Registreerumine nüüd avatud! Tule ise ja võta kaasa sõber, laps, õde või vend, ema või isa!

Loe täpsemalt SIIT !

Info ja registreerumine: stuudio@kinobuss.ee / Kaisa Masso 52 489 61

Järgmised Kalamaja päevad toimuvad 19-20 mail, ikka põhiliselt Kotzebue platsil ja Kalma sauna ümber.

19. mai on Kalma sauna juures suur lava, kus esinevad erinevad tantsutrupid, teatrid ja ansamblid - põhiliselt ikka kohalikud, aga ega me ka kaugemalt tulnud häid esinejaid ära ei saada!

Samas toimub suur laat, kuhu ootame eelkõige kohalikke ettevõtteid ja ka eraisikuid oma kunsti, käsitööd, mahetoitu, küpsetisi jms müüma. 

Laadaplatsil võiks toimuda ka erinevad workshopid, lasteüritused ja muud põnevat, mis meile ja teile pähe tuleb korraldada - olete teretulnud tulema ja tegema.

20. mai jätkub laat, aga suurt lava enam tõenäoliselt platsil ei ole. Sel päeval voolab festival laiali mööda kogu Kalamaja, toimuvad ekskursioonid-orienteerumised, üritused ja lahtiste uste päevad erinevates asutustes, spordivõistlused, seenioride jututund, võibolla ka üks suuremat sorti linnaruumi-sekkumine, üht-teist uues Telliskivi linnaaias ja Kalarannas.

Samuti kutsume kohalikke elanikke üles korraldama 20. mail midagi avalikku oma hoovis - avada ühepäevakohviku, näituse, vanakraamimüügi, planguvõõpamistalgud vms. 

Kui teil on soovi Kalamaja päevade raames enda ja naabrite rõõmuks korraldada midagi põnevat  oma koduhoovis või töökohas, laadaplatsil või kuskil mujal, siis võtke ühendust info@kalamaja.ee. Sinnasamma ootame ka kõiki pakkumisi tulla esinema, laadale müüma või muul viisil panustada. 

Kõige kiirem on praegu hääde esinejate leidmisega, (nende nimekirja alusel saab hakata toetust taotlema)

Esinejatel palume saata esineja kinnituse, vorm on manuses.

Aitäh!