Lisa postitus
Maavanema seisukoht:
Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu järelevalve
Tallinna Linnavalitsus esitas 06.05.2010 kirjaga nr LV-1/3235 maavanemale järelevalve teostamiseks Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu (edaspidi Detailplaneering).
Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitati hulgaliselt ettepanekuid ja vastuväiteid ümberkaudsete elanike poolt, kokku ligi 300 inimest. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 23 lg 3 punkti 5 kohaselt on järelevalvet teostava maavanema pädevuses avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine vastuväidete kohta, kui neid vastuväiteid planeeringu koostamisel ei arvestatud. Tulenevalt PlanS § 20 lõikest 1 on vastuväide planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud mittenõustuv seisukoht või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid.
Vastavalt PlanS § 23 lg 3 punktile 5 korraldati Harju Maavalitsuses 24. ja 25.aprillil 2012 Detailplaneeringu avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindaja seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine. Nõupidamisel osalesid lisaks Harju Maavalitsuse planeeringute järelevalve komisjoni liikmetele kohaliku omavalitsuse esindajad ning mitmed vastuväiteid esitanud isikud.
Analüüsinud esitatud Detailplaneeringu materjale (sh esitatud vastuväiteid ja kohaliku omavalitsuse seisukohti) ning nõupidamistel kokkulepitut, asun siinkohal seisukohale, et Detailplaneeringus ei ole piisavalt käsitletud mitmeid olulisi asjaolusid, mis on planeeringu elluviimise ja õiguspärasuse seisukohalt aga tähtsad. Oma seisukohta põhjendan alljärgnevaga:
Harju Maavalitsuses toimunud kolme nõupidamise tulemusena lepiti kokku järgmistes punktides:
• detailplaneeringu seletuskirja märgitakse, et kaide asukoht täpsustatakse projekteerimise käigus;
• Jahu tänavalt edasi (nõlvalt alla) suunduv trepp säilitatakse praegusel kujul ja vajadusel rekonstrueeritakse;
• krundi pos nr 15 rannapromenaadi osas seatakse tähtajatu lepinguga isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks;
• Kalaranna tänavale kavandatavate hoonete esimene korrus on planeeritakse tänavale avatuna ja sinna parkimist ei kavandata;
• krundi pos 16 osas lahendatakse juurdepääsud hoonestusele otse Kalaranna tänavalt (sh sissesõidud maa-alustele parkimiskorrustele);
• kõik ülekäikukohad märgitakse tingmärkidega Detailplaneeringu joonistele;
• Kalaranna tänava äärde parkimiskohti ei kavandata;
• kohalik omavalitsus arvestab krundi pos 27 planeerimisel märkusega ehitusjoone osas (vajadusel ehitusmahtude ja hoonete kõrguste korrigeerimisega), et see oleks ühesugune nii Suur-Patarei tänavalt kui ka Kalaranna tänavalt vaadelduna. Kalaranna tänaval peaksid hooned jätkama väljakujunenud hoonestuslaadi ja olema ärifunktsioonidega.
2 (6)
Palun kohalikul omavalitsusel eeltoodu põhjal korrigeerida Detailplaneeringu jooniseid ja seletuskirja.
Maavanemale esitatud planeeringumaterjalide kohaselt toimus Detailplaneeringu avalik väljapanek 7.augustist kuni 22.augustini 2008. aastal. Võttes arvesse asjaolu, et avalikust väljapanekust on möödas ligi 4 aastat, teen kohalikule omavalitsusele ettepaneku korraldada Kalasadama ümbruse detailplaneeringu uus avalik väljapanek, arvestades planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) §-de 18-21 sätetega.
Harju Maavalitsus tugineb selle ettepaneku juures jõustunud riigikohtu lahendile. Riigikohtu 09.06.2004 otsuse nr 3-3-1-28-4 kohaselt tuleb, juhul kui eelmisest planeerimismenetlusest on möödunud pikk ajavahemik planeeringu kehtestamiseks, viia läbi uus planeerimismenetlus. Planeeringu kehtestamine ilma uut planeerimismenetlust läbi viimata on sellisel juhul riigikohtu hinnangul oluline menetlusviga. Riigikohus rõhutas, et vahepeal möödunud aja tõttu võib olla tekkinud uusi huvitatud isikuid, kes ei osalenud algses planeerimismenetluses, kuid kes sooviksid avaldada nüüd oma seisukohti ja vastuväiteid kavandatava planeeringu suhtes. Samuti võivad vahepeal olla muutunud ka teised asjaolud. Seetõttu asus Riigikohus seisukohale, et sellise planeeringu kehtestamine, kus lähtutakse vanast planeerimismenetluse tulemustest ei ole kooskõlas planeerimismenetlust reguleerivate normide eesmärkidega.
Juhin siinkohal tähelepanu PlanS § 21 lõikele 4, mille kohaselt teeb kohalik omavalitsus avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning esitab seejärel planeeringu järelevalve teostajale koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta. PlanS § 21 lõike 5 kohaselt, juhul kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi, korratakse planeeringu kooskõlastamist isikutega, keda muudatus puudutab.
Riigikohus on 15.01.2009 otsuses nr 3-3-1-87-08 öelnud, et PlanS § 23 lg 3 punktis 5 ning lõikes 4 reguleeritud vastuväidete lahendamise protseduuri näol on tegemist kohustusliku menetlusega, mille eesmärgiks on osapoolte vahelise vaidluse lahendamine. Maavanem saab planeeringule heakskiidu anda üksnes pärast vastuväidete suhtes kokkuleppe saavutamist või nende kohta seisukoha andmist (PlanS § 23 lg 6).
Eesti Arhitektide Liit tegi oma kirjas ettepaneku parima ruumilise lahenduse saamiseks korraldada planeeringualale avalik arhitektuurikonkurss. Samale seisukohale asusid ka teised vastuväiteid esitanud isikud, kes osalesid Harju Maavalitsuses toimunud kolmel nõupidamisel. Harju Maavalitsuses toimunud nõupidamistel kinnitasid kohaliku omavalitsuse esindajad, et Detailplaneeringusse on sisse viidud nõue korraldada peale Detailplaneeringu kehtestamist arhitektuurikonkurss planeeringualale kavandatava Kalaranna tänava ja mere vahelise osa ning Suur-Patarei tänava äärde jäävate üksikute kruntide kohta. Toetan siinkohal arhitektuurikonkursi korraldamise nõuet ja palun kohalikul omavalitsusel tagada, et konkursi korraldamisse oleks kaasatud ka avalikkus (sh kõik asjast huvitatud isikud). Arhitektuurikonkursi korraldamisel tuleks kindlasti jälgida, et võimalikult suures ulatuses arvestataks planeeringualale jäävate ning planeeringuala naabruses elavate elanikega ning võimalusel säilitataks vaatekoridorid merele.
Juhin siinkohal ka kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et planeerimistegevuse eesmärgiks ei ole mitte ainult kinnistu omaniku huvide teostamise võimaldamine, vaid parima võimaliku lahenduse leidmine, arvestades ka teiste huvitatud isikute, säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise ning keskkonnakaitse vajadustega. Vastavalt PlanS § 4 lg 2 punktile 2 peab kohalik omavalitsus tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Planeeringu seletuskirjas tuleb analüüsida planeerimisalale planeeritava elamuehituse iseloomu, sellega kaasnevaid võimalikke mõjusid ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale, planeeringuga kavandatud hoonestuse funktsionaalseid seoseid planeeringuala kontaktvööndiga ning planeeritavate hoonete miljööväärtuslikku ja mahulist sobivust piirkonna hoonestuslaadiga.
Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 järgi peab haldusorgan teostama kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eemärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsustuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid planeeringulahendusi. Järelevalve teostaja ei välista seda, et Detailplaneeringu ehitusõiguse praegune lahendus ei võiks osutuda linnaruumi planeerimise seisukohalt kõige sobivamaks ning kohaliku omavalitsuse tahtele vastavamaks lahenduseks, kuid sellele järeldusele jõudmiseks peab kohalik omavalitsus oma valikut paremini põhjendama.
Käesolevas kirjas esitatud märkustega arvestamine on eelduseks järelevalvemenetluse jätkumisele seadusega sätestatud korras. Seisukoht ülesjäänud vastuväidetele on kavas anda pärast Detailplaneeringu uut avalikustamist.
Kohalikul omavalitsusel on võimalik järelevalve teostaja seisukohaga mittenõustumisel esitada eriarvamus Siseministeeriumile vastavalt PlanS § 23 lõikele 5.
Lugupidamisega
Ülle Rajasalu
Maavanem