Seitsmes Telliskivi seltsi foorum toimus Kesklinna politseijaoskonnas, 6. detsembri õhtul. Teemaks sedakorda turvalisus meie elupiirkonnas ja kuidas kohalikud elanikud selle parandamisele kaasa saaks aidata.

Sõna võtsid Valter Pärn (Kesklinna politseijaoskonna juht), Dein-Tom Tõnsing (vabatahtlik abipolitseinik Kesklinna politseijaoskonnas), Artur Lepik (Naabrivalve Harjumaa arendusjuht) ja Merike Lahe (Mupo menetlusosakonna vaneminspektor).

Valter Pärn jagas õpetussõnu selle kohta, kuidas ise tänavatel käituda nii, et oma riske vähendada. Nt mitte kanda kaasas hunnikut sularaha, edevaid ehteid, kanda helkurit jne.

Dein-Tom Tõnsing rääkis, mida tähendab olla abipolitseinik. Abipolitseinikuks saamiseks tuleb läbida koolitused ja füüsiline test, panustada võib vastavalt võimalustele - kasvõi neli tundi kuus või siis peaaegu täiskohaga. Arvas, et piirkonnaseltsi koostööd politseiga võiks suurendada see, kui seltsi kuuluks ka mõni abipolitseinik. Igatahes:)

Artur Lepik tutvustas MTÜ Naabrivalve tööd. Naabrivalve on elanike initsiatiiv oma vara kaitseks. Inimesed, kes soovivad Naabrivalvega liituda, vahetavad omavahel kontaktandmeid, sõlmivad lepingu kohaliku omavalitsuse, politsei ja Naabrivalve esindajaga, ja hoiavad üksteisel silma peal.

Merike Lahe rääkis Müpo tööst eriti talvisel ajal. Suurimaks probleemiks on ikka jääpurikad ja libedus, samuti parkimise korraldamine selliselt, et oleks võimalik kitsastel tänavatel lund lükata. Arvas, et piirkonnaseltsi abil võiks korraldada teavitust sellest, mis päeval millistel tänavatel on parkimine keelatud - Kadriorus on see hästi toiminud.

Arutelus kulus enamus ajast narkomaania problemaatika lahkamiseks. Just nemad sooritavad 60 % kuritegusid, samas on neid ohjata raske - alles korduva tõendamise ja trahvimise järel on võimalik nad kohtu alla anda, karistuseks saab vaid mõned päevad aresti. Samas on olukord paranemas, sest suur osa probleemset kontingenti on viidud Koplist Liinidelt ja ühiselamutest Lasnamäe sotsiaalmajadesse. Pole inimest, pole probleemi (siin).

Täpsema ülevaate saamiseks loe protokolli allpool!

Projekti "Telliskivi Seltsi Foorum" toetab KÜSK.

8. novembri õhtul toimus Telliskivi Seltsi foorum, mis keskendus miljööalade teemale.

-Riin Alatalu (Kultuuriväärtuste Ameti miljööalade osakonnast) rääkis üldisest muinsuskaitselise mõtlemise arengust Eestis. See on arenenud väga vanade üksikobjektide, muinaslinnuste ja keskaegsete kirikute kaitsmisest terviklike ajalooliste keskkondade väärtustamise ja hoidmiseni. 

-Olev Ostra (Endowi Ehitusest) jagas kogemusi puumajade renoveerimisest. Põhilise tarkusena jäi kõlama see, et kõige olulisem on teha korda katus ja vihmaveesüsteem, siis hoone säilib. Fassaaditöödel soovitas ta võimalusel alati ajaloolise laudise säilitada, sest see on parema kvaliteediga kui praegu pakutav fassaadilaud. Parandada tuleb tihti nurgad ja alumised laudiseread, aga üldjuhul on saja-aastased laudised veel täiesti säilitamiskõlblikud.

-Olari Kärmas (Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute osakonnast) näitas kavandatavaid miljööalasid Põhja-Tallinna üldplaneeringus. Kalamaja ja Pelgulinna miljööalad laienevad ja täpsustatakse ehitustingimusi, lisanduvad veel Pelguranna stalinistliku kvartali miljööala ja pisikesed Kopli-Niidi ja Sirbi aedlinnade miljööalad. Pelgulinna piiraladele moodustatakse arengualad, et uushoonestus arvestaks lähedalasuvate väiksemate mahtudega. Esitlused on siin allpool.

Arutelus jäi kõlama kohalike elanike meelsuses eelkõige see, et miljööaladel soovitakse näha tõhusamat  kontrolli, et kaoksid need korterikaupa paigaldatud erinevad ja sobimatud plastaknad ja muud omavolilised koledused.

Samuti tõstatati korduvalt teemat, et miljööalade läheduses peaks ehitised miljööala hoonestusega haakuma, mitte olema palju suuremad ja tekitama teravaid kontraste.

Soovitati miljööalade teemat linnaosa ajalehes kajastada ja muudel viisidel rohkem elanike teadlikkust tõsta - parim hoone säilitaja on ikka hooliv omanik, mitte seadus. Ametnikud lubasid seda teha, kui uued miljööalade kaardid lõplikult paika saavad.

Ja selts saab loomulikult ka ise infojagamisele kaasa aidata, kasvõi järgmises Kalamajaka numbris infot jagades.

Vestluse ja esitluste täpsem ülevaade on siin all PROTOKOLLI nime all.

18. oktoobril toimus järjekordne Telliskivi seltsi foorum, mille teemaks kergliikluse edendamine, soodustamine, liikluses ellujäämine, tänavate remont ja-kõik-muu-selline, mille tulemusel peaks meie kandis liikumine tiba mõistlikumaks muutuma.
Suud pruugivad Maario Laas (Rattarikkaks), Markus Varik (Velonaut), Jaan Tarmak (Tallinna Transpordiamet), Villu Metsur (Tallinna Kommunaalamet) ja sina ise ka.
Ettekannetele järgneb arutelu. Selgust ja soovitusi anda saab Soo ning Telliskivi tänavate tulevikust.

Allpool on manusena protokoll toimunust, nii palju, kui kirja jõudis elava diskussiooni käigus. Lisaks kommunaalametist Villu Metsuri ettekanne ja Telliskivi aktivisti Aivo Lille joonised rattateede vajadustest.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et asi areneb, kuigi mitte nii kiiresti ja efektiivselt, kui tahaks. Kui viimasel liiklusfoorumil olid ametnikud kindlad, et mitte mingil tingimusel Soo tänavale kergliiklusrada, siis nüüd seda juba kaalutakse ja modelleeritakse. Ühe väitel Soo tänaval teist sõidurida sisuliselt vaja ei ole (kasutatakse ainult üksteisest möödakihutamiseks) ja kaalutakse, et kas anda see tänavaruum jalakäijatele ja ratturitele. Teise väitel tekitaks üherealine Soo tänav kohe suuri liiklusummikuid (ehk täpsemalt sõnastades seisakuid). Võta nüüd siis kinni, kes ametnikest täpsemalt teab. Telliskivi tänavale oli aga ka ametnike meelest kergliiklusteed vaja ja võimalik teha. Paraku ei teadnud kohalolijaist keegi, kas koostatavas projektis on seda osa täiendatud.

Prioriteedid on kõigil teoorias paigas, eks edasiste diskussioonide käigus tuleb jälgida, et need prioriteedid ka asfalti valatud saaks.

Projekti "Telliskivi Seltsi Foorum" toetab KÜSK.

Telliskivi Seltsi foorumeid toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kalamaja päevade ajal, 22. mail, toimus järjekordne üritus foorumite sarjast. Erilise päeva puhul natuke teistmoodi vormis: Briti Nõukogu kureeritud Tulevikulinnamängu formaadis. Mängu eesmärk on analüüsida piirkonna väljakutseid ja pakkuda võistkonniti nende lahendamiseks välja ideesid.

Esmalt pidas Regina Linnalaborist lühikese ettekande gentrifikatsioonist - nähtusest, mis ilmutab oma märke Kalamajas-Pelgulinnas üha tugevamalt. Selle keerulise sõna taga peitub lihtne ja loogiline arengumuster, kus arengust maha jäänud, odavasse ja räämas piirkonda (nagu veel hiljaaegu olid Kalamaja ja Pelgulinn) kolivad kõigepealt kultuuriinimesed odavaid üüripindu ja omapärast keskkonda otsides. Nad elavdavad ja korrastavad piirkonda, juurde tuleb teenusepakkujaid ja üritusi, see muudab piirkonna ihaldusväärseks ja huvitavaks. Teise lainena tulevad kinnisvara-arendajad ja keskklass, aegamisi süüakse loomeinimesed välja, kuna piirkond muutub liiga kalliks ja korralikud pereinimesed ei salli eriti öö läbi hoovis pidutsevaid kunstnikke. Piirkond muutub jäjest igavamaks ja homogeensemaks, kuni kaotab oma atraktiivsuse ja hakkab vaikselt jälle alla käima.

Päris nii üksüheselt Kalamaja areng ei tundu minevat - siin eksisteerivad kõrvuti nii Kolm Lõvi ja Piramida kui Boheem ja Moon; veel on kosta hoovidest puude saagimist ja vene tümakat, aga toimuvad ka teatriõhtud, kontsertid jne. Selle mitmekesisuse säilumine on siiski küsimärgi all... ei ole võimatu, et kui ülekaalu saavutavad kolme lapse ja kahe autoga "korralikud" perekonnad, kes ei kannata, et hoovis teiste inimeste pesu ripub ja võõrad kassid aia-aukudest sisse-välja käivad, tekivad aedade ümber betoonmüürid, müüride sisse parkimisplatsid paari korralikult pügatud põõsa ja kalli grill-agregaadiga, mida naabrid kasutada ei tohi.

Linnamängu põhisuunaks püstitatigi mitmekesisuse soodustamine ja arendamine, kuid eks iga võistkond võis seda tõlgendada omamoodi.

Mängu esimeses osas pidid võistkonnad nimetama kohalikke probleeme/väljakutseid:

Majanduse poole pealt toodi välja, et piirkonnas on vähe töökohti, poode ja majutusasutusi. Ettevõtluse arendamiseks on vähe ruumi, olemasolevad elumajad ei sobi selleks hästi ja endised tööstuskompleksid pole veel elule ärganud. Raha voolab piirkonnast välja - inimesed teevad suure osa sisseoste kesklinnas ja kaugemates supermarketites.

Sotsiaalvaldkonnast arvati, et puudub linnalik omavaheline suhtluskultuur, mõned elavad korteris justkui eramus naabritega arvestamata, nendega suhtlemata. On ka probleemseid, asotsiaalseid inimesi, kes trammis haisevad. Pelgulinna perearstikeskus kolib ära, mis halvendab arstiabi kättesaadavust. Kalamaja põhikooli õpetaja teadis rääkida, et koolilastel pole peale kooli tegevust ja nad tolknevad peale tunde koolimajas, puudub avatud noortekeskus (Kopli oma jääb kaugeks). Lasteaiad on kehvas seisus.

Kultuuri koha pealt: mitu võistkonda tõi välja, et Salme kultuurikeskus on väga suletud, ei olda huvitatud koostööst teiste kohalike kultuuriasutustega. Patarei ja Linnahall seisavad tühjana. Kultuuritegelastest ei ole jälgi jäänud, vähe on majadel silte teabega, kes seal kunagi elas ja tegutses.

Keskkond: Kahe asumi, Kalamaja ja Pelgulinna, omavaheline ühendus on väga kehv, Kopli Kaubajaam eraldab. Rohealade ühekülgsus, ei ole piisavalt tegevusi eri vanusegruppidele. Mereäärsete puhkealade puudus, kergliikluse halb logistika, ühistranspordi vähesus ja ühekülgsus - Kalamaja mereäärsemast osast on trammini pikk tee. Elamute ehitamiseks antakse maad liiga kergekäeliselt, rohealade külje alla, mere äärde jne.

Järgmiseks pakuti lahendusi/Ideid:

Sinine võistkond: „Kalamaja päev“ igasse päeva!Oluline on mõtteviisi muutmine, linnas tihedalt ja sõbralikult elama õppimine. eesmärk võiks olla, et asumis on kõik käe-jala juures, nii et autot ei ole vaja, saastamist on vähem ja ruumi rohkem. Kui tootmine, teenused ja tarbimine on kõik ühes piirkonnas ja väärtust toodetakse siin, siis see peaks rohkem ressursse jääma piirkonda. Alustuseks sobib „tere“ igale kaaslasele.  Võiks olla kogukonna maja, mis on kõigile avatud... Külaline Norrast arvas, et linnal võiks olla teine tasand: sillad majade ja korruste vahel.

Punased: Pelgulinna ja Kalamaja vaheline ala tuleks avada, luua läbipääsud ja hea avalik ruum. Vana-Kalamaja tänav võiks olla ühendus mere ja Vanalinna vahel, mis tooks siia liikumist ja turiste, avaks mereääre. Salme kultuurikeskuse pregusel kujul võiks kas lammutada ja midagi muud asemele ehitada või ümber teha kogukondliku keskusena. Rohkem võiks integreerida Kalamaja Põhikooli ja Salme Kultuurikeskuse tegevusi - lapsed peale tunde keskusesse suunata, sporditundideks keskuse ruume kasutada.

Rohelised: tuleks luua uus tänav Graniidist otse Härjapeale, Telliskivi ja uue tänava vahele tekiks Kalamaja ja Pelgulinna ühine uus keskus.

Oranzid: ümber Kalamaja ja Pelgulinna võiks käia ringtramm. Mere äärde pargiala ja Kalamaja kuursaal, vabaõhulava väljakujunenud promeneerimisteekondade tarjektoorile. Sportimisvõimalusi tuleks parandada, rajada spordikeskus.

Grupitööks tuli valida mõni oma väljapakutud ideedest, seda edasi arendada, testida ja teistele esitleda.

1. Oranžid (esitleja Toomas Paaver)

Grupp töötas täpsemalt läbi Patarei kindluse ja selle ümbruse võimalusi mitmekesise kultuurielu arendamisel.

-Patarei kõrvale, Vana-Kalamaja tn lõppu võiks rajada amfiteatri-laadse vabaõhulava, saaks mere ääres romantilisi kontserte teha nagu Käsmus.

-Teisele poole Patareid veega üleüjutatav lauge väljak, mis on linlastele varvaste vette pistmise koht.

-Patarei keskel on üks hea hoov, mis võiks olla osalt haljastatud ja paksude müüride vahel saab teha ka eriti rajusid pidusid.

-Noole 4 endine garnisoni kirik võiks endale saada uue funktsiooni kuursaalina - Tallinnal pole, aga kõigil normaalsetel merelinnadel on.

-Patarei ise võiks olla ruumikaupa väljaüüritav väiketootmiseks ja ettevõtluseks, seal on küllaga väikeseid ruume ja eluruumideks need pimeduse tõttu hästi ei sobi.

-Vanale raudteetammile tuleks loomulikult rajada ringtramm, mitte ainult autotee, nagu praegu linnal kavas. siis saab piirkonda tulla mitmekesine seltskond, mitte ainult auto-omanikud.

2. Rohelised (esitles Aivo Lill)

Põhiline idee on Kopli Kaubajaama ala Vanalinna poolne ots muuta uueks Kalamaja ja Pelgulinna ühendavaks keskuseks ärihoonete, poodide, sportimisvõimaluste jms asjadega. Härjapea tänavast Graniidi tänavani saab rajada uue tänava ja nendevahelise alaga piiritledagi hoonestusala. Ülejäänud Kopli Kaubajaama ala võiks jääda rohealaks. Sellega saaks Kalamaja ja Pelgulinn ühendatud, töökohti poodlemis- ja sportimisvõimalusi juurde. 

3. Punased (esitles Indrek Saarepera)

Vana-Kalamaja tänav teha jalakäijate tänavaks, ühendada ühest otsast merega (nt tänav muutub muuliks, kust saab astuda paadile või hüpata vette) ja teisest otsast Vanalinnaga, Nunne tänava algusega. Lai jalakäijate tänav saaks promenaadiks, mida mööda hakkab liikuma inimvoog keskusest mere äärde, tänava äärde peaks tekkima juurde kohvikuid, poode jm teenindust. Kotzebue ristmikus olev plats saab Kalamaja keskväljakuks, kui kaotab oma parklafunktsiooni. Ristuvate tänavate, Soo ja Tööstuse tänavatega tuleks siis luua võrdsed ristmikud või anda eelisõigus jalakäijale.

4. Sinised (esitles Vegard Emmanuelsen)

Linna tuleks luua nn teine tase, hoonete katuseid ühendavad sillad, rohelus ja õhus liikuvad trollid. Teede ja tänavate all on 1/3 Tallinnast, õhus liikuva ühistranspordiga saaks tänavamaa kasutusse võtta. Kui Tallinnas ka piisavalt inimesi ei ole, et kahel tasandil linna sisustada, tulevad inimesed kogu maailmast siia elama, kui selline äge asi valmis teha.

Hääletusel sai kõige enam punkte oranž võistkond (Patarei piirkond), teiseks tulid rohelised (Uus Süda), edasi punased (Vana-Kalamaja jalakäijatele) ja sinised (Multi-level City).

Seltsi foorumite läbiviimist toetab KÜSK

Telliskivi Seltsi foorumeid toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kolmas Telliskivi Seltsi foorum, mille kavatseme läbi viia Teoteatris teisipäeval, 3. mail kell 18-20, keskendub linna planeerimisele ja otsustele, mis määravad avaliku ruumi olemasolu ja selle kvaliteedi. Räägime, millistes küsimustes ja millal on kodanikel võimalus kaasa rääkida - ja kuidas seda paremini võiks korraldada. 

Seekordsed teemad:

Kuidas kavandada avaliku ruumi arengut Põhja-Tallinna üldplaneeringus.Tallinna LPA üldplaneeringute osakond - juhataja Martti Preem

Teine foorum toimus 5. aprillil 2011. Siis esinesid meile

* Tallinna abilinnapead Deniss Boroditš ja Taavi Aas – kes ja mis põhimõtteil otsustab, millist Tallinna tänavat ja millal remonditakse

* Projekteerimisbüroo K-projekt spetsialistid Liina Lipre ja Kadri Kuub – kuidas käsitleb Kalamaja ja Pelgulinna liiklust vastvalminud Tallinna ühistranspordi arengukava

* Inseneribüroo Stratum spetsialist Imre Antso – liikluse kavandamise mõju liiklejatele, samuti kergliikluse ja ühistranspordi kasutatavus võrdluses autoliiklusega

 * Arhitektuuribüroo ARS Projekt välisruumi spetsialist Liis Bormeister – Näiteid kergliiklus- ja ühistranspordisõbralikest tänavatest.

Ettekannete materjalid ja protokoll on lisatud allpool.

Seltsi foorumite läbiviimist toetab KÜSK