ERR uudised: Taavi Aas ei pea Kalaranna tarastamist õigeks
Taavi Aas: mina ei pea Kalaranna tarastamist õigeks
Tallinna abilinnapea Taavi Aas nentis, et linn ei pooldanud Kalaranna ranna-alale tarade püstitamise plaani, kuid arendaja Pro Kapital on seda teinud siiski õigusruumi piires. Ühtlasi tunduvad Telliskivi seltsi uued nõudmised laiemale rannajoonele ootamatud. Pikemas perspektiivis loodab Aas, et Kalarannast saab elav piirkond, mis kätkeb endas avalikku ruumi rannaala nautlejatele, sealsetele elanikele kui ka ettevõtjatele, rääkis Aas Vikerraadio saates "Uudis+" intervjuus saatejuht Arp Müllerile.
Miks ei võta Tallinn ette samme, et tagada kodanikele Kalaranna kallasraja vaba kasutus? Kas linn ei jaga veeteede ameti kirjalikku seisukohta, et kogu Kalaranna 1 kinnistu sadamana käsitlemine ei ole õigustatud ning praegust ala tarastamist ei saa kuidagi seostada sadamaseadusest tulenevaga?
Kui veeteede ametil on selline seisukoht, peaksid nad alustama protsessi, et see ala saaks sadamaregistrist kustutatud. Täna on kinnistu, nii nagu ta täielikult erastati, kantud sadamaregistrisse ning sealt tulenevalt puudub ka õigus kallasrajaks.
Kui arendaja tarastamisideega Tallinna linna poole pöördus, ütles Tallinna linn sellest ära. Mina ei pea siiani tarastamist õigeks. Uue ehitusseaduse mõistes on tara ajutine rajatis, sest taraposti sügavus on selline, et ta ei vaja ehitusluba. Kuna ala on ka sadamaregistris, siis juriidiliselt on arendajalt õigus sellisel moel aed sinna paigaldada. Olgugi, et ma ei arva, et see on arendaja poolt kõige mõistlikum tegevus.
Telliskivi selts on ette heitnud, et Tallinna linn ei kaitse avalikku ega linnaelanike huve, vaid hoopis eraettevõtja ootusi suuremale ehitusmahule ja kasumile. Kuidas sellisele süüdistusele vastate? Kas Tallinn on olnud selle planeeringu käigus sõltumatu kaalutleja ja menetleja, kes on võrdselt kaalukausile seadnud nii maaomaniku kui ka avalikkuse huvi?
Selle planeeringu ümber on juba 12 aastat väga palju vaieldud ja loomulikult on olnud siin üks osapool Tallinna linn. Tänaseks on jõutud sellini, et enamik krundist on avalikus kasutuses ja see näitab, et on tehtud head tööd. Rannapromenaadi tulevane laius on minimaalselt 25 meetrit, kõige laiemalt 146 meetrit, mis teeb kogu avaliku kasutusala suuruseks 25 000 ruutmeetrit. Avaliku ala suurendamine on olnud ka linna huvi. Teine linna huvi on see, et ala oleks segahoonestusala, mis tähendab et seal oleks äripinnad ja kohvikud, mis teenindaks ranna ja mereääre külastajaid. Tallinn kui merele avatud linn ei tähenda tühermaad, kust on võimalik merd vaadata. Näeme, et see oleks ala, kust on võimalik mere äärde tulla ja seal ka midagi teha.
Miks ei tulda vastu Telliskivi seltsi ettepanekule, tagada praeguse liivaranna kohapeal 50 meetrine vaba ruum elamumaa ja veepiiri vahele? Selts viitab ja väidab, et seda nõuab ka kehtiv üldplaneering. Põhjendatakse ka seda, et see oleks lihtsalt mõistlik, sest nt viie korruseline maja heidab umbes 20 meetrit varju ja kui rannaala oleks 25 meetrit, siis rannas oleks lihtsalt halb olla, kui peab varjus istuma.
Kui vaadata krundi asendit, siis lõunapäike tuleb suuresti küljelt. Seltsi nõudmine 50 meetri kohta on üks täiesti uus mõte. Aasta tagasi oli selts nõus 20 meetriga, täna on planeeringusse kantud 25 meetrit. Selts on oma ettepanekuid ja nõudmisi muutnud. Ka täna on seltsi kodulehel eelmise aasta septembris peetud koosoleku nõudmised ja seal räägitakse samuti 20 meetrist. Mul on äärmiselt kurb, et selts ei ole pannud ka petitsioon.ee lehele infot selle kohta, et planeeringuga on võimalik Tallinna avalikus planeeringuregistris tutvuda ning veenduda, kui palju on avalikku ruumi.
Teisipäeval ilmus Eesti Päevalehes väide, et juunis allkirjastasid Pro Kapital ja Tallinna linn omavahelise lepingumuudatuse, mille kohaselt tuleks linnal maksa ligi miljonit eurot, kui Pro Kapitali detailplaneeringut ei suudeta järgmise aasta oktoobriks kinnitada. Selline leping seab väidetavalt linnavalitsuse olukorda, kus ollakse sunnitud toetama Pro Kapitali ehituse soovi praegusel kujul.
Leping ei sunni linna maksma, vaid annab võimaluse mitte tasuda võõrandatud tee-maa eest. Pro Kapitali krundist läks päris suur tükk Kalaranna tee alla ja Tallinna linn pidanuks selle võõrandamise eest igal juhul tasuma. Nüüd oleme saanud kokkuleppele, et juhul kui planeering õnnestub kehtestada, ei pea Tallinna linn Pro Kapitalile maksma. Vastupidi, Pro Kapital tasub - nagu teisedki sealsete kinnistute omanikud - tee ehituse eest hoopis Tallinna linnale. Loomulikult toimub see juhul, kui planeering kehtestatakse, sest kui planeeringut ei kehtestata, siis pole ka Pro Kapitalil teed vaja. Kui planeering kehtestatakse, tekib kohustus omakorda linnale maksta.
Eesti Päevaleht väitis selles artiklis ka, et praegu, 3. septembrini avalikul väljapanekul olevast detailplaneeringus tegelikult ja sisuliselt ei saa avaliku kaasamise käigus teha olulisi muudatusi näiteks hoonete korruste arvu või ehitusalust pinna kohta, kuna siis tekiks Pro Kapitalil linna vastu rahaline nõudeõigus. Kas selline järeldus vastab tõele või saab siiski väljapaneku käigus muuta ehitusmahtu ja korruselisust? Kas linn oleks nendega muudatustega nõus?
Tegelikult on neid väljapanekuid juba palju toimunud ja nõudmisi saab arvesse võtta siis, kui need on järjepidevad. Seltsi kodulehe info ütleb, et selts nõustus möödunud aasta septembris ehituse brutomahtudega. Kui nüüd tahaks selts mahtu muuta, oleks see jälle täiesti uus olukord.
Siiani on küsimus olnud pigem selles, kui palju on planeeritud avalikku ruumi. Kinnitan, et seda on piisavalt. See on selgelt planeeringust näha, samuti ka seletuskirjas välja toodud. Kordan veelkord: planeering on Tallinna linnaplaneeringute registris kõigile kättesaadav ja igaüks selles saab ise veenduda.
Planeering on juba kolmandat korda avalikul väljapanekul. Selle aja jooksul on avalikkuse ja telliskivi seltsi survel tulnud mitmed muutused. Kaardilt on kadunud kodanikele vastumeelt olnud jahisadam, nüüd on lubatud ka lauge rannajoone säilitamist; linn peab seadma servituudi rannapromenaadile ja liivarannale, et rannaäärsete majade omanikud ei saaks linnainimeste läbipääsu ja ligipääsu rannale keelata. Siiski tuleb see planeering tagasi kooskõlastamisele. Viimati maavanemalt, sest ta leidis, et puuduvad põhjendused elamumaa suurendamiseks võrreldes kehtiva üldplaneeringuga. Kuidas sellele vastate ja kas ja mis maavanema seisukohtadest tulenevalt muudetud on?
Maavanema ettepanek oli see, et planeering oleks sisuliselt korrektne ning et selle võiks saata veelkord avalikule arutelule ja tutvustamisele. Põhiprobleem oli ikkagi ehitusalas.
Planeering läheb pärast kehtestamist arhitektuurikonkursile ehk hoonestus ja piirkond saab areneda tulenevalt arhitektuurikonkursi tulemustest. Hoonestuse osas ei vaielda brutopindade üle, vaid selle üle, millise kujuga on hooned. Selleks, et tutvustada kõiki võimalikke variante, tehti ka uus avalik väljapanek.
Tallinna kesklinna osas ei ole kuskil olukorda, kus hoonestus oleks vähemalt 50 meetrit rannaalast. Saan aru, et see on väga mõistlik lähenemine teistes linna piirkondades, aga kesklinna osas ei ole see kindlasti õigustatud kaugus. Planeeringu joonistelt ja maketilt on näha, et 25 meetri laiune promenaad on piisav. Veelkord: kohati on hoonestus rannajoonest ka 140 meetri kaugusel. Tegelikult on mõistliku suurusega avalik ala täiesti tagatud.
Võrreldes planeeringu algatamise ajaga aastal 2003 on ühiskonna ootused ja arusaamad heast linnaruumist oluliselt muutunud. Ka Tallinna linn on nüüd sõnastanud eesmärgi avaneda merele. Ehk oleks ka Kalaranna planeeringu puhul õige täiesti nullist alustada? Uurida ja kaardistada, millised on avalikkuse ootused ja huvi. Praegu on linnaosal käimas ka meretallinna ideevõistlus. Võiks leida eraettevõtja ja avaliku huvi ühisosa ja kuulutada välja avalik arhitektuurikonkurss ja sellest lähtuvalt algatada uus detailplaneering. Mis sellest arvate?
Ma arvan, et ega see detailplaneering võrreldes tänasega eriti kaugemale jõuaks. Taas tekiksid sarnased vaidlused. Meie jaoks ei tähenda linna avamine merele tühermaad mere ääres, vaid mereäärt, kus inimestel oleks midagi teha ja kuhu on põhjust tulla. Segahoonestusala tähendab aga seda, et mere ääres oleks pidevalt keegi: kes elab seal, kes pakub äriteenuseid, kes käib jalutamas. Ainult tühermaa või lihtsalt üks suur ja lage plats mere ääres ei kanna endas ideed linn merele avada.
Sealses rannas mina näiteks oma lapsi vette ei lubaks, sest seal ei ole avaliku ranna nõuded täidetud. Näiteks suubuvad sinna avariikollektorid ja seega ei saa avalikku supelranda sinna kuidagi tekkida.
Kommentaariks: mina olen seal ujumas käinud ja olen elus. Kunagi on Telliskivi selts tellinud ka veeanalüüsid, mis näitasid, et vesi vastas nõuetele. See oli aga mitu aastat tagasi.
Mis saab siis kui maavanem peaks taas planeeringu tagasi lükkama, kas jätkate menetlust ja toote planeeringu neljandat korda ta avalikule väljapanekule? Mitu aastat on linn valmis jätkama?
Selle otsuse saab teha alles siis kui praegune avalik arutelu on lõppenud ja maavanem poolt-vastuargumente on kaalunud. Samuti oleneb see põhjustest, millistel põhjustel ta selle tagasi peaks saatma. Loomulikult, kuna ala kuulub ikkagi eraomanikule, siis lõplikud otsused selle kohta, kuidas ta tahab planeeringuga käituda, on tema otsustada - kas minna edasi või lüüa lõpuks käega, et ta ei soovi enam edasi minna. Need on maaomaniku otsused.
Kodanik Kristjan Sikk on portaalis petitisoon.ee öelnud: "Linn võiks antud maatüki õiglase tasu eest sundvõõranda, menetleda planeeringu koos kohaliku kogukonnaga lõpuni (tehes planeeringusse kõnealusele piirkonnale väärilised muudatused), seejärel seada Kalarannale hoonestusõiguse, mille tingimuste hulka kuulub planeeringukohase hoonestuse väljaehitamine, ning selle hoonestusõiguse siis enampakkumisele panna. Kõik asjaosalised oleks umbkaudu enam-vähem rõõmsad (linn sh teeniks sundvõõrandamistasu hoonestusõiguse müügist tagasi). Kuna linna jaoks oleks tegemist investeeringu, mitte kulutusega, võiks maatüki väljaostmiseks vabalt ka laenu võtta." Kuidas vastate?
Olen nõus, et see, mis kunagi erastamise käigus Tallinna rannaaladel toimus, ei olnud kindlasti õige - alasid poleks pidanud massiliselt erastama. Oleks pidanud natuke kaugemale mõtlema, mis sellega pikemas perspektiivis kaasneb. Mis puudutab väljaostmist, siis oleme saanud Kalaranna teealuse maa, mille hind on ca 900 000 eurot. Täna ei pea seda hinda veel maksma ja on võimalik, et ei pea üldse. Kogu kinnistu hind on umbes 8-9 miljonit. Ma ei arva, et linn peaks sellele hetkel raha kulutama, sest kui saame suurema osa sellest kinnistust ilma raha kulutamata avalikku kasutusse, arvan, et oleme oma eesmärgi täitnud.
Kuula Vikerraadio Uudis+ saate salvestust 27.08.2015, kus Arp Müller abilinnapea Aasa usutles.
- Kommenteerimiseks logi sisse