Millal?

http://podcast.kuku.ee/2014/05/16/intervjuu-2014-05-160953/

„Kogudusetöö võimalikkusest ateismiajastul pastor Robert Võsu ja pühapäevakoolijuhi Milda Laksi näitel”.

Ettekanded:

• „Lastetöö koguduses - keeldudest hoolimata”; Meeli Tankler, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari rektor;

• „Robert Võsu kogudusetöös - jutlustaja, kogudusetöö edendaja, õpetajana”; Peeter Roosimaa, Kõrgema Usuteadusliku Seminari õppejõud;

• „Uute juhtide arendamisest Robert Võsu näitel”; Jüri Puusaag, Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor

• Paneel omaaegsete õpilaste ja kaastöölistega

• Robert Võsu memuaaride ja raamatu „Mäejutlus” esitlus

Vanakraami ja ehete-käsitöö lett, tegevused lastega, pannkoogikohvik.

Näomaalingud Buduaari ukse ees.
Sooduspiletite müük Teoteatri etendustele kogu päeva jooksul.

Kõik magusasõbrad saavad anda allkirja õiglasema šokolaadi toetuseks! Kampaania Make Chocolate Fair! aktivistid liiguvad laupäeval mööda Kalamaja ja koguvad allkirju petitsioonile, millega nõutakse šokolaaditööstuselt läbipaistvamat tarneahelat, õiglast tasu tootjatele ja üleüldse eetilisemat šokolaadi. Lisainfo: makechocolatefair.org

Tule osta Aafrika ja Afganistani käsitööd ja toeta kohalikke kogukondi! Laupäevasel laadapäeval müüb arenguskoostöö organisatsioon Mondo õiglase kaubanduse põhimõtteid järgides Ghana, Uganda, Keenia ja Afganistani käsitööliste ehteid, tekstiilitooteid ja sheavõid. Juurde vestetakse lugusid Mondo tegevusest neis riikides.

Kontorikohvik õiglase kaubanduse kohvi ja koogi, töötubade ja lastenurgaga. Pühapäeval avab arengukoostöö organisatsioon Mondo oma kontori uksed oodates Kalamaja rahvast õiglast kohvi rüüpama, õiglast kooki küpsetama (kell 12.00) ja sheavõid kokku segama (kell 13.00). Avatud on ka lastetuba, kus pere pisemad õiglase kaubanduse teemalisi multikaid näevad ning muidugi mängida ja meisterdada saavad. Ootame huvilisi kell 11.00 – 15.00 Telliskivi Loomelinnaku B-hoones (kirbuturu maja tagumine nurk) Mondo Maailmahariduskeskuses.

Sündmus Facebookis.

MTÜ Mondo kontor asub Telliskivi Loomelinnaku hoovil B-hoone Balti Jaama poolses tiivas (möödu Pudelist, jaluta edasi)! Tule uudista meie kontorit, kus asub väike raamatukogu, filmikogu ja kus saab kuulda põnevaid lugusid kaugetelt maadelt.

Töötoad
– kl 12 õiglase koogi küpsetamine
-  kl 13 sheavõi töötuba

http://publik.delfi.ee/news/paevapilt/fotod-imeliselt-soe-ilm-ja-kalamaj...

Kalamaja Päevade puhul pääseb Koduklubi Telliskivisse treenima vaid 1€ eest!

Kasutage võimalust!

Saatsime kõikidele KOV 2017 valimistel kandideerivatele erakondadele, valimisliitudele ning üksikkandidaatidele küsimused, mis meile meie tegevuse aja jooksul ingele kogunenud on.
Olge lahked, tutvuge, lugege, jagage ja ehk aitab see teil ka valikut teha.

Lae PDF alla siit, on parem lugeda:

Kalamaja-pelgulinn-2017-valimised.pdf

Kalamaja-pelgulinn-2017-valimised.pdf

või loe siinsamas:

KOV VALIMISED Kalamajas ja Pelgulinnas 2017

Telliskivi selts pöördus Tallinna Linnavolikogusse kandideerivate erakondade ja valimisliitude poole ja küsis Kalamaja ning Pelgulinna puudutavaid valimisteemalisi küsimusi.
Kirjad saadeti kõikidele valimisliitudele, parteidele ning üksikkandidaatidele.

Vastasid: Valimisliit Hääled – Juhana Eirikki Kari, Valimisliit Metroolinn (Metroo) – Andrei Sosnin, Valimisliit Meie Tallinn – Jane Snaith, Vaba Tallinna kodanik – Õie-Mari Aasmäe, IRL – Hendrik Agur ja Henrik Aavik, EKRE – Argo Luude, Sotsiaaldemokraadid (SDE) – Jaak Juske ja Siim Tuisk, Reformierakond (REF) – Yoko Alender, Keskerakond – Raimond Kaljulaid.
Reastasime vastused nõnda, et väiksemad ees ja suuremad taga.

1. Tallinna on planeeritud üldjuhul nõnda, et uute elamualade arendajale tekivad vaid õigused, kuid mitte eriti kohustusi panustada linna tulevikku näiteks rekreatsioonivõimaluste, sotsiaalse taristu või madalapalgalise elanikkonna eluruumide arendamise näol (mis hoiaks piirkonnad ka mitmekesisemad). Milline on teie seisukoht, kas arendajad peaks lisaks saadavale kasule panustama ka linna arengusse eelpool nimetatud investeeringute näol?

Hääled

Yes - this is so normal everywhere else – would be hard to name a single world class European city where this wouldn’t be the case. The legacy of anti-communism colours issues like this far too much. Cities have to function as complicated machines – it isn’t a left right political battle but what works best – we need to look to more successful cities for the answers. Tallinn is great but has a long way to go.

Metroo:

Minu arust idee on hea. Kui linnavalitsus või volikogu suudaks arendajad motiveerida, et nemad investeeriks rohkem rekreatsioonivõimaluste ja sotsiaalse taristu arendamisse, see parandaks linnaelu kvaliteedi küll. Rekreatsioonivõimaluste ning sotsiaalse taristu arendamine käib tihtipeale käsikäes elamurajooni arendamise eesmärkidega – head võimalused vaba aja veetmiseks või sotsiaalsete teenuste kättesaadavus tõstab ka arendatava kinnisvara väärtust. Mis puudutab „madalapalgalise elanikkonna“, siis seda minu arust peaks linn lahendama mitte sunniviisiliselt arendajate arvelt (see mõjutab arengut negatiivselt), vaid vastavate sotsiaalsete projektide kaudu (sotsiaalsete majade, korterite jms finantseerimisel).

Meie Tallinn:

Mida aeg edasi, seda enam peab tugevnema nii ühiskondlik kui seaduslik surve nii ettevõtjatele üldiselt kui kinnisvara arendajatele nende hulgas sotsiaalse vastutuse kandmisel. Sotsiaalne vastutus, mis sisaldab teie poolt nimetatud panust ja investeeringuid, peab sisalduma ja tulevikus lausa kohustuslik olema igasuguses äriprojektis.

Vaba Tallinna Kodanik:
Mulle tegelikult väga meeldib see mõte, mida kasutatakse osades Euroopa riikides, et arendajal on kohustus teha majadesse ka odavamaid kortereid, mida siis saavad osta ja rentida halvemal järjel elanikud, vastavalt siis elatustasemele. Eesmärgiks on mitmekesistada piirkondade elanikkonda, vältida getostumist. Ehk siis ma arvan, et peaks küll. Ühiskonna tugevamad peavad alati toetama ning aitama ühiskonna nõrgemaid.

IRL:

Ei.
Linna planeerimine peaks olema linna juhtide teha ning sotsiaalne taristu rahastatav linna eelarvest. Täiendavad maksud kinnisvaraarendajatele või omanikele ei ole mõistlikud kuna linnal on oma kohustuste täitmiseks juba tulubaas olemas.
Siiski peaks linnavalitsus kandma hoolt, et piirkondades vastaks koolide ja puhkealade kogus elanikkonna suurusele. Samuti peaks linn reguleerima elanikkonna profiili läbi kinnisvaraarendajatele ettekirjutuste tegemise – näiteks nõue luua igasse majja mingi % suuri kortereid loomaks arenevatesse linnaosadesse elamufondi ka suurtele peredele.

EKRE:
Jah, leian, et see peaks nii olema, sest terviklikult arendatud piirkond on ka arendajale endale parem. Kusjuures, et vältida hilisemat skeemitamist ja pettusi, peaksid arendajad enne oma objektile ehitusloa saamist ehitama valmis kaasneva taristu.

SDE:
Kindlasti peaks. Samuti tuleb hinnata konkreetse planeeringu mõju laiemalt Põhja-Tallinnale. Näiteks liikluskorraldusele ja haridusvõrgule. Eriti suuremate planeeringute juures tuleb mõelda ka ajalisele piirangule, et ei realiseeritaks 10+ aastat tagasi loodud visiooni ilma kaasajasse sobivate muutusteta, vajadusel tunnistades kehtetuks vanu detailplaneeringuid. Teiseks, tuleb kaasata lisaks transpordi ja liikuvusega seotud inimestele ka linnaruumi laiemalt mõtestavaid sotsiaalteadlasi, näiteks psühholooge või sotsiolooge, et tekiks aastakümneteks väärtustatud ala.

REF:
Jah, Viimsis juba toimib sarnane süsteem, kus ehitusõiguse saaja panustab proportsionaalselt nn sotsiaalfondi. Oluline on, et tekiks pidev ja pikema perspektiiviga koostöö kohaliku kogukonna, arendajate, spetsialistide ja linna vahel. Samuti oluline, et linn koostab sarnases koostöös, avalikustab ja järgib arenguplaane, planeerimisprintsiipe.

Kesk:
Jah, mõistagi peaks. Siit näide nt Londonist, kus linnapea nõuab kohalikult volikogult, et nad ei nõustuks arendaja ettepanekuga vähendada omapoolseid kohustusi planeeringu muutmise käigus.
https://www.theguardian.com/uk-news/2017/jul/08/london-mayor-battersea-p...

2. Põhja-Tallinna sisenevate liiklussõlmede läbilase on ammendunud ning ei võimalda lisanduval elanikkonnal tulla siia autoga. Milline on teie seisukoht, kas liiklussõlmi tuleks oluliselt laiendada (näiteks Merimetsa, Kopli kaubajaama ja Skoone esise “magistraliseerimise”ja suurte ristmike loomise näol) või tuleks oluliselt panustada ühistranspordi ja omal jalal liikumise (sh rattakasutus) arendamisse ning elu ja ärialade planeerimisse moel, mis vähendaks sundliikumisi?

Hääled

Road layout and road routes may not be optimal considering all the changes of the last 25 years but expanding space for traffic in cities doesn’t usually benefit either traffic flow or the cities themselves.

Public transport routes are in need of some re-planning to take better account of the huge changes that have taken place in Tallinn in the last 25 years.

But even without that, increasing public transport use, walking and cycling would be the quickest routes to easing traffic congestion

Metroo:
Minu seisukohalt peab probleemi lahendama kompleksselt. Arendama peab kõikides suundades mõistlikult, arendades mitte ainult ühe võimaluse, vaid parandades ka võimaluste vahel tasakaalu. Ma usun, et meie linnas peab olema sama mugav ja turvaline liigelda nii autoga, jalgrattaga, jalgsi kui ka ühistranspordiga. Kindlasti peab panustama ka linna detsentraliseerimisse, ehk kohalike elu ja ärialade planeerimisse ning arendamisse. Peab vaatama ka tulevikku – mehitamata sõiduautod võivad aastakümne jooksul muuta linnas liiklemise radikaalselt.

Meie Tallinn:
Teine valik kindlasti – inimeste elukeskkonna elamisväärsena säilitamine on esimesel kohal. Magistraalid, betoonehitised ja –kuhjumised ei loo elamisväärset keskkonda. Ühistranspordi erinevad vormid, jalgsi liikumine ning muul moel linna planeerimine peab saama ja jääma prioriteediks.

Vaba Tallinna Kodanik:
Mulle ei meeldi magistraalid. Armastan väga jala käimist ja armsaid pisikesi tänavaid. Ja need suured magistraalid ei lahenda ju probleemi, need lihtsalt võimaldavad probleemil ennast kohati ära paigutada. Peaksime leidma lahenduse parendada ühistranspordi võrku ja inimesed võiks rohkem jala liikuda, kuidagi vastuvõetamatuks on see muutunud. Igas linnaosas peaks olema oma transpordisõlm, kust siis vastavalt elanike vajadustele lähevad üle linna transpordiliinid. Ei pea me elama põhimõttel “kõik teeb viivad Viru Keskusesse”.

IRL:
Põhja-Tallinn peaks olema vähem autostunud ning olemasolevatele magistraalidele pole lisa vaja. Asumisisesed teed tuleks pigem aeglustada loomaks paremat ühisruumi jalakäiatele, autodele ja kergliiklejatele. Autostumise vähendamine on võimalik vaid ühistranspordi kvaliteedi parandmaisega.

EKRE:
Esmalt tuleb hinnata kui palju uusarendusi olemasolev taristu veel lisaks kannatab ja vajadusel üldse piirata uusarenduste rajamist. Minu põhimõte on, et uusarendus ei tohiks rikkuda linnaosa miljööd, ega halvendada märgatavalt juba olemasolevate elanike olukorda. Teiseks tuleb arendada mõlemat nii liiklussõlmi kui ühistransporti. Ühistranspordi osas on tallinna probleem, et see pole alternatiiviks autole. Kui ühistranspordiga on ebamugavam ja aeglasem liikuda kui autoga, siis olgu ta või tasuta, autode hulka ta ei vähenda. Seega peaks olema ühistranspordi arengul oluliseks faktoriks, et sellega saab kiiremini ja mugavamalt kui autoga, see toob kaasa liikluskoormuse vähenemise. Aga ka ühistransport vajab korralikke liiklussõlmesid.

SDE:
Suuremad või uued tänavad tähendavad veelgi rohkem autosid. Seega tuleb panustada ühistranspordi arendamisse ja ehitada välja omavahel ühendatud turvalised rattateed. Jalakäijatele suunatud ruumiga saab taastada omanditunnet, et tänavad ei oleks “mittekohad” vaid külastama kutsuvad alad.

REF:
Laiendamine toob ainult autosid juurde. Aeg on investeerida nüüd eraautole tegelike alternatiivide loomisesse – kvaliteetne ühistransport, uued bussi- ja trammi liinid, jalgrattateede võrgustik, korras kõnniruum.

Kesk:

Ma paneks väga tõsiselt lauale mõtte, et Tallinnas ei tohi ühtegi suurt uut ristmikku, teed, läbimurret, viadukti jne – selle asemel tuleb korda teha olemasolevad teed, viia võimalikult kiiresti ellu rattastrateegia (mis on vastu võtmisel) ning arendada tugevalt ühistransporti.

Noored Berliinis ja Londonis, linnades, mida ma väga armastan, ei mõtlegi eriti auto ostmisele. Sama raha eest saab reisida või õppida. Aga selleks peab olema väga väga hea ühistransport.
Samas ma ei nõustu kriitikaga, et Tallinnas on nende teemadega vähe tegeletud. Kui ma võrdlen rattaga liiklemist 10 aasta taguse ajaga, siis kindlasti on olukord parem. Ja tuletan meelde, et need erakonnad, kes täna nõuavad kõige rohkem panustamist trammidesse ja bussidesse, olid omal ajal väga raevukalt vastu nii bussiradade loomisele kui ka tasuta ühistranspordile jne.

3. Väga olulise osa linna liiklusprobleemidest tekitavad koolid. Milline on teie arvamus, kas koolide ümbrused tuleks edaspidi kujundada selliseks, kus koolide juurde enam autoga mugavalt ei pääse ja lapsed liiguksid vähemalt viimase kilomeetri jala, või vastupidi, laiendades parkimisvõimalusi ja muutes autoliikluse lihtsaks?

Hääled
Children should be encouraged to walk or cycle to school by themselves. Tallinn is a safe city and this is good for character development.

If there are concerns about safety then grouping up children to walk together is a much better and healthier alternative to parental mollycoddling.

Metroo:
Oleks hea kui lapsed saaksid kooli minna iseseisvalt, ilma et vanemad peaksid neid kooliukseni viima. Samas peab arvestama ka lapsevanemate huvidega nende laste turvalisuse suhtes. Mõned koolid on juba praegu sellised, kus kõige mugavam ongi tulla jalgsi eemalt. Samas mõni teise kooli puhul, eriti Kesklinnas, oleks see minu arust liigne risk, et väikesed lapsed jalutaks ise üle tiheda liiklusega teid kooli.

Meie Tallinn:
Selles küsimuses tuleb vaadata igat kooli ja selle asukohta eraldi – mida annab antud asukohas ja olukorras teha ning mis oleks optimaalseim ja ka ohutuim lastele, sest koolide juures liigub pidevalt suuri lastemasse.

Vaba Tallinna Kodanik:
Aga miks need lapsed peaksid üldse autoga kooli minema? Siin tuleb hakata ikkagi arendama koolide võrgustikku. Lastele tuleb tagada kvaliteetne kooliharidus kodu vahetus läheduses. Jala kooliskäimine on tohutu väärtus ja meie ühiskond on piisavalt heal järjel, et selle tagamine on võimalik.

IRL:
Koolide ümbruse liiklus tuleks rahustada ja aeglustada kuid mitte keelata. Rahvatervise arendamine läbi sunni ei ole IRLi tee. Parklate täiendav lisamine koolide kõrvale ei ole samuti mõistlik. Laias laastus me vaataks iga olukorda eraldi ja käituks vastavalt vajadusele.

EKRE:
Ma leian, et laste kooli toomine ja koolist viimine peab olema lahendatud eraldi nn koolibussidega, nagu on see väga paljudes riikides mujal maailmas. Kuidagi ei ole normaalne see, et hommikul iga vanem toob autoga lapse kooli ja õhtul viib ära. See on ebapraktiline, keskkonnavaenulik, tekitab linnas ummikuid, jne. Ka jala kõndimine ei tee ühelegi lapsele halba (ise kõmpisin lapsena 4km kooli ja õhtul koju, seda külas kus polnud ei tänavavalgustust, ega kõnniteid), kuid probleem on turvalisuses, kahjuks on meie keskel igasugu inimesi igasugu mõtetega, seega on minu arvates õige koolibussi lahendus, kusjuures autoga kooli juurde üldse lapsevanemat tavaolukorras ei lubatakski.

SDE:
Mõne kooli puhul on autoga juurdepääs lihtsam, mõnede puhul keerulisem. 1. klassi lapsel pole aga mingi probleem ka mõnisada meetrit ise kooli kõndida. GAGi Kotzebue maja puhul kardetud ummikuid ei tulnud. Lisaks ühtluskoolide tugevdamisele tuleks kaaluda koolibusse, et vähendada tipptunni koormust.

REF:
Pooldan arengut, kus soositakse kooli tulemiseks muid viise kui eraauto, loomulikult ei saa keelata, vahel on autoga tulek tõepoolest ka vajalik, aga saab teha muud viisid mugavaks ja turvaliseks. Laste liikumine on oluline teema nii tervise kui turvalisuse aspektist. Kõikide koolide ümbrused peavad olema ühendatud jalgratta- ja kõnniteede võrgustikuga. Lisaks infrale tuleb arendada lapsevanemate ja laste teadlikust, sügiseti mänguliselt harjutada läbi teekonnad, võib katsetada ka näiteks Rootsis toimivat nn koolipolitseid, kus vanemate klasside lapsed aitavad ristmikel koolipäeva alguses liiklust reguleerida, et jala kooli tulevad lapsed saaks hõlpsasti ja turvaliselt üle tee.

Kesk:
Kui nende vahel valida, siis mõistagi selliselt, et viimane kilomeeter oleks jala. Aga üldiselt peaks KOGU linnaruum olema nii turvaline, et julgeksime oma lapse lubada liiklusesse jala või rattaga ja ei muretseks selle pärast liiga palju. Olgu siis distants 1, 2 või 5 kilomeetrit. Mina käisin koolis jala. Igasuguse ilmaga. Kõndida oli üle 20 minuti. Trennis käisin kesklinnas bussiga.

4. Reisijate tänav on kujunenud linna üheks paremaks ja ohutumaks jalakäijate liikumiskoridoriks kodudest kesklinna ja raudteejaama suunas . Räägitakse samas, et sinna võidakse kavandada suuremat sorti sõidutee. Milliseks peaks teie arust tulevikus kujunema Reisijate tänav?

Metroo:
Minu arvates peaks Reisijate tänavat korrastada ning jätta jalakäiatänavaks. Mingit suuremat magistraali seal pole vaja. Telliskivi tänava teisel pool asuv kaubajaam võiks aga ära kaotada ning selle asemele ehitada elamurajooni (Kalamaja ning Ristiku vaimus) ning haljastada pargiks.

Meie Tallinn:
Ei mingit sõidutee laiendamist. Autode voo saab suunata mujalt. Selliseid tänavaid ja võimalusi on niigi vähe, kust saaks rahulikult ja ohutult liigelda nii lähedal ja lühikese ajaga nii transpordisõlmeni kui kesklinna poole mingist elurajoonist, kus elab märkimisväärne hulk inimesi.

Vaba Tallinna Kodanik:
Mulle on see mõte nii vastumeelt, et sinna tuleb sõidutee. Paremini võiks teha laheda planeeringu nii, et seal oleks jalakäijate ala.

IRL:
Jääma jalakäijatele.
Siiski ei pea ka välistama sinna VÄIKESE autode raja lisamist, ruumi teoreetiliselt ju on. 

EKRE:
Mu seisukoht on, võimalusel tuleb püüda säilitada linnaosa miljööd, unikaalsust ja kujunenud traditsioone. Samas on selge, et elu ei ole võimalik seisma panna ja teatud juhul on tarvis rajada ka uusi tänavaid, parke, ristmikke, jne. Oluline on, et sellistest arengutest saadav kasu peab olema linnaosale märkimisväärselt suurem kui arenguga kaasnev võimalik kahju või häiring.

SDE:
Telliskivi ja Balti jaama turu ümbrus on kiiresti arenev linnakeskkond, kus täna peamiselt jalakäijate ala. Reisijate tänavat kui peamist ühendusteed vanalinna ja Telliskivi vahel tuleks laiendada, aga kõnni- ja rattateena, ning mitte ainult kohalikele mõeldes, vaid ka turistidele. Lisaks peab Balti jaama perroonide laiendamisel kindlasti jõudma kõnnitee laiuse osas kokkuleppele, et ei jääks liiga kitsaks.

REF:
Reisijate tänav peaks jääma 1+1 rajaga juurdepääsuteeks. Võib kaaluda ka lausa jagataud tänavaruumi mudelit, kui ümbritsevad arendajad on nõus osalema tee ja ümbritseva ruumi sel moel välja ehitamises. See toetaks kindlasti kohalikku ettevõtlust ja head avaliku ruumi kvaliteeti, mida põhja-tallinlased ja külalisedki siin juba väga hindavad. Tulevikus võiks kaaluda ka trammi viimist kitsalt Kopli tänavalt ära piki Reisijate tänavale ja sealt edasi mööda endist Kopli Kaubajaama ala, aga see on juba kaugem tulevikumuusika.

Kesk:
Tuleb piirkonda tervikuna vaadata. Hetkel on Kalamaja ja selle ümbruse liiklusskeem minu arvates kujunenud mingite ajutiste muudatuste ja kompromisside tulemusena. Järgmise 3-4 aasta üks olulisemaid eesmärke linnaosa valitsuse jaoks peab olema nõudmine, et selle piirkonna liiklust vaadatakse tervikuna nii autoliikluse, rattaliikluse kui ühistranspordi seisukohast ja otsuseid tehtaks vastavalt sellele. Reisijate tänaval pole tänasel kujul viga midagi. Raudtee ülekäigud peab mugavaks ja ohutuks muutma, eriti lapsevankriga inimestele. Nagu ma kirjutasin, ma olen väga skeptiline kui keegi ütleb, et olukorda parandab mingi uus tee või läbimurre.

5. Meie piirkonnas asub tundlik objekt, millise üle käisid tulised vaidlused – Kalarand. Millisena näete linna rolli, et tagada eramaal asuva Kalaranna püsimine ja areng  linnarahvale avatud, meeldiva ja kutsuva kohana nii ujumiseks, kui olemiseks, kui jalutamiseks.

Hääled
Tallinn by the sea  - Too many marinas already - Real urban city beaches for Tallinn families and visitors. Kalluranna – could become a real a disgrace No more private seaside

The seaside is of enormous value to the whole of Tallinn. For businesses, visitors, incoming families and everyone who lives here already. This area is central, open and sandy and could firmly define Tallinn as a capital city on the sea. The current plans to build 4 or 5 storey apartment blocks, more marinas for fancy boats – these must be stopped! Tallinn cannot afford to lose such an important site for private apartments.

We need urban beaches and seaside cafés even if it is a bit cold sometimes! Seaside promenades around an endless series of private marinas for rich men’s yachts are not what we need. Concrete promenades are no fun for children and in winter may be deadly. Beaches are fun for all the family and safe places to walk even in the coldest temperatures.

New access links, footpaths, changes in road layouts and public transport links should all take this into account. We are hopeful that the new port redesign is in line with these ideas, but other parts of Tallinn need a lot more work.

The Tallinn Cable car – we believe that the cable car proposal which would link the old town (Toompea) with the seaplane museum, the restored Linnahall, the port and possibly also Pirita is worth looking into to see if it possible and how it can be funded.
(The Patarei needs urgent work to keep it standing. We would support a strictly controlled sale of the building in return for guarantees on restoration, public access and public facilities.)

Metroo:
Kalarannaga on mul seotud lapsepõlvest emotsioonid ning mälestused ning mina pooldan seda, et see ala jääks linnarahvale avatud, meeldiva ning kutsuva kohana jalutamiseks ning seal aja veetmiseks. Ala tuleb korrastada ning jätta üldkasutatavaks maaks.

Meie Tallinn:
Kalaranna omanikuga tehtavad lepingud ja nende tingimused peavad silmas pidama kohalike elanike huve. Eramaad avaliku kasutuskohana ei saa olla ainult erahuvides arendatavad.

Vaba Tallinna Kodanik:
Alustaks sellega, et pakuks neile selle maa eest õiglast hinda aga riigil on ka vahendeid mida kasutada, kui õiglane hind ei sobi. See on see koht kus ühishuvid kaalivad üle igasugused muud huvid.  Sellele tuleb läheneda selliselt, et me loome sinna püsivat väärtust elanikele ja see peab olema tagatud.

IRL:
Linn peaks jälgima sõlmitud kokkulepete järgimist ning ranna säilitama. IRL programmi kandev osa on inimestele ligipääsu tagamine mere äärde ning just Kalarand on paik kus kavatseme selle eest seista mõistuse ja kokkulepete piires.

EKRE:
Eesti on õigusriik ja seadusega on sätestatud eraomaniku õigused ja riigi/omavalitsuse võimalused neid õigusi piirata. Linn saab planeeringuga määrata ära, millised maad kuuluvad täisehitamisele ja mis peab jääma avalikku kasutusse. Ja nõnda seda tulekski teha, nähes ette linnarahva pääsu randa. Miks tänane linnavõim seda teinud pole? Võib-olla tuleb vastust otsida käimasolevaist kohtuasjust, mis räägivad kuidas linnas asju aeti (näiteks altkäemaksu eest sooviti nõmmel seadustada illegaalne ehitis).

SDE:
Kalaranna liivariba on unikaalne linnakeskkond, mida tuleb igal juhul säilitada. Õnneks on Telliskivi Seltsi võitluse tulemusena see ka piirkonna detailplaneeringus fikseeritud.

REF:
Avatud linnarand saab üksnes kohaliku kogukonna ja linna koostöös muutuda atraktiivseks ajaveetmiskohaks. Kui on tegemist kõrval asuvate majaelanike poolprivaatse paigaga, ei saa külastajad seal kunagi oodatud olema ja tekib ka kasutusega seotud konfliktide oht. Kalarand on ainulaadne linnarand, kui on otsus, et tegemist on avaliku alaga, tuleb arhitektuurselt lahendada sealne linnaruum soosima avalikel aladel tõesti avaliku kasutust ja privaatsed alad lahendada hoonete sisehoovidesse vms.

Kesk:
Kalaranna detailplaneeringu osas saavutati kokkulepe ja tuleb jälgida, et seda kokkulepet täidetakse. Märksa suurem küsimärk on Kalarannast vasakut kätt (kui näoga mere poole seista). Kogu Patarei territoorium. Mis sellest riigile kuuluvast alast saab? Sinnagi on menetluses detail, mis lubab kinnistule uusi hooneid ehitada, eesmärk on see vana kindlus müüa. Huvitaval kombel ei paista see eriti kellelegi korda minevat, et see ala saaks mõistliku lahenduse. Peame hoidma silmad lahti, et siin ei tekiks vaidlust siis kui otsused on juba tehtud.

6. Milline on teie seisukoht – kas asumites tegutsevad huvigrupid peaks saama suurema kaasarääkimisõiguse asumit puudutavates küsimustes ning juhul kui jah, siis kuidas te näete, et selliste huvigruppide hääl ja arvamus ka tegelikult ametites kohale jõuaks, ehk et mida teete, et saada ametid ja huvigrupid projektide (planeeringud ja tänavate ehitusprojektid) läbirääkimiste laua taha juba nende koostamise algfaasis?

Hääled
The main role of District and city councillors is to listen and to learn from real people. The only power they should have is the power to give away their power to communities and local activists.

Metroo:
Asumite elanikud peavad saama kaasarääkimise võimalusi nende asumite puudutavates küsimustes kindlasti. Kaasarääkimise vorm peab olema avatud ning läbipaistev, et tagada kõikide linnaelanike huvidega tegeliku arvestamist.

Meie Tallinn:
Ilmselgelt. Olen suur kodanikeühenduste tegeliku kaasamise pooldaja, kahjuks on see “kaasamise” mõiste meil hetkel pigem “teavitamise ja informeerimise” mõistena kasutusel ametiasutuste ja ametnike poolt. Linnavalitsemist saab ümber muuta nii, et huvigruppide “nõukojad” on kohustuslikud osad projektide läbiarutamise faasis ning nende sõnaõiguse kaalukus peab saama selliseks, et sellel on võimalus täiesti ebasoodsatele muudatustele kohalikus elus veto panna.

Vaba Tallinna Kodanik:
Asumites tegutsevad huvigrupid ja elanikud peavad saama kaasa rääkida kõikides oma piirkonda puudutavates küsimustes juba algfaasis ning nende sõna peab lugema. Pooldan ka seda, et kohalikel huvigruppidel on planeeringutele vetoõigus. Tulevikus võiks ühendamise rolli täita kaasamiskeskkond koos kaasamisäpiga, kus iga inimene saab täpselt niipalju kaasa rääkida kui ta soovid. Täna veel peavad täismahus seda rolli täitma volikogu ja linnaosakogu liikmed. Viima info inimesteni ja nende arvamuse tagasi ametnikeni. Ja viimase puhul piisavalt kõva häält tegema, et asjad töötaks.
Planeeringute vetoõiguse puhul tulevad muidugi arendajad ja ütlevad, et siis ei saa miskit tehtud. Kohalikud elanikud ei ole lambakari, kes ehmatab iga muutuse peale. Me oleme targad ja nutikad inimesed, kes saavad aru, et linna peab arenema aga areng peab arvestama elanike huve, mitte arendajate kasuminumbreid.

IRL:
Juriidiliselt ei sega ka praegu miski asumiseltside ja kõigi huvigruppide kaasamist aruteludesse, puudu on vaid tahe. Aastakümme ainuvõimu on kinnistanud linnavalitsuse suhtumise kõigisse teistesse kui vaenuparteisse kes mitte ei anna nõu vaid tahab õõnestada nende poliitikat ja/või suhteid nende sponsoritega. Kui võimule saame siis kirjutame koos ametnike ja huvigruppidega kokku hea pinnaplaneerimise kaasamise tava ning järgime seda.

EKRE:
Põhimõttes pole küsimustki – on täiesti selge, et kui jutt käib kellegi elukeskkonda puudutavatest küsimustest, siis peab olema õigus kaasa rääkida. Probleem on selles, et huvigruppe võib olla palju, pole täpselt aru saada, keda keegi esindab ja nende huvid võivad olla diametraalselt erinevad. Võib tekkida olukord, kus mingit huvigruppi kasutatakse ära konkurendi tegevuse halvamiseks või jonnib keegi lihtsalt soovist jonnida. Üks lahendus võiks olla, et kui huvigrupp esindab näiteks rohkem kui mingi kindlaks määratud % asumi elanikest, siis on planeeringu heakskiitmisel nõutav ka selle huvigrupi nõusolek ja nõusoleku puudumist võib eirata vaid kindlatel tingimustel. Aga sel juhul peab ka nimetatud huvigrupp olema võrdselt pädev.

SDE:
Linnaruumi tuleb planeerida koostöös kohaliku kogukonnaga. Nii saame parima linnakeskkonna. Häid näiteid on – alates Soo tänavast. Käivitada tuleb Tallinnas ka kaasav eelarve, kus kogukonnad saavad ise investeeringuid suunata. Ka teedeehituse ja tänavate rekonstrueerimisel tuleb mõelda tänapäeva vajadustele ja kogukonnale, vajadusel selleks näiteks kaasamisnõudeid muutes.

REF:
Vastan kahe väljavõttega #TulevikuTallinna visioonist:

Rakendame Koostöö Hea Tava ehk põhimõtted Tallinna linnavolikogu ja linnavalitsuse ning Tallinnas tegutsevate vabaühenduste vaheliseks koostööks. Vabaühendused on linnaasutustele strateegilisteks partneriteks, pakkudes asjatundlikkust probleemide kaardistamisel ja ettepanekute tegemisel. Tallinna tasakaalustatud ja kestliku arengu nimel sünnivad kompetentsemad, läbipaistvamad, paremini rakendatavad ja legitiimsemad otsused siis, kui linnaasutused ja vabaühendused teevad koostööd.

Kaasava planeerimise rakendus linnakodanikule Linnalooja. Loome planeeringute registri juurde mugava rakenduse ehk kaasava planeerimise rakenduse Linnalooja. Siin kohtuvad linnakodanik, linnaplaneerija, arendaja ja kõik teised linnaloojad. Märgistades rakenduses huvipakkuva piirkonna, saab kasutaja teate, kui alal midagi planeeritakse, ja edasises protsessis osaleda. Samuti saab kaardile märkida oma ideid linnaruumi arendamiseks ja korrastamiseks.

Kesk:
Jah, peavad. Ma ei arva, et seda peaks paika panema mingi määruse või korraga, küll aga tuleks ilmselt asumiseltsidega läbi rääkida, kuidas täpselt seda korraldada ja millised rutiinid selleks luua. Näiteks leppida kokku, et tänavate projektide puhul on rutiin, et asumiseltsi teavitatakse ja kui neil huvi siis toimub põhjalikum arutelu jne. Ma arvan, et tark omavalitsusjuht näeb asumiseltsis väga tugevat kohalikke olusid tundvat partnerit. Mis on aga samuti selge on see, et lõpuks peab ikkagi keegi otsuseid tegema ja selliseid, mis sobivad alati kõigile inimestele, seltsidele jne, saab teha ainult muinasjutus.

7. Meie piirkonnas on mitmed kohad, kus jalakäijate ja jalgratturite olukord on halb või ebameeldiv.

7.1 Olemasolevad jalakäijate foorid tekitavad pikki ooteaegu. Kas oleksite valmis loobuma fooridest jalakäijate ülekäiguradadel läbiva põhimõttena Põhja-Tallinnas, rõhutades seejuures füüsiliste vahenditega sõidukitele kiiruse vähendamise vajadust?

Hääled

Pedestrians need to have priority overall everywhere in the city area. Smart technology can be better used to predict pedestrian demand, but pedestrians at present wait far too long to cross roads.

Metroo:

Minu arust peaks vaatama konkreetsete fooridega seotud probleemisid eraldi ning lahendama need. Füüsilised vahendid ei pruugi olla alati parim lahendus.

Meie Tallinn:

Võib olla mitte kogu Põhja-Tallinnas, aga kindlasti teatud piirkondades, taaskord asukohtade eraldi läbivaatamise küsimus  - kiiruse vähendamine ja fooride mahavõtmine. Siinkohal juba tuleks mängu kohalike “Nõukodade” vajadus nende muudatuste vajaduste läbivaatamisel.

Vaba Tallinna Kodanik:
See mõte vähendab väga tugevalt kindlustunnet. Meil on mitmeid väga suuri ristmikuid, kus see mõte ei tule kõne allagi. Aga kindlasti võiks mõelda väiksematel tänavatel pigem sellele, et vähendada kiirust ja kasutada erinevaid muid lahendusi jalakäijate ja jalgratturite ohutusele, igale poole neid valgusfoore pole küll vaja.

IRL:
Jah.

EKRE:
Jah, jalakäijate foorid on kohati väga ebapraktilised nii autojuhile kui jalakäijale. Olen näinud USAs lahendust, kus jalakäijate ülekäigu kohas oli tavalisele liiklusmärgile monteeritud tugevasti sähvivad oranžid tuled ja postile lisatud nupp. Jalakäija, kes soovis teed ületada, vajutas nuppu, vastavad tuled hakkasid vilkuma ja andsid autojuhile juba kaugele märku, et inimene soovib teed ületada või on teed ületamas. Seetõttu reageeriti varakult alandati kiirust ja lasti jalakäija üle tee. Paljud ülekäigurajad võiksid mitte ainult Põhja-Tallinnas, vaid üle linna olla selliselt lahendatud.

SDE:
Mõnes kohas on foorid vajalikud, aga alternatiivsed lahendused liikluse rahustamiseks tuleb üle vaadata.

REF:
Olen nõus lahendustega, mis on koos spetsialistidega läbi kaalutud, kogukonnaga läbi arutatatud, mis teevad jalakäijate liikumist mugvamaks, kiiremaks, turvalisemaks. Oluline on, et linnajuhtimises ja planeerimises oleks fookus senisest enam inimmõõtmel, inimesel (ka ilma autota). Linnalises liikuvuses ei toii asjad ka alati nii nagu esmapilgul tundub, seega on koostöö kogenud spetsialistidega ja linlastele selgitamine koos muudatusi tehes ülioluline.

Kesk:
Konkreetselt fooride kohta ma paraku ei oska vastata. Tahaksin selle idee kohta palju rohkem teada saada ning valdkonna spetsialistidega nõu pidada. Mida see tähendab jalakäijate ohutuse seisukohast suurematel tänavatel nagu Sõle jne. Kiiruse aeglustamine kohtades, kus jalgratturi või jalakäia ning autode teed ristuvad on vajalik.

7.2 Kuidas lahendaksite teie  Toompuiestee tuleviku, millel on praegu liiga kitsad kõnniteed, samas kui sõidurajade hulk ületab märgatavalt liikluskoormuse?

Hääled
Pedestrians need to have priority overall everywhere in the city area. Smart technology can be better used to predict pedestrian demand, but pedestrians at present wait far too long to cross roads.

Metroo:
Ei oska kommenteerida.

Meie Tallinn:
Keeruline küsimus, kuna ma ei tea terve linna liiklusplaani hetkel – aga olen kindel, et Toompuiestee sõidukoormust on võimalik vähendada, sest pudelikael on ka ju Balti jaamast edasi tulev Paksu Margareta ristmik. Toompuiestee sõidukoormuse vähendamine aitaks ka seda olukorda parandada.

Vaba Tallinna Kodanik:
Toompuiestee on tegelikult üks hea näide sellisest planeeringust, mis on läbikukkunud. Sinna on loodud suur magistraal aga liiklust pole kunagi sinna tulnud väga kahtlen selles, et kas tuleb ka. Õnneks on võimalik asju ümber teha. Seal kõrval on park mida võib ju julgelt laiendada.

IRL:
Kui Toompuiestee uuendamine päevakorda tõuseb siis planeerime seda koos spetsialistidega kes saavad välja pakkuda mõistliku alternatiivi kui seda peaks vaja olema. Valimisprogrammis meil Toompuiestee kitsendamist ei ole aga kui see on mõistlik siis kindlasti ei ole IRL selle vastu.

EKRE:
Toompuiestee on pikk tänav ja enamuse tänava ulatuses on nõuetele vastav kõnnitee laius tagatud mõlemal pool tänavat. Kui jalakäijate hulk peaks kasvama nõnda, et pole võimalik kõnniteed ohutult kasutada, siis loomulikult on tarvis kõnniteed laiendada, aga selleks on mitmeid erinevaid viise, mis on parim, seda peavad ütlema selle ala asjatundjad.

SDE:
Kaaluda ühistranspordirada ja vaba tänavaruumi arvel kõnniteede laiendamist.

REF:
Siin saaks ühe raja arvelt laiendada kõnni- ja rattateid, liikluskiirus on madal nagunii, saaks teha ka rohkem ülekäigukohti, sellest võiks kujuneda ka Tallinna hotellide tänav, vanalinna ja bastionaalvööndi ümber, külalistel kena vändata ja käia. Siia kaalume ka miljööalasid ja sadamaala ühendava ringtrammi liini loomist.

Kesk:
Ma ei ole Toompuiestee temaatikaga nii hästi kursis, et sellele vastata.

7.3 Kuidas lahendaksite Rohu tänava viaduktialuse jalakäijate olukorra, kus jalakäijal ei ole sisuliselt ruumi, samas kui autod ei kasuta korraga rohkem kui üht sõidurada?

Hääled

Pedestrians need to have priority overall everywhere in the city area. If there isn’t enough space for cars then you can’t have cars.

Metroo:
Võib tõesti kaaluda Rohu tänava muutmist üherajaliseks ning jalakäiate rada laiendamiseks.

Meie Tallinn:
Ma ei ole ehitusspetsialist – pigem küsiks ma ise erialainimestelt, kas viaduktialust oleks võimalik laiendada nii, et tekiks mõlemale paremad võimalused – nii jalakäijatele kui autodele. Või ehitada jalakäijatele üle viadukti korralik sild. Siin jään kompetentse vastuse võlgu.

Vaba Tallinna Kodanik:
Teeks sõidutee kitsamaks, teeks täpselt ühe sõiduraja laiuse, selle läbi saaks jalakäijad rohkem ruumi juurde. Ja ma tegelikult asuks seda kohe tegema kui saaks, ma olen üks neist, kes seda jalakäijana pidevalt läbib ja küllaltki vastik.

IRL:
Autode osa tuleb kitsendada ja luua mõlemale poole inimlik läbipääsuvõimalus.

EKRE:
Sealne kõnnitee on tõesti ohtlik ja põhimõtteliselt on võimalikud kolm lahendust – uus kaasaegne viadukt, olemasoleva ümberehitus nii, et kõnnitee on vaid ühel pool ja senisega võrreldes märksa laiem või siis kõnnitee laiendamine sõidutee arvelt. Parima võimaluse peavad leidma liikluskorralduse spetsialistid.

SDE:
Rohu tänava puhul võiks kaaluda Soo tänava toimivat lahendust, laiendades ühe sõiduraja arvel jalakäijate ja ratturite ruumi

REF:
Valgustada, ühe liiga kitsa autoraja arvelt anda ruumi juurde jalgratturitele ja jalakäijatele, ümbruses mitmeid lasteaedu, koole, oluline liita mugavalt ja turvaliselt ülejäänud ratta- ja kõnniteede võrguga. Praegu kole koht kõigile.

Kesk:
Neil päevadel kui tulen rattaga tööle ja töölt, sõidan ise sealt alt läbi. Autod läbivad selle nagunii peamiselt ükshaaval. Sealt tuleb ratturitele ja jalakäijatele anda võrdselt ruumi ja jätta autodele üks sõidurida. Valgustust samuti parandada. Hetkel väga pime ja ebamugav koht, mida läbida õhtul.

7.4 Kas toetate Telliskivi tänava kergliiklustee pikendamist kuni lõpuni, st kuni Paldiski maanteeni, sarnaselt Soo tänava lahendusega?

Hääled
We do not understand the translation we have of this question

Metroo:
Toetan!

Meie Tallinn:
Toetan. Igasugused lahendused, mis soodustavad elupiirkondades jalakäijate ja jalgratturite liiklust, on esmajärgulised.

Vaba Tallinna Kodanik:
Ma enne tahaks teha uuringu, et kuhu need autod kõik lähevad ja kust tulevad, kes seda lõiku läbivad. Tipptunni ajal on see korralikult umbes. Peaks kuskil 20% autodest ümber suunama ja siis teeks kohe ära. Mida rohkem jalgratta ja jalakäijate võimalusi seda parem, siis äkki hakkavad inimesed ka rohkem õues olema ja ennast liigutama.

IRL:
Jah.

EKRE:
Jah, loomulikult. Kergliiklusteed loovad võimaluse ohutuks liiklemiseks ja terviseharrastusteks, mis on linnas väga olulised.

SDE:
Jah.

REF:
Jah, osana jalgrattateede võrgust vastavalt Tallinna jalgrattastrateegiale.

Kesk:
Ma toetan rattastrateegia ellu viimist, et Tallinnasse tekkiks võimalikult kiiresti korralik rattateede võrgustik. Alustada tuleb südalinnast ja Põhja-Tallinnast, arvestades, et meie kogukond on ilmselt kõige enam rattaid soosiv Tallinnas. Kas just Telliskivi tänava kergliiklusteest peab alustama või mitte ja kas just see ühendus on prioriteet (või tuleks esmalt investeerida ühendustesse südalinna pool), see on küsimus, mis tuleb läbi vaielda ka rattastrateegia ellu viimist koordineeriva ametkonnaga linnas.

7.5 Kas peate vajalikuks ja võimalikuks Kalaranna tänavale endisele kultuurikilomeetrile rajatud jalgrattatee pikendamist piki raudteekoridori Kopli kaubajaamani ja sealt edasi selle ühendamist samuti endisesse raudteekoridori rajatud Lääne-Tallinna kergliiklusteega?

Hääled
Many more cycle paths are needed throughout Tallinn

Metroo:
Toetan sellise jalgrattatee ehitamist! See peab olema ka üldiselt võimalik. Kopli kaubajaama võiks ära kaotada (viia see linnast väljapoole või Suur-Sõjamäe tänava sõlmu peale).

Meie Tallinn:
Vt eelmine vastus

Vaba Tallinna Kodanik:
Mida rohkem kergliiklusteid seda parem. Ma lihtsalt väsimatu koeraga jalutaja ja iga selline lisa võimalus on ainult tervitatav.

IRL:
Jah. Rattateede kokku viimine ja Stroomi ning Russalka promenaadide omavahel ühendamine nendega on IRL programmi oluline osa.

EKRE:
Kuna ma pole vastava haridusega teedeehitusinsener, siis on mul raske hinnata, mis on tehniliselt võimalik ja mis mitte. Aga põhimõttes ma toetan nii ühistranspordi kui muude alternatiivsete liiklemisvõimaluste arendamist, mis aitavad vähendada autostumist.

SDE:
Jah, see oleks hea lahendus.

REF:
Vt 7.4.

Kesk:
Jälle, üksikküsimus, mida tuleb vaadata kogu tulevase võrgustiku kontekstis. Kui see aitab kaasa sellele, et inimesed saaksid kodu juurest paremini liikuma, sinna, kuhu vaja – muidugi. Kui see on lihtsalt niisama tore mõte, et võiks seal olla, siis mitte.

7.6 Kas toetate Mere pst, Põhja pst ja Ahtri tn liiklussõlme lahenduse muutmist, ülekäiguradade lisamist, glassiipuiestee taastamist ja sõiduradade vähendamist, et selle arvel tekitada jalakäijatele ning turistidele inimväärsed liikumisvõimalused asumite, sadamate, mereääre, vanalinna ja kesklinna vahel?

Hääled
We do not fully understand the details of the question but we do feel very strongly about relinking Tallinn with the sea.

Metroo:
Toetan.

Meie Tallinn:
Jah. Hetkel on ka kogu sadamast liiklev turistidevoog üsna segaduses, sest turvaline, silmailu pakkuv ja rahulik liiklemisvõimalus Tallinna kesklinna puudub. Esimene mulje laevaturistidele on üsna kaootiline meie linnast. Seda peab lahendama – nii kohalikele kui turistidele inimlikumaks ja ka linna ja ka riigi esindamisel väärikamaks.

Vaba Tallinna Kodanik:
Muidugi olen poolt.

IRL:
Jah

EKRE:
Sama vastus, mis eelmisele küsimusele.

SDE:
Jah, täna on see liiklussõlm ääretult jalakäijavaenulik. Seda tuleks aga teha koos plaanitava linna uue esindushoone ja peaväljaku rajamise ning linnahalli ümbruse korrastamisega.

REF:
Kindlasti, tegemist on jalakäijate ja ratturite seisukohast ühe hullema ja kummalisema lahendusega, seda enam, et tegemist on ka turistide jaoks strateegilise alaga.

Kesk:
Minu jaoks ei ole glassiipuiestee taastamine eesmärk omaette. Praegu on see piirkond rattaga või jala erakordselt ebamugav. Mul oleks loogiline ja kiirem nt tulla tööle just sealtkaudu, aga tulen hoopis Tehnikast, sest ühendus on nii kehv. See peaks olema eesmärk, et saab südalinna ja Põhja-Tallinna vahel mugavalt liikuda. Kuidas see täpselt saavutada, vajab terviklikult läbi mõeldud lahendust, millesse panustavad nii Põhja-Tallinna kui Kesklinna valitsused, linnaplaneerimise amet ja teised.

7.7 Mida võtaksite ette Suur-Patarei ja Kalaranna tänavat ühendava reformimata riigimaal asuva jalakäijate trepiga (mida momendil pidevalt torupiiretega kinni topitakse), mis on teekonnaks Kalamaja kodudest bussipeatusesse?

Hääled
Rights of way are rights of way and anyone who blocks them needs to pay. If the blockage is unavoidable then full compensation needs to be paid to all those inconvenienced by the blockage.

Metroo:
Eemaldaks kõik takistused selle maa linnakodanike poolt kasutamise ees ning võimaldaks bussipeatuse kasutamist.

Meie Tallinn:
Taas – inimeste ja kohalike elanike vajadusi arvestades – kas pole võimalik saavutada vajalikke kokkuleppeid korraliku trepi ehitamiseks? Ei saa olla väga palju ülemaid huvisid kui kohalike elukorralduse järjest elamisväärsemaks muutmine.

Vaba Tallinna Kodanik:
Teeks ilusa ja korraliku trepi.

IRL:
Sulgemise ja takistamise asemel tuleb see remontida ja avada!

EKRE:

Nii kaua kui tuleb mingi parem lahendus tulevikus, remondiks selle trepi pigem ära, seda enam, et jalakäijad sealt pidevalt käivad. See ei maksaks väga palju ka.

SDE:
See oleks tulnud juba ammu korda teha

REF:
Tuleks korda teha, kõik sellised jalakäijate ja ratturite otseteede rajamised, korrastamised,  välja toomised, mis muudavad liikumise mugavaks ja kiireks on hädavajalikud, et inimesed eelistaks lühemaid vahemaid just nii liikuda, nii jääb ka rohkem ruumi neile, kel tõesti hädasti tarvis eraautoga kohale jõuda.

Kesk:
Sellised maatükid oleks normaalne anda üle linnale, et linn saaks need korda teha. Hetkel riigi omandis. Riik oma kohustusi ei täida (pole huvi), linnalt sinna raha saada keeruline, sest riigi maa. Tuleb munitsipaliseerida ja siis normaalne turvaline trepp teha.

Telliskivi selts tänab
kõiki vastajaid!

Esmakordselt
Soo tänava Rimi kaupluses
Toidupanga Toidukogumispäev
17. mail kell 10–19

Kalamaja päevade puhul saavad Soo tänava Rimi külastajad omalt poolt kaasa aidata ning Toidupangale toidukaupa osta. Kaupluses on väljas Toidupanga kaubakärud ning punastes põlledes vabatahtlikud, kes aitavad infot jagada ning aitavad annetatud kauba kokku koguda.

Kuni 14. maini saad Sinagi vabatahtlikuks registreeruda.
Poodide nimekiri ning regimine: http://osale.toidupank.ee/

Laupäeval asub festivali lastealal batuudilinnak, kus saab hüpata, ronida ja mängida.

Lasteala pilet: 2 € / 20 minutit või päevapilet 8 €

http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2287131

Teatribuduaaris.

Tasuta.

Eesti- ja venekeelsed raamatud hinnaga alates 15 senti.

Müüme täikal raamatuid, mida on raamatukogudes suures eksemplaarsuses või millest on välja antud uusi trükke.

Minu Unistuste Päeva korraldatud Unistuste Puu projekt on teadlikkuse tõstmise üritus, et näidata, millega meie heategevusfond tegeleb ning kutsuda inimesi toetama meie fondi.  Meil on oma Unistuste Puu: iga laps saab panna kirja oma soovi ja riputada see Unistuste Puule ning Minu Unistuste Päev täidab ühe lapse unistuse.

Minu Unistuste Päev on 2011. aastal loodud vabatahtlike tegevusel ning toetajate rahastusel baseeruv organisatsioon, mis viib ellu raskelt või krooniliselt haigete laste unistusi, et tuua nende ja nende lähedaste ellu rohkem rõõmu ja sära.

Korraldab: SA Minu Unistuste Päev.

Laadal on püsti Eesti Meremuuseumi telk Kiika kilukööki.

Kiika kilukööki telgis on võimalik panna end proovile õigete kiluvürtside äratundmisel; jälgida  vürtsikilu valmistamise protsessi; uudista erinevaid vanu vürtsikilu retsepte ning valmistada/maitsta kiluvõileiba.

Armastatud igakuine pannkoogikohvik.

Laul ja tants

Laupäeval TLM Lastemuuseumis Kotzebue tn.16

Kalamaja Päevade meisterduslaupäev.

Töötoad algavad
kl. 11.00 ja kl. 13.00
Teha saab kala-maski.
Maksab: muuseumipilet+1 Eur

Alates kl.18.00-st Muuseumiöö „Öös on tähti“programm: Muuseumisse sissepääs tasuta! Avatud kuni kl.23.00

Ainult üheks õhtuks leiab kaunite Barbiedekeskel endale koha muuseumi vanim nukk – 18.saj. esimesest poolest pärinev moenukk!

Saab mängida täheklotside-otsimismängu püsiekspositsioonis.
Vastanute vahel loosime välja auhindu! Võitjate nimed avalikustame hiljem kodulehel.
Kl.18.00 – 22.00 saab muuseumi teisel korrusel meisterdada tähe-poissi või tähe-tüdrukut.

Pühapäeval TLM Lastemuuseumis rahvusvaheline muuseumipäev -

Sissepääs tasuta!

Muuseum avatud: kl. 10.30 -18.00 (kassa kl.17.30).

Lisainfo: www.linnamuuseum.ee/lastemuuseum

Maru Karu ootab osalema käpavõrgustikus "Oled käpp Kalamajas", kus kõik on kuidagi seotud, kõigil on mingi mälestus...

Käpamärgi külge saanutel lasub vastutusrikas ülesanne
teineteisele naeratada või noogutada.

Toimub: sauna kõrval lastealal

Slaidiprogramm ja näitus Kalamaja ajaloost.
Tallinna ühe vanima asumina on Kalamaja hoonestatud alates 19. sajandi teisest poolest. Suured tehased ja sadamad muutsid rahuliku kaluriküla kiiresti kasvavaks linnajaoks. Teine ilmasõda ja sellele järgnenud nõukogude võim jätsid Kalamajja oma tugeva jälje. Kogu see Kalamaja lugu on jälgitav vanade fotode kaudu.
Näituse koostaja Jaak Juske.

http://tallinncity.postimees.ee/2797424/fotod-ja-video-kalamaja-paevad-a...

Tuleviku Uuringute Instituudi juht Erik Terk räägib oma ühest lemmikuurimisteemast - millised on tulevikus linnad Eestis ja maailmas. Loengule järgneb arutelu ja küsimuste esitamise võimalus.

Teatribuduaari ukse ees (lastele 2€, täiskasvanutele 3€).

Toimub Teatribuduaaris.

Hind 2 eurot.

TULE MERE ÄÄRDE!

NOBLESSNERI SADAMAS PURJEKOOLI HEATEGEVUSLIK ÕUEKOHVIK JA VABAÕHULAVA! 

Kell 13:00 - 14:30 „KALAMAJA OPTIMIST“  - laste purjetamisvõistlus Noblessneri akvatooriumis, mida kõikidel pealtvaatajatel on võimalik jälgida kai pealt ning häälekalt kaasa elada. Peale võistlusi võib tutvuda purjekatega, trennivõimalustega ning heategevusliku loteriipiletiga minna väikesele kaatrisõidule sadamas. 

Kell 13:00-17:00 Head-paremat pakub meie lapsevanemate heategevuslik õuekohvik ning väikesel vabaõhulaval esinevad Bel Canto laululapsed ja teised toredad. Mere ääres avatud värav ka  Lennusadamasse!

Esitavad üsna erinevat muusikat, alates klassikast levimuusikani (romansid ja rahvalaulud kaasaarvatud).

See naiskollektiiv eksisteerib juba u. 20 aastat - agul koorina, seejärel ansmablina. Cantuse asutas VF teeneline kunstnik Alina Klotškova. Olesya Litnevski sai nende juhendajaks alates jaanuarist 2013. Ansamblis on 8 naisterahvast.

Kokku kolm kohtumist, 10€.

Ööülikooli eestvedaja ja filmirežisöör ning kauaaegna Kalamaja elanik Jaan Tootsen räägib oma mõtisklustest jalutuskäikudel kodukandis.

tantsulaste kodu on Pelgulinna Rahvamaja, kus rõõmsalt iganädalaselt kokku saame ja usinalt tantsimist harjutame. Tundides tegeleme erinevate tantsustiilidega ning lisaks õpime ka  akrobaatilisi elemente nagu hundiratas ja spagaadid. Õpilased omandavad tantsualase sõnavara ja klassikalise tantsu baaselemendid.

Ootame kõiki huvilisi trennidesse! Lisainfo: desireestuudio@gmail.com

Meil on veebikodu ka: http://desireestuudio.blogspot.com/

Teatribuduaaris.

Annetustega.

Kutsun Teid kogema põnevat ja avastuste rohket suhtlemismängu Ava ja avasta. Mängu käigus on võimalik õppida paremini tundma oma kaaslasi, naerda, näha ennast ja teisi uue nurga alt. Mäng annab võimaluse peatuda inimeste jaoks olulistel teemadel just nii tõsiselt või lõbusalt, nagu hetkel soov on. Koostegemine liidab ja loob ühtsustunde. Samuti annab mäng võimaluse loovuse, suhtlemisoskuste ja enesekindluse arenguks.
Sobib neile,
- kes soovivad oma kaaslasi paremini tundma õppida ja kogeda rõõmu koos veedetud ajast;
- kes naudivad põnevaid, lõbusaid ja üllatavad tegevusi koos kaaslastega;
- kes eelistavad ehedat ja avatud suhtlemist.

Enda ja teiste tundma õppimine avab ukse uude maailma.

Avatud õhkkonda aitab luua Janne Kants

Demomäng toimub laupäeval kell 15.00 Teoteatris.

Mängib kord karmima, kord leebema alatooniga blues rocki, eksides vahel proge, vahel isegi disco radadele.

AIRWAYS on:

Märt Loite - laul ja kitarr

Karl Taklaja - soolokitarr

Jaan Tikerperi - bass

Priit Lätt - trummid

Arutelu juhib Toomas Paaver.

Kruuv alustas oma tegevust 2007 aastal Tallinnas. Ansambli lüürika on püsinud tänaseni rõõmus ning eestikeelne, muusika aga tantsuline.

Ansambel Kruuvil on käsil põnevad ajad. Äsja ilmus Kruuvi teine album "Lihtsalt Jee", mille plaadiesitluskontsert võeti Tartus täissaali poolt suurepäraselt vastu.
Lisaks esitleti novembris ka bändi uut muusikavideot loole "Suvelaul". Kuna Kruuvile meeldib luua tantsulist ja rõõmsat meeleolu, kaasati videosse lõbus tantsugrupp Kagu Kabujalakõsõ, kellega koos on salvestatud ka 2011. aasta suvel valminud muusikavideo "Tantsida on hea".

Kruuvi muusika on rõõmus ja positiivne ning need ongi tunded, mida ansambel soovib oma kuulajatele edasi anda.

http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis/2014/05/17/kuuendad-kalamaja-paevad...

NimmerSchmidt on Tartus tegutsev elektropopduo, mille liikmed on Andero Nimmer ja Fredy Schmidt. Alates jaanuarist 2014 on NimmerSchmidti kontsertidel ansamblil liikmeid neli: laulukirjutajad Andero Nimmer (klahvpillid) ja Fredy Schmidt (vokaal, kitarrid) ning neile lisanduvad Kalle Kindel (trummid, löökriistad) ja Indrek Mällo (basskitarr).

https://www.facebook.com/nimmerschmidt

Esinevad Häikijad - häälega improviseerijad (Aita, Britt, Jekaterina, Hara ( Hispaania), Dana ( Läti) jt.)
Häigivad EMTA kaasaegse improvisatsiooni magistrikursuse tudengid koos sõpradega.

Teeme oma Ilustuudios avatud uste päeva, tähistame Sõbranna Ilustuudio sünnipäeva (2 aastat) ja pakume teed, kohvi ja magusat.
Tööstuse 47A, Tallinn, "Volta" majas, Kalamaja pargi vastas.
SÕBRANNA ILUSTUUDIO- professionaalsed kosmeetilised, tervistavad ja imagot loovad teenused koos SPA elementidega soojas ja mugavas atmosfääris.

Kutsume hommikujoogale koos Joogaruumiga! Tund baseerub Vinyasa joogal ja on sobilik kõigile. Loome kehas kergust ja jõuduandvat energiat ning leiame endas üles sisemise vaikuse ja rahu. Kaasa võtta oma matt ja mõnus meeleolu. Ilusa ilma korral toimub tund väljas murul (Telliskivi Loomelinnaku hoovis), taustaks linnulaul. Kohtumiseni matil! Vihmase ilmaga on tund siseruumides.
Joogatunni viib läbi Ereli Järv.

Muudame kultuurikilomeetri kihavaks mänguväljakuks!

Tule kogu perega kultuurikilomeetri Kalasadama lõigule, võta kaasa pall, sulgpallireketid, petanque või muud vahendid, millega pühapäeva energiliselt alustada. Ühisstardist kanname naisi ja loobime saapaid.

Kohapeal tutvustame ka suviseid sõidutee ehitusplaane, mis kaotab kultuurikilomeetri praegusel autovabal kujul.

FB ürituse leht: https://www.facebook.com/events/456015511200492/?ref_newsfeed_story_type...

Kontakt: Teele Pehk, 58100478 

10338308_10152366592371273_3509161864945881681_n.jpg

LASTE LOOMINGUSTUUDIO tutvustab oma tegemisi.
Meisterdame väikseid mänguasju.

Vajalik eelregistreerimine e-posti aadressil: loomingustuudio@gmail.com

Raamatukogu on erandkorras avatud pühapäeval! Garanteerime kõigile esmakülastajatele raamatukogu ja tema teenuste tutvustamise. Meie lugejatel interneti kasutamise võimalus.

Graniidi 21
Graniidi kohvihoovik
Saab sööki, saab jooki ja kindlasti kooki!

Jahu 7C
Sooda
Šokolaadi-chilli pasta, kookose-karri riis.

Jahu 12
ArtDepoo kohvik, kunstigalerii, rõiva- ja raamatubutiik – (peaaegu) kõik autorid on kohal!

Kalevi 32a
Kala Maia kohvik
Supp ja omatehtud suitsuliha

Kalju 1
Soo serval, Kalju peal
Avatud al. kella 16st. Timo Lige kontsert ning sibulasupp ja kirikuprouade küpsetatud koogid.

Kopli 24
Ansambel KRUUV + Salme Kebab Salonu - Parim türgi grill Kalamajas ja mõnus muusika!

Kopli 25
Kamahouse'is lastedisko ja salahoovikohvik. Lapsed tantsima - vanemad kohvikusse!

Kopli 30
Lastekeskus Tähetorn

Kopli 38
Hoovikohvik-kirbuturg
Küpsetised ja soojad joogid. Lisaks otsivad uusi omanikke riided, mööbel jms. Kohtumiseni!

Kotzebue 7
Rimongodi kohvik
Pirukad ja õunakook mandlilaastudega! Võrratu kohv ja silmailuks redisain!

Kungla 28
Kungla Mahlabaar
Turguta ennast värskelt pressitud mahla või tervistava smuutiga Kungla Mahlabaarist. Energiapomm kogu päevaks!

Köie 8
Hoovikohvik “Kollane”
Pakume maitsvaid kooke ning salateid. Lastele liivakast, kiiged ja ronila. Võimalus voltida ja lennutada paberlennukeid. Toimub kasutatudriiete müük, kõige rohkem leiab meie juurest lasteriideid.

Linda 7
Hoovikohvik „Belinda“
Tee suu seks, võta paar suutäitki!

Linda 14
Suurepärased gourmet sandwich'id. Värsked ja suured prantsusepärased leivad. Imekaunid tordid ja muud küpsetised

Niine 13
Klibu kohvik
Menüüs on salat, koogid, gluteenivabad küpsetised, kohv, taimetee ning kirbukas proovikabiiniga.

Salme 26
Salme supiklubi.
Vaimustavad maitseelamused aasiapärasest supist Mehhiko pajaroani õunapuude all.

Salme 27
Kohvi saab, ikka saab...Samuti on suppi, pirukat....

Salme 43
Hoov täis vanu raamatuid, mööblit ja vahvlilõhna!

Soo 7
Kalamaja ajaloohoov
Hoovikohvik koos ajaloonäitusega avatud kell 11-15. Samas kella 12-13 korvpalli vabavisked lastele.
Tulevik algab minevikust!

Soo 15
Kohvik Tibu
Maailma parimad koogid, magustoidud ja kohv.

Soo 17
Sookolli kohvik
Parim burx Kalamajas

Soo 21
Kalamaja Küünlakoda. Vahaküünlad ja käsitöötarbed.

Soo 26
„26, rue du Marais“.
Siin pool Sood on kohvipood, sealpool sood on....

Suur-Laagri 4 (trepikojas)
Fotonäitus Milvi Laidi noorusaastatest.

Tõllu 12
Kohvik "Mimoosa". Värsked küpsetised ja värskendavad joogid. Avatud kl 11-18.

Tööstuse 3
Muffinihoovikas kutsub külla – üllatame uute ja huvitavate maitseelamustega. Lisaks toimub kunstnike laat, mänguasjade täika ning töötoad suurtele ja väikestele. Seekord toimub kapinuppude maalimise töötuba (2€), mida juhendab kunstnik Iris Jurma-Kangur. Väikesed sõbrad saavad merekividele joonistada toredaid mutukaid ja putukaid ning osaleda kriidikunsti ühisteoses.

Tööstuse 22
CAKE-TO-GO
Üks aken, palju kooki.

Tööstuse 43
Maru Karu sega summ.
Koht, kus karud ja mesimummud saavad hästi läbi ja müüvad ja söövad mis saavad.

Uus-Kalamaja 1
Kokk on ees!
Kokal on kopp ees ja ta tuleb toidukoha tagatubadest välja otse inimeste silme ette - KOKK ON EES!
Ehtsad burgerid ja hot dogid otse grillilt, hea musa ja mõnus Kalamaja chill.

Uus-Kalamaja 7-2
Kohvik „12 kooki“
Menüüs on 12 erinevat kooki ja torti ja frikadellisuppi. Lihtne ja lõbus olemine õuna- ja kirsipuude varjus :)

Vabriku 10
Jäätisekohvikus Pallibaar pakume omatehtud värsket ja head kodukana munadest valmistatud jäätist vanakooli vahvlis

Vabriku 12
TOLARAVILA
Pakutakse süüa juua ja ka vaimutoitu - Teatriruumides stardib iga täistund  stand-up comedy & sit-down tragedy "RAVINTOLA". Etendus kestab 40 minutit.

Vabriku 18
Spordihoov
Pakume sporti igale maitsele: Kalamaja võrkpalliturniir asumiseltsidele, La Muu viievõistlus lastele, NIA näidistreening, Qigongi töötuba. Esinevad lapsed tantsuklubist Figuret ja budokoolist Budokan. Jõudu demonstreerib hammasatleet Voldemar Kuristik, kes võtab kaasa poni.

Vabriku 41
Väikese oa TOORTOIDU KOHVIK 
Vitamiinirikkad energiat andvad  TOOR-mahlad, salatid, pitsa,  sušhi, supid, pestod, leivad, küpsised,  kommid, tordid.

Valgevase 3
Valgevase hoovikohvik
Kohv ja küpsetised ning lai valik maitsetaimi! Karriklubi pakub Tai ja India karritoite. Kl 15:00 muusikaline mõtisklus Andres Jäätmalt.

Valgevase 8
BBQ kohvik
Barbeque - parim, mida on võimalik teha lihast! Tipprestorani tasemel liha naaberhoovis otse ahjust. Avatud juba 10:00!

Vana-Kalamaja 1
Kila-kola hoovikohvik.
Menüüs on lähiminevikus hotellis kasutusel olnud taaskasutatavat vanakraami. Sööki ja jooki kostitab kohvik-restoran Gulfstream. Hea ja parema kõrvale saab uudistada väikest välinäitust hotelli enim jäetud asjade kohta.

Vana-Kalamaja 9A
Vihmavarju kodukohvik
Muhedalt soolased ampsud ja hurmavalt magusad tordid. Pakume nii taimset- kui toortoitu Teatribuduaari kastmes.

Vana-Kalamaja 17
Pannkoogid moosiga, suur ekraan mõnusate multikatega

Vana-Kalamaja 20
Make love not war- Puhvet ja grill.
Lastele balance line ja muud mängud ja õhupallid; Hippie beach puhvet ja kokteilid rannaliival; koogid, pirukad, grillitud vutid ja shishkebab. Näitus, henna ja muusika.

Vana-Kalamaja 34-120
Kersti Laanmaa ateljee „Savituba“

Vana-Kalamaja 46
LIISA Kohvik
Traditsioonilised Pakosta pannkoogid (lastele tasuta), tervisetee, batuut, joonistamine ja meisterdamine, vestlusringid “Vali 125! 15-25.05”, vibulaskmine Eesti meistri Kadi Koorti juhendamisel. 15.00 avatakse pidulikult Kalamaja ja Eesti esimene, 24/7 avatud interaktiivne rahvaraamatukogu! Sel puhul pakutakse tasuta torti!

Volta 24
24VOLTI
Wrap ja koogid. Latte ja espresso. Ja kasutatud riided.

Volta 30
Rändkohvik Nanaa Kuu Ruumis
Pakume taimset ja toortoitu! Tervislikke, toitaine- ja vitamiinirikkaid roogasid. Mõnusaid toorkooke ja täitvaid soolaseid ampse! Seda kõike uhiuues ja imemõnusas pesas nimega Kuu Ruum.
Toidu kõrval uudistamiseks ja ostlemiseks üliägedad lastebrändid Dadamora ja romantiline re-useful Kalamaja Printsess. Olete palavalt oodatud! ♥

Volta 32
Travolta - rohkem pole vaja.

Teoteatris.

Loe lavastuse kohta siit.

Pilet 3 eur.

Tule ja tutvu tantsujoogaga! Tantsujooga ehk Shakti tants seob omavahel jooga väe ja vabastava tantsu maagia. Läbi voolavate venituste, liikuvate meditatsioonide, teadliku hingamise ja tantsu loob tantsujooga energia, harmoonia ja rõõmu kogu sinu olemuses. Tunnis osalemiseks ei ole vaja mingit ettevalmistust, spetsiaalseid teadmisi või kogemusi. Tule ja koge oma piiritut loomingut!

Ootan Sind pühapäeval 18. mai kell 13.00 WaheGurus (Niine 11). Kogunemine kohvik Sesoon ees.
Võid anda oma tulekust märku hiljemalt 17.05 info@waheguru.eu või katipille@yahoo.com. Õpetaja Katipille Vihmar.

Korraldab: WaheGuru

Teatribuduaaris.

5€.

Lapsed (ja nende vanemad) saavad osaleda lõbusas mängus. Ülesanne - leida loomelinnaku territooriumilt vihjete abil üles 10 lastele tuntud tegelast. Mängu täies mahus läbivaid lapsi  ootab pärast lõpetamist tore üllatus.

Teoteatris.

Pilet 3 eurot.

Timo Lige on Hiiumaa muusik, Kärdla Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja, Laulupealinn 2011 võitjakoori juht.

Timo Lige on loonud muusikat oma õpilastest moodustatud Kärdla kooli koorile, mis on noorte lauljate kui kuulajate hulgas ülipopulaarne. Tema eriline kirg ja missioon on aga kristlik muusika.Ilmunud on kuus albumit. Viimane neist on tehtud koos oma pereansambliga.Timo Lige muusika on elu kõrguste ja sügavuste üle mõtisklev ning see puudutab hinge.

Rituaali viib läbi laama Sangyas, kes on üle kümme aasta Eestis elanud ja ehedaid Tiibeti traditsioone tutvustanud.

Lisainfo:

Säästva Renoveerimise Infokeskus
Tel. + 372 641 4434
E-post:  info@renoveeri.net

Teeme arhitektuuriteadlasest giidi Mihkel Karu eestvedamisel rattatiiru ümber Kalamaja arhitektuuripärlite. Vaatame nii vana ja miljööväärtuslikku keskkonda, Kalamajja kerkinud paremaid kaasaegse arhitektuuri näiteid, samuti piirkonna tööstuskvartaleid, sh Noblessneri sadama-ala. Rattatuuril osalemine maksab 8€/osaleja, retk algab kell 18 ja kestab kaks tundi - kohtumispaiga teatame pärast registreerimist. Registreerida saad ennast siin: http://bit.ly/ARHreg . Lisainfo või küsimused: Jana Valliste, jana@arhitektuurikeskus.ee, +372 611 7436.