Hipodroomi kohtuvaidluse lõpp

Reede, 30 November, 2012 - 18:00
Pärast pikki ja kirglikke arutelusi seltsi juhatuse, appi tulnud juristide ja aktivistide vahel, otsustas Telliskivi seltsi juhatus hipodroomi esimese astme kohtuotsust ringkonnakohtus edasi mitte kaevata.
 
Edasikaebamiseks voli sai juhatus 22. novembril toimunud kiirkoosolekul, kus kohalolnud 23-st seltslasest (seltsi kuulub 93 liiget) 18 andsid nõusoleku asjaga edasi minna ning 5 jäid erapooletuks. Koosolekul anti ülevaade kaebuse ettevalmistustest, võiduvõimalustest ja võimalikest tagajärgedest. Edasikaebamiseks andsid voli ka Pelgulinna seltsi ja Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ esindajad.
 
Edasikaebamisest loobumise peamiseks põhjuseks, pärast olukorra igakülgset kaalumist, sai vähene usk, et nii võidu kui ka kaotuse puhul saavutaksime peamise eesmärgi ehk selle, mida me soovime - linnakodanikust lähtuva linna planeerimise.
Juhatus võttis arvesse, et:
• võidu tõenäosus ei ole juristide hinnangul piisavalt suur.
• kaotuse korral tekitaksime kodanikuühiskonnale halva pretsedendi, lisaks on risk kanda majanduslikku kahju.
• võidu korral saavutaksime küll kodanikuühiskonnale vajaliku pretsedendi, kuid see võidakse ka kergelt pöörata meie vastu, planeerides hipodroomile näiteks jokk-stiilis midagi ühiskondlikku (nagu kaubanduskeskus sise-spordisaaliga vms, näitena on ka Solaris ju ühiskondlik hoone) ettekäändega, et „seda te ju tahtsitegi”.
• kohtuprotsess nõuab seltsi aktiivsetelt liikmetelt rohkelt aega ja energiat, mida saaks pigem pühendada tulevikuprojektidele.
• usume, et ka senine kohtuprotsess on aidanud linnaametnikke mõtlema panna, sest kohtuotsus sisaldab kaheldavaid ja vaieldavaid argumente, mistõttu oleks edasivaidlemine olnud mõeldav ning vastaspool võiks õppida sellest, et nad pääsesid mõneti üle noatera.
• Oleme selles mõttes palju saavutanud, et üks protsess on üksikasjadeni läbi töötatud ning oleme seltsi tõsiseltvõetavust selgelt näidanud.
Hoolimata vaidlustamisest loobumisest ei nõustu juhatus kohtuotsuse kõigi argmentidega. Soovime ka edaspidi saavutada planeerimist, kus määrav on üldine huvi ja parem linna tulevik. Tulevik, kus linna arendatakse ettevaatavalt, strateegiliselt ja terviklikult. Mitte aga viisil, kus ühiskondliku (kodanikul on alust eeldada, et üldplaneering on ühiskondlik kokkulepe, millele võib kindel olla) kokkuleppega määratletud, strateegilist väärtust omavad üldmaad muudetakse kitsa erahuvi alusel, hops, äriprojektideks. Meenutuseks, et hipodroomi ala erastati aastal 1999 ca 3,7 miljoni krooni eest ÜLD-, mitte äri või elamumaana.
Suured ja olulised alade kohta käivad otsused, mille saatuse korra määrad, tagajärgi peame kinni maksma aastaid.
 
Me nägime esimeses kohtuastmes piisavalt, kui erinevas keeles me räägime ja et meid mõistma hakataks on veel pikk maa minna. Praegune linnaplaneerimispoliitika näikse olema kõike muud kui see, mis arvestaks linnaelanike huvidega, tulevase ühise kasu, ehk avaliku huviga. Ja alati leidub lahendus, mis vastab küll seaduse pügalatele, kuid teps mitte elanike ühistele huvidele, seni, kuni pole tahet üldsuse huvides linna planeerida. Aga see ei ole kohtu teema.
 
Telliskivi selts jätkab oma tegemisi linnakeskkonna heaks elukohaks kujundamise nimel, seda üheskoos teiste Tallinna asumiseltsidega ja ka linnavõimuga, kuid kui vaja siis võtame taas kohtutee jalge alla.
Praegu võtame aga aja korraks maha, teeme järeldused ja peamine - õpime. Pole ehk tark sama peaga pidevalt vastu sama seina joosta.
Seltsile õiguslikeks vaidlusteks ja linnaruumi arengus kaasarääkimiseks annetatud summasi kasutatakse vaid sihtotstarbeliselt, vastu võetakse ka uusi annetusi, muutume tugevamaks.
Sügav kummardus kõikidele aktivistidele, juristidest vabatahtlikele, annetajatele, kaasaelajatele ja eelkõige kodanikele, kes tahavad parimat.
 
Ühtlasi tervitame sõbralikult härra Kaasikut, kes on meie seltsi infokanalite usin jälgija, nagu ta kohtusaalis kinnitas (ja ega meil, erinevalt hr Kaasikust midagi varjata pole pole ka) ja kes meid kohtusaalis süüdistas hipodroomi kohtuvaidlusega seoses isiklike ambitsioonide rahuldamises, nö kuulsaks saamises, ning soovime siiralt, et ehk kunagi saab ka temasugune mõistma, mis asi on kogukond ja seismine ühiste väärtuste eest. Tuleviku, mitte hetkekasu eest. Edu.
 
Juho Kalberg