Kalamaja päevade ajal, 22. mail, toimus järjekordne üritus foorumite sarjast. Erilise päeva puhul natuke teistmoodi vormis: Briti Nõukogu kureeritud Tulevikulinnamängu formaadis. Mängu eesmärk on analüüsida piirkonna väljakutseid ja pakkuda võistkonniti nende lahendamiseks välja ideesid.
Esmalt pidas Regina Linnalaborist lühikese ettekande gentrifikatsioonist - nähtusest, mis ilmutab oma märke Kalamajas-Pelgulinnas üha tugevamalt. Selle keerulise sõna taga peitub lihtne ja loogiline arengumuster, kus arengust maha jäänud, odavasse ja räämas piirkonda (nagu veel hiljaaegu olid Kalamaja ja Pelgulinn) kolivad kõigepealt kultuuriinimesed odavaid üüripindu ja omapärast keskkonda otsides. Nad elavdavad ja korrastavad piirkonda, juurde tuleb teenusepakkujaid ja üritusi, see muudab piirkonna ihaldusväärseks ja huvitavaks. Teise lainena tulevad kinnisvara-arendajad ja keskklass, aegamisi süüakse loomeinimesed välja, kuna piirkond muutub liiga kalliks ja korralikud pereinimesed ei salli eriti öö läbi hoovis pidutsevaid kunstnikke. Piirkond muutub jäjest igavamaks ja homogeensemaks, kuni kaotab oma atraktiivsuse ja hakkab vaikselt jälle alla käima.
Päris nii üksüheselt Kalamaja areng ei tundu minevat - siin eksisteerivad kõrvuti nii Kolm Lõvi ja Piramida kui Boheem ja Moon; veel on kosta hoovidest puude saagimist ja vene tümakat, aga toimuvad ka teatriõhtud, kontsertid jne. Selle mitmekesisuse säilumine on siiski küsimärgi all... ei ole võimatu, et kui ülekaalu saavutavad kolme lapse ja kahe autoga "korralikud" perekonnad, kes ei kannata, et hoovis teiste inimeste pesu ripub ja võõrad kassid aia-aukudest sisse-välja käivad, tekivad aedade ümber betoonmüürid, müüride sisse parkimisplatsid paari korralikult pügatud põõsa ja kalli grill-agregaadiga, mida naabrid kasutada ei tohi.
Linnamängu põhisuunaks püstitatigi mitmekesisuse soodustamine ja arendamine, kuid eks iga võistkond võis seda tõlgendada omamoodi.
Mängu esimeses osas pidid võistkonnad nimetama kohalikke probleeme/väljakutseid:
Majanduse poole pealt toodi välja, et piirkonnas on vähe töökohti, poode ja majutusasutusi. Ettevõtluse arendamiseks on vähe ruumi, olemasolevad elumajad ei sobi selleks hästi ja endised tööstuskompleksid pole veel elule ärganud. Raha voolab piirkonnast välja - inimesed teevad suure osa sisseoste kesklinnas ja kaugemates supermarketites.
Sotsiaalvaldkonnast arvati, et puudub linnalik omavaheline suhtluskultuur, mõned elavad korteris justkui eramus naabritega arvestamata, nendega suhtlemata. On ka probleemseid, asotsiaalseid inimesi, kes trammis haisevad. Pelgulinna perearstikeskus kolib ära, mis halvendab arstiabi kättesaadavust. Kalamaja põhikooli õpetaja teadis rääkida, et koolilastel pole peale kooli tegevust ja nad tolknevad peale tunde koolimajas, puudub avatud noortekeskus (Kopli oma jääb kaugeks). Lasteaiad on kehvas seisus.
Kultuuri koha pealt: mitu võistkonda tõi välja, et Salme kultuurikeskus on väga suletud, ei olda huvitatud koostööst teiste kohalike kultuuriasutustega. Patarei ja Linnahall seisavad tühjana. Kultuuritegelastest ei ole jälgi jäänud, vähe on majadel silte teabega, kes seal kunagi elas ja tegutses.
Keskkond: Kahe asumi, Kalamaja ja Pelgulinna, omavaheline ühendus on väga kehv, Kopli Kaubajaam eraldab. Rohealade ühekülgsus, ei ole piisavalt tegevusi eri vanusegruppidele. Mereäärsete puhkealade puudus, kergliikluse halb logistika, ühistranspordi vähesus ja ühekülgsus - Kalamaja mereäärsemast osast on trammini pikk tee. Elamute ehitamiseks antakse maad liiga kergekäeliselt, rohealade külje alla, mere äärde jne.
Järgmiseks pakuti lahendusi/Ideid:
Sinine võistkond: „Kalamaja päev“ igasse päeva!Oluline on mõtteviisi muutmine, linnas tihedalt ja sõbralikult elama õppimine. eesmärk võiks olla, et asumis on kõik käe-jala juures, nii et autot ei ole vaja, saastamist on vähem ja ruumi rohkem. Kui tootmine, teenused ja tarbimine on kõik ühes piirkonnas ja väärtust toodetakse siin, siis see peaks rohkem ressursse jääma piirkonda. Alustuseks sobib „tere“ igale kaaslasele. Võiks olla kogukonna maja, mis on kõigile avatud... Külaline Norrast arvas, et linnal võiks olla teine tasand: sillad majade ja korruste vahel.
Punased: Pelgulinna ja Kalamaja vaheline ala tuleks avada, luua läbipääsud ja hea avalik ruum. Vana-Kalamaja tänav võiks olla ühendus mere ja Vanalinna vahel, mis tooks siia liikumist ja turiste, avaks mereääre. Salme kultuurikeskuse pregusel kujul võiks kas lammutada ja midagi muud asemele ehitada või ümber teha kogukondliku keskusena. Rohkem võiks integreerida Kalamaja Põhikooli ja Salme Kultuurikeskuse tegevusi - lapsed peale tunde keskusesse suunata, sporditundideks keskuse ruume kasutada.
Rohelised: tuleks luua uus tänav Graniidist otse Härjapeale, Telliskivi ja uue tänava vahele tekiks Kalamaja ja Pelgulinna ühine uus keskus.
Oranzid: ümber Kalamaja ja Pelgulinna võiks käia ringtramm. Mere äärde pargiala ja Kalamaja kuursaal, vabaõhulava väljakujunenud promeneerimisteekondade tarjektoorile. Sportimisvõimalusi tuleks parandada, rajada spordikeskus.
Grupitööks tuli valida mõni oma väljapakutud ideedest, seda edasi arendada, testida ja teistele esitleda.
1. Oranžid (esitleja Toomas Paaver)
Grupp töötas täpsemalt läbi Patarei kindluse ja selle ümbruse võimalusi mitmekesise kultuurielu arendamisel.
-Patarei kõrvale, Vana-Kalamaja tn lõppu võiks rajada amfiteatri-laadse vabaõhulava, saaks mere ääres romantilisi kontserte teha nagu Käsmus.
-Teisele poole Patareid veega üleüjutatav lauge väljak, mis on linlastele varvaste vette pistmise koht.
-Patarei keskel on üks hea hoov, mis võiks olla osalt haljastatud ja paksude müüride vahel saab teha ka eriti rajusid pidusid.
-Noole 4 endine garnisoni kirik võiks endale saada uue funktsiooni kuursaalina - Tallinnal pole, aga kõigil normaalsetel merelinnadel on.
-Patarei ise võiks olla ruumikaupa väljaüüritav väiketootmiseks ja ettevõtluseks, seal on küllaga väikeseid ruume ja eluruumideks need pimeduse tõttu hästi ei sobi.
-Vanale raudteetammile tuleks loomulikult rajada ringtramm, mitte ainult autotee, nagu praegu linnal kavas. siis saab piirkonda tulla mitmekesine seltskond, mitte ainult auto-omanikud.
2. Rohelised (esitles Aivo Lill)
Põhiline idee on Kopli Kaubajaama ala Vanalinna poolne ots muuta uueks Kalamaja ja Pelgulinna ühendavaks keskuseks ärihoonete, poodide, sportimisvõimaluste jms asjadega. Härjapea tänavast Graniidi tänavani saab rajada uue tänava ja nendevahelise alaga piiritledagi hoonestusala. Ülejäänud Kopli Kaubajaama ala võiks jääda rohealaks. Sellega saaks Kalamaja ja Pelgulinn ühendatud, töökohti poodlemis- ja sportimisvõimalusi juurde.
3. Punased (esitles Indrek Saarepera)
Vana-Kalamaja tänav teha jalakäijate tänavaks, ühendada ühest otsast merega (nt tänav muutub muuliks, kust saab astuda paadile või hüpata vette) ja teisest otsast Vanalinnaga, Nunne tänava algusega. Lai jalakäijate tänav saaks promenaadiks, mida mööda hakkab liikuma inimvoog keskusest mere äärde, tänava äärde peaks tekkima juurde kohvikuid, poode jm teenindust. Kotzebue ristmikus olev plats saab Kalamaja keskväljakuks, kui kaotab oma parklafunktsiooni. Ristuvate tänavate, Soo ja Tööstuse tänavatega tuleks siis luua võrdsed ristmikud või anda eelisõigus jalakäijale.
4. Sinised (esitles Vegard Emmanuelsen)
Linna tuleks luua nn teine tase, hoonete katuseid ühendavad sillad, rohelus ja õhus liikuvad trollid. Teede ja tänavate all on 1/3 Tallinnast, õhus liikuva ühistranspordiga saaks tänavamaa kasutusse võtta. Kui Tallinnas ka piisavalt inimesi ei ole, et kahel tasandil linna sisustada, tulevad inimesed kogu maailmast siia elama, kui selline äge asi valmis teha.
Hääletusel sai kõige enam punkte oranž võistkond (Patarei piirkond), teiseks tulid rohelised (Uus Süda), edasi punased (Vana-Kalamaja jalakäijatele) ja sinised (Multi-level City).
Seltsi foorumite läbiviimist toetab KÜSK
