Päevade kava ja kohvikute kaart
tegevus
kokkuvõte 5. oktoobril 2013 toimunud Põhja-Tallinna kärajatest
Laupäev, 5 Oktoober, 2013 (terve päev)
Võrkpalliturniir 2013
Pühapäev, 19 Mai, 2013 - 11:00
Kalamaja Päevade võrkpalliturniir 2013 on saanud ajalooks. Kohe peab ütlema, et turniiri tase on aastatega aina paranenud. Aga kõigest lähemalt.
Ilm soosis meid igati. Vähe tuult ja mõõdukalt päikest. Võistkondade registreerimisel selgus ootamatult, et kuue planeeritud mansa asemel oli saabunud seitse. Nimelt oli meie kõigi sõber ja Kannikad Trimmi nimelise Telliskivi Seltsi spordiklubi trennikaaslane Siim lahkelt kohale kutsunud Kangru Küla Seltsi võistkonna. Imestada võib tema ettenägelikuse üle, sest Uue Maailma Selts oli küll kohale saabunud aga ainult kolmekesi ja seega langesid turniirilt välja.
Vaatamata vigastustele, lapse puhkustele ja muudele segavatele faktoritele oli meil välja panna ikka kaks võistkonda. Et seltsil oli siiani karikas võitmata, otsustasime esimese võistkonna teha tugevama ja teine pidi juba siis loomulikust inteligentsist ja eestlase jonniga punase laterna tsoonist välja rabelema.Esimese võiskonna esimene mäng oli Kangru Küla Seltsiga. Ei tea kust metsast Siim selle Kangru küla satsi leidis aga mängida nad oskavad. Liigagi hästi.. 2:1 kaotus oli reaalsus. Teoteater võitis teise alagrupi mängus Vanalinna 2:0 ja uuesti oli kord esimese võiskonna käes mängida samuti uustulnukaga ehk Mähe Seltsiga. Kas oli see liigne vastutuse koorem või mõni muu häda aga oma head rütmi esimene võiskond ei leidnudki ja 2:0 kaotus oli fakt ja alagrupis kolmas koht selge. Tõele au andes olid Pirita omad kõvad. Kohe näha, et rannas liiva ja palliplatse jätkub, sest nii mõnigi mees suutis korralikult lajatada.Igatahes väärt täiendus turniirile.Nüüd oli kord seltsi teise võistkonna käes.Kaotada polnud enam midagi, ainult võita. Ja alagrupis võidud tulid. 2:1 nii Vanalinna Seltsi kui Teoteatri üle. Rõõm oli suur, sest alistatud sai kahel eelmisel aastal karika võitnud meeskonnad. Esimeses alagrupis pani Kangru võistkond 2:0 oma paremuse maksma Pirita rahva üle ja kohamängud võisid alata.
Telliskivi esimene võistkond võitis 5-6 koha mängus 2:0 Vanalinna Seltsi. Et võistkonnad enam-vähem võrdsed on , viitab eelmise aasta võitja viimaseks jäämine. 3-4 koha mängus sai Mähe Selts jagu Teoteatrist 2:1. Finaal jäi kahjuks ühepoolseks. Kangru Küla Selts võitis Teliskivi Seltsi teist võistkonda 2:0. Liiga kõva pähkel oli.
Mitte-viimane foorum
Teisipäev, 27 Märts, 2012 - 18:00
Teisipäeval, 27. märtsil kell 19 toimus F-Hoones Telliskivi Seltsi mitte-viimane foorum, kus võeti kokku tehtu, nähtu ja kuuldu ning lepiti kokku, mida ja kuidas me edasi teeme.
Foorumil sõlmiti mitteametlik kokkuleppe linnaosavanema, linnavolikogu ja transpordiameti esindajate ja seltsi vahel:
Teen kõik endast oleneva, et
· Kalamaja ja Pelgulinnaelanikele selgitatakse siinseid arenguplaane ja antakse võimaluse ka oma sõna sekka öelda enne kui otsus vastu võetakse;
· avalikustatakse ja arutatakse ka avalikku ruumi puudutavaid muudatusi (tänavate, platside ja rohealade rekonstrueerimine, liikluskorralduse muudatused jms);
· piirkonna liikluses on eelistatud jalgratturite, jalakäijate ja ühistranspordi kasutajate huvid – sellest lähtuvalt tehakse kõik liiklust ja tänavaruumi kasutust käsitlevad otsused;
· hoitakse piirkonna ajaloohõngu, hoovide rohelust ja looduslikku liivaranda;
· lähitulevikus paigaldatakse piirkonda infotahvlid, kus kohalikud saavad rõõmu-uudiseid kuulutada ja, kui seda juhtub, ka muret kurta;
· vähemalt kord aastas arutatakse piirkonna tänast ja homset Telliskivi Seltsi korraldataval avalikul foorumil;
· Telliskivi Selts pakub linnaosavalitsusele ja ametitele oma abi kõikvõimalike teadete, sealhulgas detaiplaneeringute väljapanekute ja avalike arutelude kohta, levitamisel Kalamaja ja Pelgulinna elaniketeni, selleks saata vaid e-kiril info@telliskiviselts.info.
VIII Foorum: KALARANNA KÄRAJAD
Kolmapäev, 7 Märts, 2012 - 18:00
Telliskivi seltsi ja kohalike elanike meelest ei ole Tallinna kesklinnas asuva Kalaranna detailplaneering kehtestamiseks küps, leiti 7. märtsil Telliskivi Seltsi eestvedamisel korraldatud foorumil “Kalaranna kärajad”.
Kohalike elanike seas tekitas küsimusi plaan rajada avatud liivase rannalõigu asemele merre jahisadam, Suur- Patarei tänavale planeeritud uued suured ehitusmahud, samuti Kultuurikilomeetri asemel kavandatava Kalaranna tänava suurus. Kohaletulnud ei olnud arenduse vastu, kui piisav avalik ruum säiliks. Paistis, et rahvas on hakanud Kalaranda armastama.
Lubatud promenaadi rajamine merre tekitas eriti suuri küsimusi. Arendajad, planeerijad ja linnaametnikud tunnistasid, et lahendus pole lõplik, kuid enne kehtestamist ei taheta seda muuta.
Ilmnes, et sadama ehitus võib ka edasi lükkuda, sest ühtegi huvilist sadama väljaehitamiseks hetkel ei ole. Aga praegune rand võib jääda sel juhul kui merd ei täideta kortermajade krundile. Foorumil sai selgeks, et planeeringu praegusel kujul kehtestamise korral on võimalik mereäär linnale avamise asemel hoopis sulgeda.
Foorumi eesmärgiks oli kutsuda dialoogile Linnaplaneerimise Ameti ja arendajate esindajad ning kohalikud elanikud. Osales üle 60 inimese ja Telliskivi seltsi hinnangul õnnestus üritus väga hästi. Arutelud Kalasadama detailplaneeringu teemal jätkuvad.
Loe pikemalt kogu Kalasadama DP kohta siit: http://www.telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama-detailplaneering
All lisadena on Toomas Paaveri ja Peep Moorasti ettekanded, samuti enam-vähem sõna-sõnalt üles kirjutatud protokoll ning veidi toonast meediakajastust:
http://uudised.err.ee/v/eesti/a2b19dd9-e50e-4022-9f85-ae04cc259bc0
http://uudised.err.ee/v/eesti/7a0350e8-ad3c-4e09-b23d-96ca833eb8a7
http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/pohja-tallinn/elu/telliskivi-selt...
Projekti Telliskivi Seltsi foorum toetab KÜSK.
VII Foorum: Turvalisus
Teisipäev, 6 Detsember, 2011 - 18:00
Seitsmes Telliskivi seltsi foorum toimus Kesklinna politseijaoskonnas, 6. detsembri õhtul. Teemaks sedakorda turvalisus meie elupiirkonnas ja kuidas kohalikud elanikud selle parandamisele kaasa saaks aidata.
Sõna võtsid Valter Pärn (Kesklinna politseijaoskonna juht), Dein-Tom Tõnsing (vabatahtlik abipolitseinik Kesklinna politseijaoskonnas), Artur Lepik (Naabrivalve Harjumaa arendusjuht) ja Merike Lahe (Mupo menetlusosakonna vaneminspektor).
Valter Pärn jagas õpetussõnu selle kohta, kuidas ise tänavatel käituda nii, et oma riske vähendada. Nt mitte kanda kaasas hunnikut sularaha, edevaid ehteid, kanda helkurit jne.
Dein-Tom Tõnsing rääkis, mida tähendab olla abipolitseinik. Abipolitseinikuks saamiseks tuleb läbida koolitused ja füüsiline test, panustada võib vastavalt võimalustele - kasvõi neli tundi kuus või siis peaaegu täiskohaga. Arvas, et piirkonnaseltsi koostööd politseiga võiks suurendada see, kui seltsi kuuluks ka mõni abipolitseinik. Igatahes:)
Artur Lepik tutvustas MTÜ Naabrivalve tööd. Naabrivalve on elanike initsiatiiv oma vara kaitseks. Inimesed, kes soovivad Naabrivalvega liituda, vahetavad omavahel kontaktandmeid, sõlmivad lepingu kohaliku omavalitsuse, politsei ja Naabrivalve esindajaga, ja hoiavad üksteisel silma peal.
Merike Lahe rääkis Müpo tööst eriti talvisel ajal. Suurimaks probleemiks on ikka jääpurikad ja libedus, samuti parkimise korraldamine selliselt, et oleks võimalik kitsastel tänavatel lund lükata. Arvas, et piirkonnaseltsi abil võiks korraldada teavitust sellest, mis päeval millistel tänavatel on parkimine keelatud - Kadriorus on see hästi toiminud.
Arutelus kulus enamus ajast narkomaania problemaatika lahkamiseks. Just nemad sooritavad 60 % kuritegusid, samas on neid ohjata raske - alles korduva tõendamise ja trahvimise järel on võimalik nad kohtu alla anda, karistuseks saab vaid mõned päevad aresti. Samas on olukord paranemas, sest suur osa probleemset kontingenti on viidud Koplist Liinidelt ja ühiselamutest Lasnamäe sotsiaalmajadesse. Pole inimest, pole probleemi (siin).
Täpsema ülevaate saamiseks loe protokolli allpool!
Projekti "Telliskivi Seltsi Foorum" toetab KÜSK.
VI foorum: Miljööalad
Teisipäev, 8 November, 2011 (terve päev)
8. novembri õhtul toimus Telliskivi Seltsi foorum, mis keskendus miljööalade teemale.
-Riin Alatalu (Kultuuriväärtuste Ameti miljööalade osakonnast) rääkis üldisest muinsuskaitselise mõtlemise arengust Eestis. See on arenenud väga vanade üksikobjektide, muinaslinnuste ja keskaegsete kirikute kaitsmisest terviklike ajalooliste keskkondade väärtustamise ja hoidmiseni.
-Olev Ostra (Endowi Ehitusest) jagas kogemusi puumajade renoveerimisest. Põhilise tarkusena jäi kõlama see, et kõige olulisem on teha korda katus ja vihmaveesüsteem, siis hoone säilib. Fassaaditöödel soovitas ta võimalusel alati ajaloolise laudise säilitada, sest see on parema kvaliteediga kui praegu pakutav fassaadilaud. Parandada tuleb tihti nurgad ja alumised laudiseread, aga üldjuhul on saja-aastased laudised veel täiesti säilitamiskõlblikud.
-Olari Kärmas (Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute osakonnast) näitas kavandatavaid miljööalasid Põhja-Tallinna üldplaneeringus. Kalamaja ja Pelgulinna miljööalad laienevad ja täpsustatakse ehitustingimusi, lisanduvad veel Pelguranna stalinistliku kvartali miljööala ja pisikesed Kopli-Niidi ja Sirbi aedlinnade miljööalad. Pelgulinna piiraladele moodustatakse arengualad, et uushoonestus arvestaks lähedalasuvate väiksemate mahtudega. Esitlused on siin allpool.
Arutelus jäi kõlama kohalike elanike meelsuses eelkõige see, et miljööaladel soovitakse näha tõhusamat kontrolli, et kaoksid need korterikaupa paigaldatud erinevad ja sobimatud plastaknad ja muud omavolilised koledused.
Samuti tõstatati korduvalt teemat, et miljööalade läheduses peaks ehitised miljööala hoonestusega haakuma, mitte olema palju suuremad ja tekitama teravaid kontraste.
Soovitati miljööalade teemat linnaosa ajalehes kajastada ja muudel viisidel rohkem elanike teadlikkust tõsta - parim hoone säilitaja on ikka hooliv omanik, mitte seadus. Ametnikud lubasid seda teha, kui uued miljööalade kaardid lõplikult paika saavad.
Ja selts saab loomulikult ka ise infojagamisele kaasa aidata, kasvõi järgmises Kalamajaka numbris infot jagades.
Vestluse ja esitluste täpsem ülevaade on siin all PROTOKOLLI nime all.
Olev Ostra:
Olari Kärmas
Plakat
Seltsi foorumite läbiviimist toetab KÜSK
V foorum: KERGLIIKLUSE KÄRAJAD
Teisipäev, 18 Oktoober, 2011 (terve päev)
18. oktoobril toimus järjekordne Telliskivi seltsi foorum, mille teemaks kergliikluse edendamine, soodustamine, liikluses ellujäämine, tänavate remont ja-kõik-muu-selline, mille tulemusel peaks meie kandis liikumine tiba mõistlikumaks muutuma.
Suud pruugivad Maario Laas (Rattarikkaks), Markus Varik (Velonaut), Jaan Tarmak (Tallinna Transpordiamet), Villu Metsur (Tallinna Kommunaalamet) ja sina ise ka.
Ettekannetele järgneb arutelu. Selgust ja soovitusi anda saab Soo ning Telliskivi tänavate tulevikust.
Allpool on manusena protokoll toimunust, nii palju, kui kirja jõudis elava diskussiooni käigus. Lisaks kommunaalametist Villu Metsuri ettekanne ja Telliskivi aktivisti Aivo Lille joonised rattateede vajadustest.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et asi areneb, kuigi mitte nii kiiresti ja efektiivselt, kui tahaks. Kui viimasel liiklusfoorumil olid ametnikud kindlad, et mitte mingil tingimusel Soo tänavale kergliiklusrada, siis nüüd seda juba kaalutakse ja modelleeritakse. Ühe väitel Soo tänaval teist sõidurida sisuliselt vaja ei ole (kasutatakse ainult üksteisest möödakihutamiseks) ja kaalutakse, et kas anda see tänavaruum jalakäijatele ja ratturitele. Teise väitel tekitaks üherealine Soo tänav kohe suuri liiklusummikuid (ehk täpsemalt sõnastades seisakuid). Võta nüüd siis kinni, kes ametnikest täpsemalt teab. Telliskivi tänavale oli aga ka ametnike meelest kergliiklusteed vaja ja võimalik teha. Paraku ei teadnud kohalolijaist keegi, kas koostatavas projektis on seda osa täiendatud.
Prioriteedid on kõigil teoorias paigas, eks edasiste diskussioonide käigus tuleb jälgida, et need prioriteedid ka asfalti valatud saaks.
Foorumi materjalid:
Seltsi foorumite läbiviimist toetab KÜSK
IV Foorum: Tulevikulinnamäng
Pühapäev, 22 Mai, 2011 (terve päev)
Kalamaja päevade ajal, 22. mail, toimus järjekordne üritus foorumite sarjast. Erilise päeva puhul natuke teistmoodi vormis: Briti Nõukogu kureeritud Tulevikulinnamängu formaadis. Mängu eesmärk on analüüsida piirkonna väljakutseid ja pakkuda võistkonniti nende lahendamiseks välja ideesid.
Esmalt pidas Regina Linnalaborist lühikese ettekande gentrifikatsioonist - nähtusest, mis ilmutab oma märke Kalamajas-Pelgulinnas üha tugevamalt. Selle keerulise sõna taga peitub lihtne ja loogiline arengumuster, kus arengust maha jäänud, odavasse ja räämas piirkonda (nagu veel hiljaaegu olid Kalamaja ja Pelgulinn) kolivad kõigepealt kultuuriinimesed odavaid üüripindu ja omapärast keskkonda otsides. Nad elavdavad ja korrastavad piirkonda, juurde tuleb teenusepakkujaid ja üritusi, see muudab piirkonna ihaldusväärseks ja huvitavaks. Teise lainena tulevad kinnisvara-arendajad ja keskklass, aegamisi süüakse loomeinimesed välja, kuna piirkond muutub liiga kalliks ja korralikud pereinimesed ei salli eriti öö läbi hoovis pidutsevaid kunstnikke. Piirkond muutub jäjest igavamaks ja homogeensemaks, kuni kaotab oma atraktiivsuse ja hakkab vaikselt jälle alla käima.
Päris nii üksüheselt Kalamaja areng ei tundu minevat - siin eksisteerivad kõrvuti nii Kolm Lõvi ja Piramida kui Boheem ja Moon; veel on kosta hoovidest puude saagimist ja vene tümakat, aga toimuvad ka teatriõhtud, kontsertid jne. Selle mitmekesisuse säilumine on siiski küsimärgi all... ei ole võimatu, et kui ülekaalu saavutavad kolme lapse ja kahe autoga "korralikud" perekonnad, kes ei kannata, et hoovis teiste inimeste pesu ripub ja võõrad kassid aia-aukudest sisse-välja käivad, tekivad aedade ümber betoonmüürid, müüride sisse parkimisplatsid paari korralikult pügatud põõsa ja kalli grill-agregaadiga, mida naabrid kasutada ei tohi.
Linnamängu põhisuunaks püstitatigi mitmekesisuse soodustamine ja arendamine, kuid eks iga võistkond võis seda tõlgendada omamoodi.
Mängu esimeses osas pidid võistkonnad nimetama kohalikke probleeme/väljakutseid:
Majanduse poole pealt toodi välja, et piirkonnas on vähe töökohti, poode ja majutusasutusi. Ettevõtluse arendamiseks on vähe ruumi, olemasolevad elumajad ei sobi selleks hästi ja endised tööstuskompleksid pole veel elule ärganud. Raha voolab piirkonnast välja - inimesed teevad suure osa sisseoste kesklinnas ja kaugemates supermarketites.
Sotsiaalvaldkonnast arvati, et puudub linnalik omavaheline suhtluskultuur, mõned elavad korteris justkui eramus naabritega arvestamata, nendega suhtlemata. On ka probleemseid, asotsiaalseid inimesi, kes trammis haisevad. Pelgulinna perearstikeskus kolib ära, mis halvendab arstiabi kättesaadavust. Kalamaja põhikooli õpetaja teadis rääkida, et koolilastel pole peale kooli tegevust ja nad tolknevad peale tunde koolimajas, puudub avatud noortekeskus (Kopli oma jääb kaugeks). Lasteaiad on kehvas seisus.
Kultuuri koha pealt: mitu võistkonda tõi välja, et Salme kultuurikeskus on väga suletud, ei olda huvitatud koostööst teiste kohalike kultuuriasutustega. Patarei ja Linnahall seisavad tühjana. Kultuuritegelastest ei ole jälgi jäänud, vähe on majadel silte teabega, kes seal kunagi elas ja tegutses.
Keskkond: Kahe asumi, Kalamaja ja Pelgulinna, omavaheline ühendus on väga kehv, Kopli Kaubajaam eraldab. Rohealade ühekülgsus, ei ole piisavalt tegevusi eri vanusegruppidele. Mereäärsete puhkealade puudus, kergliikluse halb logistika, ühistranspordi vähesus ja ühekülgsus - Kalamaja mereäärsemast osast on trammini pikk tee. Elamute ehitamiseks antakse maad liiga kergekäeliselt, rohealade külje alla, mere äärde jne.
Järgmiseks pakuti lahendusi/Ideid:
Sinine võistkond: „Kalamaja päev“ igasse päeva!Oluline on mõtteviisi muutmine, linnas tihedalt ja sõbralikult elama õppimine. eesmärk võiks olla, et asumis on kõik käe-jala juures, nii et autot ei ole vaja, saastamist on vähem ja ruumi rohkem. Kui tootmine, teenused ja tarbimine on kõik ühes piirkonnas ja väärtust toodetakse siin, siis see peaks rohkem ressursse jääma piirkonda. Alustuseks sobib „tere“ igale kaaslasele. Võiks olla kogukonna maja, mis on kõigile avatud... Külaline Norrast arvas, et linnal võiks olla teine tasand: sillad majade ja korruste vahel.
Punased: Pelgulinna ja Kalamaja vaheline ala tuleks avada, luua läbipääsud ja hea avalik ruum. Vana-Kalamaja tänav võiks olla ühendus mere ja Vanalinna vahel, mis tooks siia liikumist ja turiste, avaks mereääre. Salme kultuurikeskuse pregusel kujul võiks kas lammutada ja midagi muud asemele ehitada või ümber teha kogukondliku keskusena. Rohkem võiks integreerida Kalamaja Põhikooli ja Salme Kultuurikeskuse tegevusi - lapsed peale tunde keskusesse suunata, sporditundideks keskuse ruume kasutada.
Rohelised: tuleks luua uus tänav Graniidist otse Härjapeale, Telliskivi ja uue tänava vahele tekiks Kalamaja ja Pelgulinna ühine uus keskus.
Oranzid: ümber Kalamaja ja Pelgulinna võiks käia ringtramm. Mere äärde pargiala ja Kalamaja kuursaal, vabaõhulava väljakujunenud promeneerimisteekondade tarjektoorile. Sportimisvõimalusi tuleks parandada, rajada spordikeskus.
Grupitööks tuli valida mõni oma väljapakutud ideedest, seda edasi arendada, testida ja teistele esitleda.
1. Oranžid (esitleja Toomas Paaver)
Grupp töötas täpsemalt läbi Patarei kindluse ja selle ümbruse võimalusi mitmekesise kultuurielu arendamisel.
-Patarei kõrvale, Vana-Kalamaja tn lõppu võiks rajada amfiteatri-laadse vabaõhulava, saaks mere ääres romantilisi kontserte teha nagu Käsmus.
-Teisele poole Patareid veega üleüjutatav lauge väljak, mis on linlastele varvaste vette pistmise koht.
-Patarei keskel on üks hea hoov, mis võiks olla osalt haljastatud ja paksude müüride vahel saab teha ka eriti rajusid pidusid.
-Noole 4 endine garnisoni kirik võiks endale saada uue funktsiooni kuursaalina - Tallinnal pole, aga kõigil normaalsetel merelinnadel on.
-Patarei ise võiks olla ruumikaupa väljaüüritav väiketootmiseks ja ettevõtluseks, seal on küllaga väikeseid ruume ja eluruumideks need pimeduse tõttu hästi ei sobi.
-Vanale raudteetammile tuleks loomulikult rajada ringtramm, mitte ainult autotee, nagu praegu linnal kavas. siis saab piirkonda tulla mitmekesine seltskond, mitte ainult auto-omanikud.
2. Rohelised (esitles Aivo Lill)
Põhiline idee on Kopli Kaubajaama ala Vanalinna poolne ots muuta uueks Kalamaja ja Pelgulinna ühendavaks keskuseks ärihoonete, poodide, sportimisvõimaluste jms asjadega. Härjapea tänavast Graniidi tänavani saab rajada uue tänava ja nendevahelise alaga piiritledagi hoonestusala. Ülejäänud Kopli Kaubajaama ala võiks jääda rohealaks. Sellega saaks Kalamaja ja Pelgulinn ühendatud, töökohti poodlemis- ja sportimisvõimalusi juurde.
3. Punased (esitles Indrek Saarepera)
Vana-Kalamaja tänav teha jalakäijate tänavaks, ühendada ühest otsast merega (nt tänav muutub muuliks, kust saab astuda paadile või hüpata vette) ja teisest otsast Vanalinnaga, Nunne tänava algusega. Lai jalakäijate tänav saaks promenaadiks, mida mööda hakkab liikuma inimvoog keskusest mere äärde, tänava äärde peaks tekkima juurde kohvikuid, poode jm teenindust. Kotzebue ristmikus olev plats saab Kalamaja keskväljakuks, kui kaotab oma parklafunktsiooni. Ristuvate tänavate, Soo ja Tööstuse tänavatega tuleks siis luua võrdsed ristmikud või anda eelisõigus jalakäijale.
4. Sinised (esitles Vegard Emmanuelsen)
Linna tuleks luua nn teine tase, hoonete katuseid ühendavad sillad, rohelus ja õhus liikuvad trollid. Teede ja tänavate all on 1/3 Tallinnast, õhus liikuva ühistranspordiga saaks tänavamaa kasutusse võtta. Kui Tallinnas ka piisavalt inimesi ei ole, et kahel tasandil linna sisustada, tulevad inimesed kogu maailmast siia elama, kui selline äge asi valmis teha.
Hääletusel sai kõige enam punkte oranž võistkond (Patarei piirkond), teiseks tulid rohelised (Uus Süda), edasi punased (Vana-Kalamaja jalakäijatele) ja sinised (Multi-level City).
Seltsi foorumite läbiviimist toetab KÜSK
III foorum: Planeerime avalikku ruumi
Teisipäev, 3 Mai, 2011 (terve päev)
Kolmas Telliskivi Seltsi foorum toimus Teoteatris. Keskendusime linna planeerimisele ja otsustele, mis määravad avaliku ruumi olemasolu ja selle kvaliteedi.
Millistes küsimustes ja millal on kodanikel võimalus kaasa rääkida - ja kuidas seda paremini võiks korraldada.
Esinejad:
Kuidas kavandada avaliku ruumi arengut Põhja-Tallinna üldplaneeringus.Tallinna LPA üldplaneeringute osakond - juhataja Martti Preem
Kuidas teha Tallinnas koostööd detailplaneeringute lahenduste koostamisel. Tallinna LPA detailplaneeringute teenistuse Haabersi ja Põhja-Tallinna osakond – juhtivspetsialist Anu Plado
Kuidas sünnib tänavaruumi ehitusprojekt. Tallinna Kommunaalameti ehituse ja järelevalve osakond, LPA teede ja tehnorajatiste osakond
Kuidas teeb linn maa omandamise ja võõrandamise otsuseid. Tallinna Linnavaraameti juhataja asetäitja Priit Pärtelpoeg ja linnamaade osakonna juhataja Alo Brandt
Mida pidada oluliseks avaliku ruumi planeerimise alases koostöös.
Foorumi moderaator - arhitekt Toomas Paaver
Protokoll allalaetav allpool!
Seltsi foorumite läbiviimist toetab KÜSK