Ettepanekud Noblessneri DP kohta

Praeguste uudiste valguses, et Noblessneri DP hakkab peatselt jõudma kehtestamiseni, tuli meelde otsida välja planeeringu üle toimunud arutelu tulemused aastast 2010, mis läksid kaduma kodulehe uuendamisega.

 

Ettepanekud said saadetud Linnaplaneerimise ametisse, vastust seni ei ole tulnud ja kirja ei ole ka tpr-is ettepanekute/vastuväidete sekka salvestatud. Aga et põhimõttelisi vastuväiteid polnud ja planeering tundus üldjoontes igatepidi piirkonnale kasulik, siis ununes ka hiljem asja edasi torkida, kiireloomulisemad asjad tulid peale jne jne. See oli ju see parkimiskevad.

 

Aga igatahes selliseid asju sai toona seltsilistega mõeldud, ja tore et planeeringu arhitektid oma tööd kohalikele (toona väga värsketele) seltsidele ise tutvustama tulid. 

 

 

 

 

Ettepanekuid Tööstuse 48 detailplaneeringu kohta.

 

Telliskivi selts organiseeris detsembris 2009 Tööstuse 48 detailplaneeringu tutvustamiseks ja arutamiseks kokkusaamise projektiga seotud arhitektide Rasmus Tamme ja Tarmo Siimsaare, seltsi liikmete ja teiste planeeringust huvitatud piirkonna elanikega. Kokku oli arutelul 14 osavõtjat.

 

Arutelul leidsid osavõtjad, et endise Noblessneri sadama ala jahisadamaga elamu- ja äripiirkonnaks arendamine on üldjoontes piirkonnale kasulik. Samas tekkis ka täiendus- ja muudatusettepanekuid, mida MTÜ Telliskivi Selts palub Tallinna Linnaplaneerimise Ametil arvesse võtta.

 

1. Täpsustada detailplaneeringu arhitektuurinõudeid, et krunthaaval hoonestades oleks tagatud ühtlane kvaliteet – kõrgel kaasaegsel arhitektuursel tasemel ja ajaloolist substantsi respekteeriv.

Nõuded võiksid kehtida:

1.1 Hoonete ökoloogilisusele ja energiatõhususele. Kasutada võimalikult palju taastuvenergiat - päikesepaneele, maakütet; samuti soojusenergiat säästvaid ja salvestavaid ehitusmaterjale ning piirdekonstruktsioone.

1.2. Detailsemalt ehitus- ja viimistlusmaterjalidele. Need peaksid olema nii Kalamaja ajaloolise miljöö kui sadama-ala tööstusliku pärandiga haakuvad traditsioonilised ja ehedad materjalid - looduslik kivi, puit, tellis, betoon ning metall. Välistada plastikust fassaadikatete ning õhukeste polümeerkrohvide kasutamine, mille alt iga kriimustuse korral hakkab paistma alusvõrk (mille negatiivseks näiteks piirkonnas on nt Ilmarise kvartal). Samuti välistada tuimade klaasfassaadide prevaleerimine. Eelistada tööstuslike paekiviehitistega sobivaid tugevamaid värvitoone (mille positiivseks näiteks võiks tuua Rotermanni kvartali).

1.3. Korterite suuruse ja planeeringu varieerimisele. Välistada ainult nö dinky-yuppie kvartali teke sellega, et on ka teatud osa suuremaid, lastega peredele sobivaid kortereid.

 

2. Lahendada „perspektiivse Kalaranna tänava pikenduse“ küsimus enne detailplaneeringu kehtestamist.

2.1.Selge on see, et uut ühendusteed kesklinnaga on tarvis, sest praegu viib Tööstuse 48 krundi juurde ainult Tööstuse tänav, mis on osaliselt ühesuunaline ning juba praegu üle koormatud.

Hetkel puudub selgus, kust ja kuhu planeeritavat ala läbiv uus tänav viib, ning kes mis osas selle ehitamist rahastab. Suulistel andmetel on nii Tööstuse 48 kui naaberkruntide omanikud nõus ühendustee ehitamist osaliselt rahastama, kuid see tuleb kindlasti konkreetsete lepetega fikseerida, et vältida olukorda, kus elanike arv Kalamajas tõuseb järsult, kuid ühendusteede ehitamine viibib.

Tallinna rannapromenaadi planeeringus ette nähtud uute ühendusteede võrgustiku tervikuna väljaehitamise edasilükkumisel võib antud detailplaneeringuga kaasnevat liikluskoormust leevendada ka ühendstee loomine ainult Linnahallist Miinisadamani (Tööstuse tn Miinisadama äärse lõiguni).

2.2.Uuele ühendusteele planeerida kindlasti ka kergliiklustee jalgratturitele, mida saaks pikemas perspektiivis ühendada Stroomi ranna äärsete ning Admiraliteedi basseini juurest algavate Piritale suunduvate kergliiklusteedega.

 

3. Vähendada arhitetuurimälestistega külgnevate hoonete kõrgust mälestistega sarnase kõrguseni, et tagada mälestiste vaadeldavus ja esiletõstetus.

 

4. Jätta mereäärne ala maksimaalselt avalikku kasutusse, vältida kogu jahisadama ala muutumist privaatseks, aiaga suletud alaks. Kaaluda täiendavalt mereäärse ehituskeeluvööndi nullini vähendamise otstarbekust. Vähemalt rannapromenaadi osas tuleks ehituskeeluvööndit siiski arvesse võtta hoolimata sellest, et kallas on planeeringualal tehislik – et promenaad toimiks tõesti avaliku ruumina, mitte elamutevahelise teena.

 

5. Mitte arvestada detailplaneeringuga kehtestatud nõuet, et uute hoonete katusekalle peab tingimata olema 0-20 kraadi. Kuna olemasolevad hooned on valdavalt viilkatusega, võiks ka lisatavatel hoonetel võiks viilkatus siiski üheks võimalikuks variandiks jääda ja seega peaks lubatud katusekalle olema 0-45 kraadi.

 

 

6. Tuua planeeritavale alale juurde erinevaid funktsioone, mis piirkonda mitmekesistaksid ja töötaksid tõmbemagnetitena. Näiteks mõnda suurde endisesse tööstushoonesse võiks rajada spordikeskuse (mille poolest Põhja-Tallinn praeguse seisuga üsna vaene on).

 

 

 

 

Lootes meie ettepanekute arvestamisele ja meeldiva koostöö jätkumisele,

 

 

MTÜ Telliskivi Selts

MTÜ Meie Linn

MTÜ Linnalabor

 

 

1. veebruar 2010