Jahtunud linnaruum

ruumisaade Soo tänavast

Esmaspäev, 17 November, 2014 (terve päev)

 

Ruum - Soo tänav, ETV2s 17. novembril 2014

Avalikku ruumi - kõike seda, mis seob või eristab meid koduuksest välja astudes, võime tinglikult nimetada ka ühiseks elutoaks. RUUMi peategelane on seekord uuenenud Soo tänav Kalamajas.

Milline oli seal elu enne ja milline on ta nüüd? Kui palju on toonud rõõmu ja suhtlust inimeste vahele lai kõnnitee? Kui palju lisab tänavavalgustus ja läbikomponeeritud tänavaruum siinsete ettevõtjate optimismi? Kohvikuid ja mõnusaid koosolemise nurgakesi kerkib nagu seeni pärast vihma.

Soo tänavast kui "hipsterite revolutsiooni" algusest kõnelevad arhitektid Toomas Paaver, Yoko Alender ja Marten Kaevats. Käime kaameraga lustakal Kalamaja päevade tänavasöömingul ja uurime, kus suunas võiks "revolutsioon" edasi laieneda. Režissöör Marta Pulk, toimetaja Piret Jürman, produtsendid Ylle Rajasaar ja Pelle Vellevoog.

 

Vaata saadet

 

<iframe width="560" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/zY9KQ9Kquew" frameborder="0" allowfullscreen></iframe>

 

Soo tänava avanemise videod

Reede, 20 September, 2013 - 00:30

Septembris 2013 meeleolukalt kohalike elanike poolt avatud Soo tänava laienenud kõnni- ja kergliiklustee videod on üleval siin:

 

- Soo tänava avanemine (koos selgitustekstidega): 

 

 

- Soo tänava avanemine (ilma tekstita): 

 

 

- Opening of the Soo street (with explaining subtitles in English): 

Paldiski mnt 50 (Hipodroom)

Teisipäev, 6 November, 2012 - 17:00

TÄIENDATUD: allpool viimaste manustena septembris 2012 toimunud kohtuistungite protokollid ning halduskohtu 6.11.2012 tehtud kaebust mitterahuldav kohtuotsus. Lugege terviseks, saate mh teada, mida linn kehtivast üldplaneeringust arvab ja kuidas kodanike kaasamist ja avalikku huvi defineerib! Ning seda, kuidas halduskohus leiab, et detailplaneeringu lähteülesanded ei ole määrava tähtusega dokumendiks ja detailplaneeringutega ei planeerita elanike arvu.
_______

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on leida uus kasutusfunktsioon hipodroomi
väljakolimisel vabaks jäävale maa-alale. Parima ruumilise planeerimislahenduse saamiseks on läbi
viidud ideekonkurss, mille tulemusel määrati maakasutuse, maastiku, hoonestuse, arhitektuuri ja
infrastruktuuride arendamise põhimõtted. Nendele põhimõtetele tuginedes moodustatakse
planeeringualal 26 krunti: 6 elamumaa, 1 sotsiaalmaa, 1 ärimaa, 1 äri- ja sotsiaalmaa, 5 äri- ja
elamumaa, 1 elamu- ja sotsiaalmaa, 2 äri- ja transpordimaa ning 7 transpordimaa sihtotstarbega
krunti; 3 krundi puhul on võimalik, olenevalt edasisest kasutamisest, määrata sihtotstarbeks kas
ärimaa või sotsiaalmaa.

Vastavalt arhitektuurivõistluse lähtetingimustele annab "parima ruumilise planeerimislahenduse" minimaalselt 421 000 m2 brutopinda, millest vähemalt pool peab olema elamispind. Ja sellega see ära otsustatigi.

Mitmed kodanikeühendused on esitanud planeeringule vastuväiteid. Aga nagu ütleb avaliku arutelu protokoll esimese asjana: krunt on eraomand, primaarne on omaniku huvi.

Kodanikeühendused kaebasid planeeringu kehtestamisotsuse halduskohtusse. Halduskohus nõustus, et menetluses võib olla tehtud mitmeid kaalutlusvigu ja võttis kaebuse menetlusse. Rakendati ka esialgne õiguskaitse (st alal ei tohi lõpliku otsuse tegemiseni ehituslube jms välja anda). Arendaja esindaja Viktor Kaasik (süüdimõistetud pistise andmise eest menetluse ajal LPA detailplaneeringute osakonna juhatajale Toomas Õispuule) kaebas esialgse õiguskaitse kehtestamise otsuse edasi ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus lükkas tema poolt esitatud väited ümber ning jättis õiguskaitse kehtima.

Septembris 2012 toimus neljal päeval avalik kohtuistung, kus osapooled selgitasid oma seisukohti, tunnistajatena kuulati üle linnaarhitekt Endrik Mänd ja EALi toonane juht Ike Volkov. Halduskohus langetas 6.11.2012 otsuse mitte rahuldada kaebust, st et kohus jättis planeeringu kehtima.

Kuigi kolmas osapool nõudis kaebajatelt välja kahjutasu 5000 eurot + km, otsustas kohus, et iga osapoole menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kaebajaid esindanud Telliskivi seltsi juhatuse liikmed tegid kohtuvaidluse jooksul sadu tunde vabatahtlikku tööd, advokaadi palkamiseks korraldati küll avalik korjandus, kuid sellest summast ei piisanud juristi palkamiseks.

Telliskivi seltsi juhatus otsustas halduskohtu otsust ringkonnakohtusse mitte edasi kaevata. 

 

 

Sellekohane uudis on siin

 

 

 

Lisa%209%20-%20vaidlustatav%20Tallinna%20volikogu%20kehtestamisotsus_2.06.2011.pdf

 

 

 

Seewaldi planeering (Paldiski mnt 52)

Esmaspäev, 28 Veebruar, 2011 - 13:45
Seewaldi arendaja saatis sellise esitluse, soovib seda peatselt seltsile tutvustada ja arutada.
Tutvustuse kuupäev ja aeg ei ole veel paigas, tõenäoliselt järgmine kolmapäev.
Aga seniks vaadake ilupilte!
ILUPILTIDE KÕRVAL KA 18.mail toimunud PLANEERIJATE ÜMARLAUA PROTOKOLLI.Sealt saab lugeda arvamusi antud planeeringu kohta.Lühidalt asja kokku võttes oli kohal olnutele paneering meeltmööda.
 

Ettepanekud Noblessneri DP kohta

Esmaspäev, 1 Veebruar, 2010 - 13:00
Praeguste uudiste valguses, et Noblessneri DP hakkab peatselt jõudma kehtestamiseni, tuli meelde otsida välja planeeringu üle toimunud arutelu tulemused aastast 2010, mis läksid kaduma kodulehe uuendamisega.
 
Ettepanekud said saadetud Linnaplaneerimise ametisse, vastust seni ei ole tulnud ja kirja ei ole ka tpr-is ettepanekute/vastuväidete sekka salvestatud. Aga et põhimõttelisi vastuväiteid polnud ja planeering tundus üldjoontes igatepidi piirkonnale kasulik, siis ununes ka hiljem asja edasi torkida, kiireloomulisemad asjad tulid peale jne jne. See oli ju see parkimiskevad.
 
Aga igatahes selliseid asju sai toona seltsilistega mõeldud, ja tore et planeeringu arhitektid oma tööd kohalikele (toona väga värsketele) seltsidele ise tutvustama tulid. 
 
 
 
Tallinna Linnaplaneerimise Ametile
 
Ettepanekuid Tööstuse 48 detailplaneeringu kohta.
 
Telliskivi selts organiseeris detsembris 2009 Tööstuse 48 detailplaneeringu tutvustamiseks ja arutamiseks kokkusaamise projektiga seotud arhitektide Rasmus Tamme ja Tarmo Siimsaare, seltsi liikmete ja teiste planeeringust huvitatud piirkonna elanikega. Kokku oli arutelul 14 osavõtjat.
 
Arutelul leidsid osavõtjad, et endise Noblessneri sadama ala jahisadamaga elamu- ja äripiirkonnaks arendamine on üldjoontes piirkonnale kasulik. Samas tekkis ka täiendus- ja muudatusettepanekuid, mida MTÜ Telliskivi Selts palub Tallinna Linnaplaneerimise Ametil arvesse võtta.
 
1. Täpsustada detailplaneeringu arhitektuurinõudeid, et krunthaaval hoonestades oleks tagatud ühtlane kvaliteet – kõrgel kaasaegsel arhitektuursel tasemel ja ajaloolist substantsi respekteeriv.
Nõuded võiksid kehtida:
1.1 Hoonete ökoloogilisusele ja energiatõhususele. Kasutada võimalikult palju taastuvenergiat - päikesepaneele, maakütet; samuti soojusenergiat säästvaid ja salvestavaid ehitusmaterjale ning piirdekonstruktsioone.
1.2. Detailsemalt ehitus- ja viimistlusmaterjalidele. Need peaksid olema nii Kalamaja ajaloolise miljöö kui sadama-ala tööstusliku pärandiga haakuvad traditsioonilised ja ehedad materjalid - looduslik kivi, puit, tellis, betoon ning metall. Välistada plastikust fassaadikatete ning õhukeste polümeerkrohvide kasutamine, mille alt iga kriimustuse korral hakkab paistma alusvõrk (mille negatiivseks näiteks piirkonnas on nt Ilmarise kvartal). Samuti välistada tuimade klaasfassaadide prevaleerimine. Eelistada tööstuslike paekiviehitistega sobivaid tugevamaid värvitoone (mille positiivseks näiteks võiks tuua Rotermanni kvartali).
1.3. Korterite suuruse ja planeeringu varieerimisele. Välistada ainult nö dinky-yuppie kvartali teke sellega, et on ka teatud osa suuremaid, lastega peredele sobivaid kortereid.
 
2. Lahendada „perspektiivse Kalaranna tänava pikenduse“ küsimus enne detailplaneeringu kehtestamist.
2.1.Selge on see, et uut ühendusteed kesklinnaga on tarvis, sest praegu viib Tööstuse 48 krundi juurde ainult Tööstuse tänav, mis on osaliselt ühesuunaline ning juba praegu üle koormatud.
Hetkel puudub selgus, kust ja kuhu planeeritavat ala läbiv uus tänav viib, ning kes mis osas selle ehitamist rahastab. Suulistel andmetel on nii Tööstuse 48 kui naaberkruntide omanikud nõus ühendustee ehitamist osaliselt rahastama, kuid see tuleb kindlasti konkreetsete lepetega fikseerida, et vältida olukorda, kus elanike arv Kalamajas tõuseb järsult, kuid ühendusteede ehitamine viibib.
Tallinna rannapromenaadi planeeringus ette nähtud uute ühendusteede võrgustiku tervikuna väljaehitamise edasilükkumisel võib antud detailplaneeringuga kaasnevat liikluskoormust leevendada ka ühendstee loomine ainult Linnahallist Miinisadamani (Tööstuse tn Miinisadama äärse lõiguni).
2.2.Uuele ühendusteele planeerida kindlasti ka kergliiklustee jalgratturitele, mida saaks pikemas perspektiivis ühendada Stroomi ranna äärsete ning Admiraliteedi basseini juurest algavate Piritale suunduvate kergliiklusteedega.
 
3. Vähendada arhitetuurimälestistega külgnevate hoonete kõrgust mälestistega sarnase kõrguseni, et tagada mälestiste vaadeldavus ja esiletõstetus.
 
4. Jätta mereäärne ala maksimaalselt avalikku kasutusse, vältida kogu jahisadama ala muutumist privaatseks, aiaga suletud alaks. Kaaluda täiendavalt mereäärse ehituskeeluvööndi nullini vähendamise otstarbekust. Vähemalt rannapromenaadi osas tuleks ehituskeeluvööndit siiski arvesse võtta hoolimata sellest, et kallas on planeeringualal tehislik – et promenaad toimiks tõesti avaliku ruumina, mitte elamutevahelise teena.
 
5. Mitte arvestada detailplaneeringuga kehtestatud nõuet, et uute hoonete katusekalle peab tingimata olema 0-20 kraadi. Kuna olemasolevad hooned on valdavalt viilkatusega, võiks ka lisatavatel hoonetel võiks viilkatus siiski üheks võimalikuks variandiks jääda ja seega peaks lubatud katusekalle olema 0-45 kraadi.
 
 
6. Tuua planeeritavale alale juurde erinevaid funktsioone, mis piirkonda mitmekesistaksid ja töötaksid tõmbemagnetitena. Näiteks mõnda suurde endisesse tööstushoonesse võiks rajada spordikeskuse (mille poolest Põhja-Tallinn praeguse seisuga üsna vaene on).
 
 
 
 
Lootes meie ettepanekute arvestamisele ja meeldiva koostöö jätkumisele,
 
 
MTÜ Telliskivi Selts
MTÜ Meie Linn
MTÜ Linnalabor
 
 
1. veebruar 2010