Kuum linnaruum

Kalaranna arhitektuurikonkursi võitis Kadarik Tüür töö Kesk-Küla

Esmaspäev, 20 Veebruar, 2017 (terve päev)

Kesk-küla. Allikas ERR.

 

Tallinna Kalaranna tänav 1 kinnistu arhitektuurivõistlusele laekunud üheteistkümne töö hulgast tunnistas žürii esikoha vääriliseks arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid OÜ võistlustöö “Kesk-Küla”.

Autorid on Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Viktoria Andrejeva, Marleen Stokkeby, Harri Kaplan, Kristi Tuurmann, Katerina Veerde, Raul Kalvo.

Žürii hinnangul arvestab “Kesk-küla” arhitektuurne lahendus Kalaranna potentsiaali kesklinnaliku äritänavana. Hoonestuse puhul hinnati nii katuseaedade ja rõdude lahendusi, mis arvestavad, et ala on eri tasapindadelt hästi vaadeldav, kui ka seda, et enamikul korteritest on head vaated, kas merele, väljakule või tänava-alale.

Kalaranna tn 1 kinnistu arhitektuurivõistlust korraldasid kinnistu omanik Pro Kapital koostöös Eesti arhitektide liidu ja Tallinna linnaplaneerimisametiga.

 

Vaata võidutöö galeriid (ERR uudised)

 

Kalasadama planeeringu kronoloogia

Teisipäev, 14 Veebruar, 2017 (terve päev)

Kalasadama planeering, mida on menetletud üle 12 aasta, on Tallinna kontekstis enneolematult suurt avalikku huvi pälvinud arendus. Telliskivi selts on Kalasadama planeeringu asjus ja Kalaranna elavdamise nimel tegutsenud alates 2011. aastast (selts loodi 2009. aastal). Selts koos paljude abilistega on seisnud avaliku ruumi eest ning rõhutanud Kalasadama (ja eriti Kalaranna liivaranna) olulisust kesklinna väärtusena, mida hoida, mitte likvideerida. Pro Kapitali buumiajast pärit arendusplaan - 400 korteriga kuni viiekorruselised kortermajad, algselt ka jahisadam - on aastatega paremaks muutunud, et vastata tallinlaste kasvavale mereääre kasutusele ja avaliku ruumi nõudlusele. Iseasi on, kas sellise olulise mõjuga koha tuleviku planeerimine peab nii vaevarikas ja pikk protsess olema. Kogu planeerimissaaga käigus on aina teravamalt kerkinud üles linnavalitsuse (eeskätt linnaplaneerimise ameti) senine nõrk roll mereääre kasutuse aktveerimisel, avaliku huvi esindamisel, maaomanike lähtuvalt pikaajalistest eesmärkidest ja suurematest plaanidest suunamisel.

 

Telliskivi seltsi tegevus Kalasadamaga on lähtunud järgmistest põhimõtetest:

  1. Kalasadama mereääre arendamine peab olemasolevaid väärtusi (ainuke liivarand ja supluskoht kesklinnas, jalakäijatele avatud mereäär, Kalamaja miljööväärtuslik hoonefront piirkonna serval) esile tuues looma midagi uut ja kordumatut – piirkonnal on potentsiaali kujuneda pealinna uueks visiitkaardiks, mis on kuulus kutsuva avaliku ruumi, mereäärse rekreatsiooniala ja mõõdutundlike uusarenduste ning kohalike seas aktiivses kasutuses piirkonnana.
  2. Mujal maailmas on levinud mõtteviis selgitada ajutiste katsetustega (milleks võib ka Kalaranda ja kultuurikilomeetrit pidada) välja sobivad ruumilahendused.
  3. Rahva poolt armastatud, kuigi kohati räämas Kalasadam peab muutuma veelgi elavamaks ja inimsõbralikumaks.
  4. Tõik, et piirkond on erakätes, ei takista sellist ruumi loomast; pigem vastupidi, selline arendajapoolne initsiatiiv oleks teedrajav mitte ainult Eestis, vaid eeskujuks teistele merelinnadele.

 

ÜLEVAADE KALASADAMA PLANEERIMISSAAGAST (sh TELLISKIVI SELTSI TEGEMISTEST)

(uuemad arengud allpool)

 

Kui 2008. aastal planeering avalikustati (vt pilti allpool), kohtas see kodanike poolt enneolematut vastuseisu. 300 inimest nägi vajadust planeeringut muuta. Kahjuks ei mõistnud linnavalitsus tookordsete reaktsioonide sisu ehk mõtet, et planeering peab looma alused hea mereääre kujunemiseks, seades ka omanikele vastavad piirangud.

2008. aastal avalikustatud planeeringu eskiis.

 

juunis 2011 püstitasid mõned seltsi liikmed Kalaranda rannakabiini, pingi ja päevitusterrassid ning korraldasid ülelinnalise rannapeo, seda kõike kultuuripealinna aastal toimunud linnainstallatsioonide festivali raames

Vaata rannapeo videot: 


Veebruaris 2012 asuti planeeringut muutmata kujul taas kehtestama, mistõttu kohtas see veelgi suuremat vastuseisu. Kalamaja ja Pelgulinna miljööelanikke ühendav Telliskivi selts tõusis vaidluses juhtoina rolli, pöörates tähelepanu seaduslikele vastuoludele ning pakkudes korduvalt välja lahendusi kesklinna mereääre paremaks arendamiseks (kusjuures niimoodi, et eraomanike huvid realiseeruksid). Rõhutades planeeringu parandamise vältimatut vajadust, andis sedapuhku oma allkirja juba üle 2000 inimese.

 

7.03.2012 korraldas selts Kalaranna kärajad, kus arutasime (õigemini vaidlesime) arendajate ja ametnikega planeeringu üle

 

märtsis 2012 ilmus kogukonnaleht Kalamajakas, kus Peeter Keek kirjutab pikalt, miks ta on mures Kalaranna planeeringu pärast, ning lugeda saab Kalaranna kärajate kokkuvõtet 

 

2.04.2012 esitas selts omapoolsed ettepanekud planeeringulahenduse parandamiseks

 

18.05.2012 tähistas selts rannas planeeringuga kavandatava elamukrundi piiri, sest selle kohta on jagatud eksitavat infot

 

10.08.2012 esitas selts vastuväited planeeringule (pdf), sest meie seniste ettepanekutega ei ole arvestatud ning planeeringu menetluses leidub rohkelt õigusrikkumisi

 

august 2012 telksaunatasime Kalarannas (fotod), sest meile tundus (ja tundub siiamaani), et see koht on ideaalne ühele avalikule saunale

 

septembris 2012 toimus väikeses seltskonnas kohtumine linnaplaneerimise ameti juhi Anu Hallik-Jürgensteiniga, kus leppisime kokku kompromisskohtumise

 

septembris 2012 korraldasid arhitektid Kalaranna rahvusvahelise workshopi, kus mõeldi piirkonnale hoopis teistsuguseid lahendusi

 

oktoobris 2012 kompromisskohtumine linnaplaneerimise ametis, mille tulemusel ei muutunud planeeringus midagi põhimõttelist

 

oktoobris 2012 seltsi esindajate kohtumine maaomaniku Pro Kapitali ja planeeringu koostaja Nord Projekti esindajatega, kus ei toimunud sisulist edasiminekut

 

18.09.2012 osalesid seltsi esindajad arutelul Põhja-Tallinna linnaosavalitsuses, kus püüdsime jõuda kompromissläbirääkimisteni, et linn viiks kõige tähtsamad muutused planeeringusse sisse

 

mai 2013 koristustalgud Kalarannas (tegime ära!), väiksem seltskond kohalikest koristab aga randa regulaarselt; lisaks taastasime tormiga kadunud päevitusterrassid liivarannal

 

august 2013 tekkis tänu Pro Kapitali lahkusele Kalaranda prügikonteiner, mille regulaarse tühjenduse eest hoolitsevad senimaani kohalikud elanikud 

 

august 2013 indiaanisauna püstitamine ja saunatamine (fotod) – oleme veelgi rohkem veendunud, et Kalaranda sobib saun

 

detsembris 2013 seltsi juhatuse kohtumine linnapea Edgar Savisaarega (kokkuvõte:  Telliskivi seltsi kohtumine Tallinna linnapeaga 11.12.2013), kus muude teemade seas arutati Kalaranna väärtuslikkust ning uuriti, kas linn võiks asuda maaomaniku Pro Kapitaliga läbirääkimistesse kinnistu ostmiseks. Linnapea ei välistanud seda võimalust.

 

detsembris 2013 seltsi esindajate ja maaomaniku Pro Kapitali kohtumine, kus maaomanik uuris seltsi vastuväidete tagasivõtmise kohta, pakkudes vastu ajutise rannapromenaadi rajamist Kalaranna tänava ehituse ajaks alates suvest 2014; seltsi esindajad leidsid, et vastuväited ja ajutise promenaadi ehitus pole omavahel sõltuvuses ja ei soostunud vastuväiteid tagasi võtma. Kohtumise protokoll

 

mai 2014 järjekordsed talgud Kalarannas

 

26. mai 2014 planeeringuvaidluse arutelu Harju maavanema juures, kus otsisime vastuseid seltsi 15 vastuväitele, kuid kuna piisavaid põhjendusi ega selgitusi polnud linnal ega arendajal pakkuda, jäid kõik vastuväited üles

 

2014. aasta juunis oli põhimõtteliste muudatusteta planeering Harju maavanema juures hinnata. Selle planeeringu tagajärjel tekkiv mereäärne ruum sarnaneks heal juhul Admiraliteedi basseini põhjapoolse sadamakaiga hotell Euroopa ees. Arendajate (Pro Kapital, Merko ja Van Dahl) väitel lahendab kõik probleemid arhitektuurikonkurss, ent kui seda korraldada pärast planeeringu kehtestamist (nagu on praegu lubatud), jääb ikkagi liiga palju otsi lahtiseks. Ka see, kuhu täpselt tuleb erajahisadam, milliseks kujuneb tulevane rannajoon ja merepromenaad, kui lähedale veepiirile kerkivad 4-5korruselised kortermajad 400 korteriga (st paarile tuhandele elanikule) ning kuidas lahendub parkimine. Möödunud kuue aasta jooksul oleks saanud lausa mitu arhitektuurikonkurssi korraldada...

 

6. juunil esitas selts Harju maavalitsusele täiendavaid vastuväiteid ning kahe varasema vastuväite tõenduseks eksperthinnangud

Loe eksperthinnangute kohta Tallinna Postimehe uudist "Ekspert: Kalasadama detailplaneering vajab parandust"  ja Delfi uudist "Kalasadama detailplaneeringu järgi tekiks avalik ruum üksnes merre".

 

26. juunil 2014 avaldas Kalasadama üks maaomanikest, Pro Kapital vastulause seltsi tellitud hinnangute ja "protestimise" kohta - loe Tallinncity.ee uudist "Vastulause: müüdid Kalasadama detailplaneeringu kohta"

 

16. juulil 2014 üllitas Telliskivi Seltsi juhatus Tallinncity.ee-s artikli "Kalaranna arendajatel on targem rahvast kuulata". Artiklis on puust ja punasena kirjas, et selts koos sadade teiste murelike kodanikega on heade lahenduste poolt, mitte arenduse vastu.

 

augustis 2014 käivitasTelliskivi Selts koos Eesti Päevalehe ja Delfiga mereäärekolumni, kus eri valdkondade esindajad avaldavad oma mõtteid Tallinnast kui merelinnast ja kesklinna mereääre tulevikust. Loe mereääre artikleid siit.

       

2. septembril 2014 kohtusid Kalarannas seltsi esindajad ja teised aktiivsed elanikud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeerijatega, kes töötavad Põhja-Tallinna üldplaneeringu ja Kalasadama detailplaneeringu kallal. Kohal olid ka Põhja-Tallinna linnaosavaltsuse ametnikud. Kohtumise mõte oli näidata ametnikele, et planeeritud avalik ruum jääb merre ja viiekorruseliste hoonete varju ning arutada võimalikke muudatusi planeeringusse. Loe kohtumise kokkuvõtet.

 

Samal ajal tekkis segadus ligipääsuga Kalaranda (värav suleti), kui algas Kalaranna tänava ehitus ja kultuurikilomeetri trass suleti avalikkusele tee-ehitajate poolt. Nagu viitas abilinnapea, peab ligipääs Kalaranda säilima ka tee-ehituse ajal.

 

7. oktoobril 2014 toimus linnaplaneerimisametis kompromisskohtumine seltsi esindajate ja Pro Kapitali esindajatega. Kohtumisel püüti leida kompromissi, ent tulutult. Loe kohtumise kokkuvõtet.

Järgnes kirjavahetus Harju maavanemaga.

 

9. detsembril 2014 kutsus Harju maavanem seltsi, linna ja Pro Kapitali esindajad enda juurde, et selgitada, millised vastuväited on veel üleval. Selgus, et kõik on endiselt üleval ja kompromissi linna ning seltsi vahel pole saavutatud, kuna arendaja pakub poolikut kompromissi (hoonestuspiiri tagasitõmbamist, ent jahisadama ehitust laugele rannajoonele, mis tähendab seltsi peamise kaitsealuse - liivaranna - kadumist). Loe maavanema juures toimunud kohtumisest

 

jaanuaris 2015 saatis Harju maavanem oma seisukoha planeeringu nõuetekohasusele. Maavanem ei andnud planeeringule heakskiitu, kuna selles on mitmeid olulisi puudusi. Kohe pärast maavanema otsust esitas Pro Kapital taotluse paigaldada Kalasadamasse piki tulevast Kalaranna tänavat piirdeaed, mis takistaks mere äärde pääsemist.  Loe maavanema otsuse kohta ja vaata videouudist.

 

märtsis 2015 vastas linnaplaneerimise amet maavanemale kirjaga. TLPA õigustab suures osas oma varasemaid seisukohti, ainukese asjana nõustuvad maavanema ettepanekuga jätta sadamaala planeeringust välja ning planeerida ja avalikustada detailplaneering sadamaala osas hiljem.

 

maikuus 2015 tegi Harju maavanem oma lõpliku otsuse, kiites heaks Merko ja Van Dahli kruntidele plaanitavad 5- ja 7-kordsed hiiglased, aga mitte Pro Kapitalile kuuluva Kalasadama krundi plaanid. Maavanem nõuab linnalt uut avalikku väljapanekut, et Kalasadama krundiga seonduv lahendada. Selts ei usu, et järjekordne avalikustamine midagi parandaks.

 

Pro Kapital laseb Kalasadama sadama arendamise ettekäändel tarastada, kuigi sadamat avamere ääres pole (foto: Eesti Päevaleht)

 

Juunis 2015 vastas linnaplaneerimise amet Pro Kapitali piirdeaiataotlusele põhimõtteliselt nii, et tehke, mida tahate, peaasi et üle 30 cm sügavaid auke ei kaeva. Augustis asuski Pro Kapital piirdeaeda madalate aukudega rajama, kuigi linn pole neil lubanud mereäärt sulgeda. Tarastamist kajastas 7. augustil EPL ja Kanal2 Reporter, 8. augustil Tallinna TV, 13. augustil Linnaleht ning Postimees.

 

5. aug 2015 ilmus The Baltic Timesis artikkel "The battle for Estonian coastline"

 

2015. aastal planeeringu illustratsioonina ringlev ilupilt

 

3. aug - 3. sept 2015 toimus planeeringu kolmas avalik väljapanek...

 

augustis 2015 algatas selts allkirjade kogumise Kalaranna tuleviku planeerimiseks, et mereäär oleks praegu ja pärast planeeringu kehtestamist avalik.

 

24. augustil 2015 pöördus selts õiguskantsleri poole, et saada hinnang Tallinna linnavalitsuse tegevusele avaliku huvi ja kallasraja kaitsmisel.

 

Avalik ruum ja hoonestusala Kalarannas vastavalt menetletavale planeeringule (skeem: Telliskivi selts)

 

Järgnes äge sõnelus meedia kaudu: Pro Kapitali artikkel "Telliskivi selts moonutab tahtlikult tõde ja esitab valeinformatsiooni" (Tallinncity 25.08), abilinnapea Taavi Aasa usutlemine Vikerraadio Uudis+ saates (27.08),  Juku-Kalle Raidi Jukuraadios vestlusring Kalaranna tarastamisest (27.08), Grete Arro artikkel "Kalaranna taltsutamine" (Sirp 28.08), Telliskivi seltsi selgitused "Otsustajad ei ole suutnud isegi olemasolevat liivaranda joonisele kanda (Tallinncity.ee 31.08) ning "Telliskivi selts, alatu valetaja? (vastus A. Remmelkoore artiklile)" .

Pro Kapitali ja seltsi esindaja Vikerraadio saates "Vastasseis" (7.09.2015). 

 

septembri alguses 2015 andis selts Põhja-Tallinna Valitsusele üle 2375 allkirjaga pöördumise, et Kalaranna planeering tagaks tulevikus kuni 50 m laiuse avaliku mereäärse ruumi.  

 

14. sept 2015 toimus linnavolikogus planeeringuvaidluse osapoolte ärakuulamine. Arutelu näitas, et paljud volikogu liikmed pole planeeringuga kursis...

 

5. okt 2015 vastas õiguskantsler Ülle Madise seltsi pöördumisele ning leidis, et linnavalitsus, Veeteede Amet ja Keskkonnainspektsioon peavad koostöös lahendama sadama-ala ja tarastamise küsimuse, ühtlasi pööras tähelepanu, et nii suure avaliku huviga planeeringu puhul peab linn tegema lisapingutusi (selged joonised ja seletuskirjad), et oleks aru saada, mille üle arutelu üldse käib. 

 

{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}

6. okt 2015 toimus Kalasadama planeeringu kolmas avalik arutelu

 

novembris 2015, mil linnaplaneerimise ametist tuli kinnitus liivaranna kandmisest planeeringu seletuskirja, kaebas Pro Kapital seltsi ühe liikme valeväidete esitamise süüdistuses kohtusse.

Siin Pro Kapitali pressiteade päev pärast hagi sisseandmist, siin Teele Pehki kommentaarid EPLile 3. detsembril ning seltsi seisukoht kohtuhagi kohta. Üldiselt on selle kohtuasjaga rohkem küsimusi ja hämmingut kui vastuseid.  

 

1.12.2015 pöördus Vabaerakond õiguskantsleri poole, et hinnata Kalaranna detailplaneeringuga seotud Tallinna linnavalitsuse korralduste vastavust seadustele ja põhiseadusele. Pöördumine puudutas eeskätt lepingut Pro Kapitali ja linnavalitsuse vahel, mille kohaselt peab linna arendajale maksma ligi miljon eurot, kui Kalasadama planeering ei saa enne oktoobrit 2016 kehtestatud. Õiguskantsler vastas, et temal pole volitusi lepingu detaile uurida...

 

19.01.2016 järjekordne arutelu Harju maavanema juures seltsi seisukohtade üle planeeringulahendusele

 

märtsis 2016 lõpetas Pro Kapital kokkuleppel kohtuvaidluse Teele Pehki vastu, kattis kohtuvaidlusega viimasele tekkinud advokaadikulud ning sõlmis seltsiga kokkuleppe, mille järgi ajutisse piirdeaeda tehakse väravad ning detailplaneeringusse jäävad liivaranna tulevikku kirjeldavad laused. Sellise rahulepinguga lõpetati pikaajalised vaidlused.

Vaata meediakajastust "rahulepingu"-uudisele.

 

29.03.2016 andis Harju maavanem oma lõpliku heakskiidu planeeringule. Nüüd jääb oodata linnavolikogu kehtestamisotsust ja sellele järgnevat arhitektuurivõistlust promenaadi- ja kortermajade alale ning seda, et Kalasadamat ümbritsevasse tarasse ilmuks rohkem läbipääse (mida lubas Pro Kapital teha seltsiga sõlmitud kokkuleppes).

 

2. juunil 2016 kehtestas linnavolikogu Kalasadama planeeringu positsioonide 15, 16 ja 40 osas ehk Kalasadama territooriumi osas

 

1. novembril 2016 kuulutas AS Pro Kapital Eesti välja Kalaranna 1 kinnistu arhitektuurikonkursi

 

 

20. veebruaril selgus arhitektuurikonkursi võidutöö, mille autoriks Kadarik Tüür Arhitektid

 

Kalasadama arhitektuurivõistlus nov2016 - veeb2017

Teisipäev, 1 November, 2016 (terve päev)

 

 

Teade arhitektide liidu kodulehelt:

 

AS Pro Kapital Eesti kuulutas välja Kalaranna tn 1 kinnistu avatud arhitektuurivõistluse, mille eesmärgiks on leida Kalaranna tn 1 kinnistule parim hoonestuse ning avaliku ruumi arhitektuurne ja linnaruumiline lahendus, mis vastaks kehtiva detailplaneeringu visioonile. Võistlus peab leidma kavandatavale hoonestusele kaasaegse arhitektuurse lahenduse, mis looks kvaliteetse elukeskkonna ja elavdaks kvartalisisest ning ümbritsevat linnaruumi. Samuti peab võistlus kujundama mereäärse ala kaasaegseks, kvaliteetseks ja mitmekesiseid kasutusvõimalusi pakkuvaks haljastusega liigendatud avalikuks ruumiks.

Pro Kapitali laiemaks visiooniks on muuta kinnistu ülelinnaliseks magnetiks, kus avalikult kasutatavad alad nagu rannapromenaad, liivarand, linnapark ja Kalaturg piirnevad atraktiivse hoonestusega, kus lisaks merevaatega korteritele paiknevad ka avaliku ruumi atraktiivsust tõstvad kohvikud, restoranid ja rohealad.

Võistluse vormiks on avalik üheetapiline võistlus. Võistlusel oodatakse võistlejatelt võistlusala üldise arhitektuurse kontseptsiooni koostamist ning detailsemalt hoonete ja rajatiste (sealhulgas avaliku ruumi osa promenaadi, väljaku, pargi jms) arhitektuurse eskiisi esitamist.

Võistlusülesande saamiseks tuleb saata osavõtuavaldus vabas vormis e-mailile : kalaranna@prokapital.ee, misjärel saadetakse osalejale link võistlusülesande allalaadimiseks.

Arhitektuurivõistluse preemiafond on 60 000 eurot.

 

Toimumiskoht:  Eesti
Osavõtt:  Eesti sisene
Väljakuulutamise kuupäev:  01.11.2016
Võistlustööde esitamise tähtaeg:  01.02.2017 16:00

Korraldaja: AS Pro Kapital Eesti

Väljakuulutamise kuupäev : 01.11.2016

Võistlustööde esitamise tähtaeg : 01.02.2017

 

Žürii:

Paolo Michelozzi,  AS Pro Kapital Eesti

Jaanus Aavik, Hendrikson & Co.

Allan Remmelkoor, AS Pro Kapital Eesti

Endrik Mänd, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, peaarhitekt;

Margit Mutso, arhitekt, Eesti Arhitektide Liit

Ülar Mark, arhitekt, Eesti Arhitektide Liit

Siiri Vallner, arhitekt, Eesti Arhitektide Liit

 

Registreerunud osalejate ideekavandeid oodatakse 1.  veebruariks 2017  ajavahemikus 12.00 – 16.00, Tallinn, Põhja pst 23 asuvasse 1 korruse konverentsiruumi.

 

Lisainformatsioon:

 

Allan Remmelkoor, AS Pro Kapital Eesti

E-post: allan.remmelkoor@prokapital.com , tel: 614 4920

Kalasadama planeering kehtestatud

Neljapäev, 2 Juuni, 2016 (terve päev)

 

Pärast 12 aastat menetlemist, vaidlemist ja paljuski ka venitamist sai Kalasadama planeering (õigemini Kalasadama ümbruse detailplaneering kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas) linnavolikogus kehtestatud.

Volikogu otsuse tekst: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=133867&fd=1&leht=1&q_sort=e...

Pärast 12 aastat menetlemist, vaidlemist ja paljuski ka venitamist sai Kalasadama planeering (õigemini Kalasadama ümbruse detailplaneering kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas) linnavolikogus kehtestatud.

Volikogu otsuse tekst: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=133867&fd=1&leht=1&q_sort=e...

 

Mõned väljavõtted volikogu otsuse tekstist:

Kalasadama krundile (planeeringujoonisel positsioon 16) anti ehitusõigus 6-18 kuni 5 maapealse korrusega maapinnast kuni 18 meetri kõrguse hoone ehitamiseks. Parkimiskohti on kokku planeeritud 523.

Piki planeeritud ala merekallast kulgeb rannapromenaad, mis on osa ühtsest Paljassaarest Russalkani kulgevast mereäärsest promenaadist. Rannapromenaad kujundatakse ja varustatakse väikevormidega: valgustid, istepingid, nn toetuspinnad-lasipuud jmt; planeeritud ala avalikule ruumile korraldatakse arhitektuurivõistlus (viiakse läbi enne ehituslubade väljastamist). Kalamaja ja mere vahele on kavandatud avalikult kasutatavad ühendusteed, mis kulgevad Suur-Patarei tänavalt Kalaranna tänavale ja on varustatud treppidega. Vana-Kalamaja tänava pikenduse ja Kalaranna tänava ristumise lahendus leitakse rannapromenaadi arhitektuurivõistlusega. Kalaranna tn 1 kinnistule tagatakse juurdepääs Kalaranna tänavalt. Juurdepääsuteed lahendatakse korraldatava arhitektuurivõistlusega.

 

 

Nüüd peaks järgnema arhitektuurikonkurss hoonestusalale ja promenaadialale, alles seejärel ehitustegevus.

 

maavanema lõplik heakskiit Kalasadama DP-le

Teisipäev, 29 Märts, 2016 (terve päev)

Harju maavanem andis järelevalvajana oma lõpliku heakskiidu Kalasadama DP-le:

 

Nüüd läheb planeering linnavolikokku, kus tõenäoselt kehtestatakse.

Ja siis peab Pro Kapital tekitama tarasse avasid, et saaks piki mereäärt käia ning korraldama arhitektuurikonkursi ehitusalale ja mereäärsele promenaadile. 

 

 

 

Kalarannas sõlmiti rahu - meediakajastus

Teisipäev, 15 Märts, 2016 (terve päev)

 

Mõningad meediakajastused seltsi ja Pro Kapitali kokkuleppe kohta ning Pro Kapitali kohtuhagi tagasivõtmise kohta Teele Pehki vastu: 

 

 

 

 

 

Kalasadama DP läheb kinnitamisele.

Esmaspäev, 14 Märts, 2016 - 02:00

Anname teada, et tõmbasime vaidlemisele Kalasadama detailplaneeringu üle joone alla.
Kõik mis võimalik selle DP menetlemise raames seltsi liikmete võimete kohaselt teha, sai tehtud. Aeg näitab kui hästi või halvasti.
Peamised muudatused arutati läbi viimasel avalikul arutelul ning kinnitati sellele järgnenud kohtumistel Linnaplaneerimise Ametis, Maavanema juures ning Pro Kapitalis.

Jäime eriarvamusele rannaala suuruse ja määratluse osas (ca 50m promenaadikrunti), kuid kuna Linnaplaneerimise Amet ei olnud nõus meie arvamusega ning mingit seadusepunkti, mis käsiks tal sellega nõustuda, pole ja seetõttu ei saa ka maavanem kuidagi teisiti asja muuta, siis otsustasime DP edasist arengut mitte pidurdada, andes sellest Maavanemale teada.

 

Vaidluste lõpetamise eelduseks oli Teele Pehki vastu algatatud kohtuasja lõpetamine, mis ka lõpetatakse.

Aastate jooksul sai planeering algsest parem - rannaalalt kadus sõidutee, avaliku kasutuse tarbeks määrati servituudid, seletuskirja viidi Kalaranna väärtuste kirjeldus ning pildid, jahisadamat, mis muudaks liivaranna säilimise võimatuks, ei tule, vesi kinnitati ujumiskõlbulikuks :) ja ala hoonestamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus.
Jäi palju asju, mis oleks võinud teisiti lahendada, kuid ilmselt sedapuhku oli siis see avaliku vs erahuvi tasakaal selles kohas.

Tänud suurele toetajate hulgale, kelle abil planeering selline sai. 
Võib loota, et nii Linnaplaneerimise amet, kui arendaja seetõttu võtavad edasist tööd tõsiselt ja head mereäärset kesklinnaruumi hindavate kodanike arvamust arvestavalt, teades tänu vaidlustele, kui oluline see ala on.

Allpool seltsi ja ProKapitali vastavasisuline pressiteade:
PDF icon Pro Kapital Telliskivi Selts pressiteade.pdf

 

 

MTÜ Telliskivi Selts arvamus Teele Pehkile esitatud hagi kohta.

Neljapäev, 17 Detsember, 2015 - 15:00

Seltsi juhatus sai teada Teele vastu esitatud süüdistuse sisu ning alljärgnevalt avaldame kogu loo kohta oma arvamuse:


Telliskivi Selts jõudis 4.11.2015 Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga ühele meelele Kalasadama detailplaneeringu liivaranna osa puudutava seletuskirja sõnastuses. Täiendavat korrigeerimist vajaksid üksnes detailid, nagu näiteks tarastatud Kalaranna avamise aeg Kalamaja poolt tulles, arhitektuurivõistluse läbiviimise tavadest ja maavanema otsusest tulenevad üksikasjad. Seltsi eesmärgiks ei ole arenduse takistamine.

 

Selles kontekstis on Pro Kapitali poolt esitatud hagi äärmiselt mõistetamatu käik, mis raskendab vaidluse sõbralikku lahendamist.

 

Ajal, kui seltsi liige Teele Pehk oma arvamust avaldas, ei olnud selge, mis ja kuidas parandatud seletuskirjas ja joonisel olema saab. Vahepealsel ajal on aktiivsete kodanike töö kaudu planeeringus parandatud mitu vastuolu. Kogu planeerimisprotsess on olnud vaevarikas, viimaste muudatuste avalikustamine ja kinnitamine toimus alles sel sügisel ning osad olulised muudatused said seletuskirja alles pärast oktoobris toimunud avalikku arutelu.

 

Leiame, et planeerimise ajal arvamuse avaldamine on iga kodaniku õigus ja kohustus. Aastatepikkuse vaidluse tagajärjel planeeringusse viidud muudatusi on kiitnud ka arendaja ise.

 

Kõnealuse kohtuhagi aluse ehk ajalehes The Baltic Times ilmunud artikli kohendas ajaleht Teele palvel ära juba suvel, pärast kirjavahetust Pro Kapitali esindajaga. Seltsi arvates on artiklis sõna antud mõlemale poolele ja kui sealt eemaldada Teele jutt, oleks tegemist Pro Kapitali PR-artikliga, mis ei ole ilmselt selle väljaande töö. Kõnealune artikkel, koos hiljem lisatud täiendustega, on leitav: http://www.baltictimes.com/the_battle_for_the_estonian_coastline_/

 

Telliskivi selts on jätkuvalt valmis planeeringuvaidluse mõistlikuks lahendamiseks.

Viimaste Kalaranna DP parandusettepanekute kinnitus

Reede, 6 November, 2015 - 11:30

Lisame viimase kirja, millise saime üleeile linnaplaneerimise ametist ja millisega kinnitatakse meie parandusettepanekud Kalaranna detailplaneeringusse, millega on suur osa vajalikke parandusi sisse viidud.

Sellega oleks me vaidluste lõpetamisele väga lähedal.

Need on ettepanekud, millised arutasime linnaplaneerimise ametis koos Pro Kapitali esindaja Allan Remmelkoorega läbi.

Me ei arva, et Kalarand saab võimalikest parim, ent me oleme omalt poolt kõik teinud, et ta võiks seda olla – otsustajatele on sõnum kohale viidud ja hunnik parandusi on aja jooksul sisse viidud.

 

Ainult suurt hämmastust tekitab Pro Kapitali käik ühe seltsi liikme vastu – nüüd, kus Pro Kapitalil terendab silme ees lõpuks võimalus oma arendusega edasi minna.

 

Pro Kapital otsustas ühe meie liikme kohtusse kaevata

Reede, 6 November, 2015 - 10:00

Mõneti üllatuslikult saime täna Pro Kapitali pressiteate läbi kuulda, et nad otsustasid seltsi liikme Teele kohtusse kaevata.

 

Asi on sellevõrra hämmastavam, et Pro Kapitali Kalaranna planeeringu kinnitamine on juba lõppfaasis, me olime oma arvamused edastanud, võimalikud parandusettepanekud esitanud, mitte küll rahule jäänud, kuid otsustanud olukorraga leppida läbi kõige kriitilistemate kohtade parandusettepanekute ja nemad jõudmas lõpuks kauaoodatud lahenduseni.

 

Kuna süüdistuse sisu teada saamine võtab ametlikke kanaleid pidi liikudes omajagu aega, siis peale Pro Kapitali ei tea sisust keegi midagi, mistap ei ole meil kahjuks rohkem midagi kommenteerida.

Pro Kapitali pressiteates väidetud Teele võimalusele lahendada asi kohtuväliselt, edastame siin aga õiguskantsleri soovituse seda laadi "heade lahenduste" kohta (vastus ajal 1:15:37): 

https://youtu.be/SVIGJlPF2w8?t=1h15m37s

 

Kalasadama DP 6.10.2015 toimunud avaliku arutelu protokoll

Esmaspäev, 12 Oktoober, 2015 (terve päev)

märkmeid avalikul arutelul tõstatatud teemadest

 

6. oktoobril 2015 toimus Kultuurikatlas Kalasadama detailplaneeringu kolmas avalik arutelu nende 12 aasta jooksul. Protokoll on pikk ja põhjalik, loetav siit:

 

Kalasadama DP kolmas avaliku arutelu 6.10.2015

Teisipäev, 6 Oktoober, 2015 (terve päev)

6. oktoobril Kultuurikatlas toimunud Kalasadama planeeringu kolmas arutelu päädis sellega, et linnaplaneerimisamet lubas seltsiga enne Harju maavanema juurde minekut kohtuda, et liivaranna säilimine ja muud olulised nüansid saaksid planeeringu seletuskirja ja joonisele. Arutelul soovitati linnaarhitektile, et kui merretäitmise võimalus planeeringust eemaldada ning liivarand joonisele ja seletuskirja säilitatavana märkida, siis saaks planeeringuga kenasti edasi minna.  

Aga see, et arutelu toimus planeeringuala naabruses Kultuurikatlas ning mahutas parimal hetkel üle 100 inimese, on väga tervitatav. AItab juba nendest piinlikest koridor-täis-aruteludest linnaosavalitsuse saalis!

 

Avaliku arutelu meediakajastus:

ERR: Usaldamatus takistab Kalasadama planeeringus kompromissini jõudmist (video ja galerii)

Kanal 2: Järjekordne Kalasadama detailplaneering lahendust ei toonud

TV3: Kalaranna projekti arendaja kinnitab, et rannaosa jääb inimestele avatuks

Tallinna TV: Toimus Kalasadama ümbruse detailplaneeringu avalik arutelu

Postimees: Kalaranna arenduse osas konsensus puudub

 

Õiguskantsler: Kalasadama detailplaneeringu menetlus peab olema aus ja avatud

Esmaspäev, 5 Oktoober, 2015 (terve päev)

Selts esitas 24.08.2015 õiguskantsler Ülle Madisele avalduse, et kontrollida Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevust Kalasadama planeeringu menetluses avalike huvide kaitsmisel. Teiste küsimuste seas oli ka Kalasadamat ümbritseva tara teema - et kas selline kallasraja piiramine on lubatud ja kui mitte, siis kes peab nõudma tara eemaldamist.  Õiguskantsler vastas 5.10.2015 järgmiselt:

 

Õiguskantsler Ülle Madise: Kalasadama ja Kalaranna detailplaneeringu menetlus peab olema aus ja avatud

Õiguskantsleri Kantselei, 5.10.2015

 

Telliskivi Selts palus õiguskantslerilt hinnangut Tallinnas asuva Kalasadama ümbruse detailplaneeringu menetlusele ning Kalaranna kallasrajale juurdepääsu piiramisele. Õiguskantsleril pole õigust langetada Tallinna linna, maavanema või kohtu asemel otsuseid ega neid ette kirjutada, ent võimalik on hinnata kohaliku omavalitsuse tegevuse kooskõla hea halduse ja avatud menetluse põhimõtetega ning anda selgitusi.

 

Antud juhul on huvide põrkumine terav ja planeeritav ala ruumiliselt keeruline, seepärast on õiguskantsleri hinnangul mõistlik planeeringu joonised ja seletuskirjad vormistada eriti arusaadavalt, kui vaja, siis vaidlusaluseid küsimusi tavapärasest enamgi üle täpsustades. „Planeeringu avalik arutelu on vaid siis ka tegelikult aus ja avatud, kui on üheselt selge, mida üldse arutatakse ja milles kokku lepitakse,“ rõhutas Ülle Madise. 

 

Näiteks kui vaidlus käib selle üle, kas Kalaranna looduslik avatud supelrand säilib vähemalt praegusel kujul ja suuruses, on võimalik see ka planeeringudokumentides selgelt kajastada. Kui loodusliku supelranna asemel on kavas rajada uus suplemist võimaldav liivarand, on võimalik see fikseerida. Planeerimisdokumentides üheseltmõistetavalt kajastamata väited tõenäoliselt ei võimalda maa-ala arendamise järgmistes etappides suuliste või ajakirjanduses avaldatud lubaduste pidamist, sh avatud supelranna säilimist nõuda.

 

Õiguskantsleri nõunikud käisid 14.09.2015 kontrollimas, kas ja mil moel on tagatud ligipääs mere äärde. Selgus, et Kalasadama tänava ja Kalaranna tänava ristumiskoha lähedal oli avatud värav, mille kaudu pääsesid soovijad segamatult mere äärde.

 

Juurdepääsu mererannale tohib piirata sadama-alal, samuti tuleb maaomanikul piirata juurdepääs ohtlikele rajatistele, nt lagunevale kaile või varinguohtlikule pinnasekuhjale. Ohtlike rajatiste ärakasutamine hädavajalikust ulatuslikumaks kallasraja kasutamise piiramiseks on aga lubamatu.

 

Vaidlus käib ka selle üle, kas tegemist on sadama-alaga. Selle küsimuse palub õiguskantsler Tallinna Linnavalitsusel, Veeteede Ametil ja Keskkonnainspektsioonil koostöös selgeks teha. Tegutseva sadama tõttu õigustatud kallasraja puudumisest lähtuvaid piiranguid ei tohi aga meelevaldselt laiendada tegeliku sadamaga külgnevatele aladele.

 

 

Õiguskantsleri vastus tervikkujul:

Telliskivi Seltsi avaldus:

 

Kalaranna planeering linnavolikogus

Esmaspäev, 14 September, 2015 (terve päev)

14. septembril 2015 kuulas linnavolikogu ära osapooled, kes Kalasadama planeeringuvaidluses. Allpool ajakirjanik Merilin Pärli kajastus toimunust. 

 

Tõlkes kaduma läinud: kuidas kanda Kalasadama planeeringu üksmeel paberile?

ERR uudised, 15.09.2015

 

Kalasadama detailplaneeringu üldsõnalisust vastustanud Telliskivi selts sai eile õhtul arendajalt lubaduse tingimused konkreetsemaks kirjutada, enne kui planeering volikogus hääletamisele läheb. Suulises arutelus on üksmeel hoomatav, vaidlus käib selle üle, millises sõnastuses elanike ootused ja arendaja lubadused dokumendiks vormuvad. Siinkohal lähevad arvamused lahku ja lahvatab kohalike umbusk.

 

Tallinna Linnavolikogu istungite saalis peeti eile õhtul linnamajanduse komisjoni laiendatud istung, mis tähendas, et kokku olid tulnud kõik Kalasadama planeeringuga seotud osalised: arendaja Pro Kapital, piirkonna elanikke koondav ja kavandatava detailplaneeringu suhtes petitsiooni algatanud Telliskivi selts, Tallinna peaarhitekt, hulk linnaametnikke ja käputäis murelikke linnakodanikke. Linnamajanduskomisjoni esimees Andrei Birov sõnastas koosoleku eesmärgi järgmiselt: kuulata äri eri poolte seisukohad ja leida vastused küsimustele, enne kui detailplaneering linnavolikogu saali hääletusele jõuab. Suurtes sõnades kulges koosolek üksmeelselt, nii linn kui arendaja tõotasid: liivarand jääb!, kuid kohalike hing rahu ei leidnud - kuniks lubadused üheselt mõistetavalt paberil pole, ei maksa sõnad midagi.

 

Kolm soovi

 

Telliskivi selts on heitnud kavandatavale detailplaneeringule ette liigset üldsõnalisust, mis lubab arendajal minna senise avaliku linnaruumi kallale, ilma et linnarahvale jääks piisavalt lauge rannajoonega promenaadiala. Seda takistavad kohalike elanike hinnangul eeskätt rannajoonele kavandatavad tehnotrassid, mis eeldavad pinnase tõstmist ja sellega rannajoone muutmist, milleks kaoks sellele omane laugus. Arendaja aga kinnitab, et tehnotrassid pole "kivisse raiutud" - nende asukoha saab määrata iga arhitektuurikonkursil osaleja ise.

 

Elanike ettepanekuid detailplaneeringus kompromisside tegemiseks ongi peamiselt kolm: et säiliks lauge rannaala, et nihutataks planeeringus olevaid krundipiire liivaranna kasuks ning tõstetaks planeeringus ümber tehnovõrkude asukoht. Telliskivi selts algatas oma soovide sisseviimiseks ka petitsiooni, mis kogus tuhandeid toetushääli.

 

Arendaja kinnitab: liivarand jääb

 

Arendaja esindaja, Pro Kapital Grupi juhatuse liige Allan Remmelkoor leiab, et detailplaneering vastab juba praegu Telliskivi seltsi ja linnaelanike soovidele, kuid küsimus on paremas sõnastamises. Nagu Remmelkoor nentis, on peamine vaidlus käinud liivaranna ümber sõnade "säilimine" ja "olemasolu" mõistmises.

 

"Me räägime tegelikult ühest ja samast asjast ja ka petitsioon murrab suuresti sisse lahtisest uksest. Me oleme korduvalt rõhutanud, et liivaranna olemasolu on selle planeeringu järgi tagatud, kuid me teeme seda sõnastust ümber, nii et see oleks paremini arusaadav, aga liivarand on ja jääb selles rannalõigus alles," rõhutas Remmelkoor ERR.ee uudisteportaalile.

 

Trasside asukoha muutmist detailplaneeringus ta vajalikuks ei pidanud. "Trassid pannakse paika ikkagi lõpliku ehitusprojektiga, mis omakorda pannakse paika väljakuulutatava arhitektuurikonkursi võidutööga. Keegi ei lähe seda maapinda selleks täitma, et panna sinna trassid või torustik. Siin on ikkagi tegemist tehnilise täpsustuse ja sõnastuse parandusega, nii et vandenõud selles, et kaabelduse või torustiku kaevandamiseks on liivarand vaja üles kaevata, sellel ei ole tõepõhja all," kinnitas Remmelkoor. "Liivaranna olemasolu on detailplaneeringu järgi kohustuslik," rahustas ta kahtlejaid.

Tehnotrassid paneb paika ehitusprojekt

 

Arhitekt Raivo Kotov, kes vaidlustas tehnotrassi asukoha detailplaneeringus, ei saa aru, miks linn ja arendaja selle kohta dokumentides muuta ei soovi.
"Antud juhul on põhimõtteline küsimus, et kui tehnovõrgud on joonestatud olemasoleva kaldakindlustuse peale, siis miks nad sinna on joonestatud? Väga vabalt võiksid need olla viis meetrit maa pool, aga nad on täpselt sinna joonestatud, kuhu nad ei sobi. Selleks, et olemasolev kallas senisel kujul säiliks, tuleks nad nihutada maa poole ja leida kompromiss arendaja ja Telliskivi seltsi vahel. Ma ei saa täpselt aru, miks seda teha ei taheta," jäi Kotov nõutuks.

 

"Optimistina võiks arvata, et ega arendaja mingit lollust ei tee - ta teeb ju ikkagi keskkonda tulevatele elanikele, samas aga võimaldavad detailplaneeringu praegused dokumendid teha otseöeldes sigadusi, pöörates olemasoleva väärtusliku keskkonna pea peale. Selle vältimiseks oleks vaja detailplaneeringu dokumente muuta," leidis Kotov.

 

Kohalikke lubadused endiselt ei veena

 

Ehkki nii linnavolikogu linnamajanduskomisjoni esimees Andrei Birov kui ka linna peaarhitekt Endrik Mänd leidsid, et arutelu kulges konstruktiivses õhkkonnas ning ühisosa leiti, siis Telliskivi seltsi esindajaid arendaja sõnad ikkagi ei veennud.

 

"Ei saaks öelda, et varasemaga seoses midagi muutunud on. Suusõnalised selgitused on kõik mõistlikud ja lähevad kokku sellega, mida me ise arvame, milline see linnaruum peaks olema, aga kuniks need selgitused pole jõudnud dokumentatsioon, ei tähenda need midagi," leidis petitsiooni esitanud Telliskivi seltsi juhatuse liige Grete Arro.

 

"Tuuakse erinevaid põhjendusi selle kohta, miks need lubadused ei peaks paberile jõudma, aga küsimus on ikkagi selles, kas linn ja arendaja tahaks näidata üles omapoolset head tahet või mitte. Räägime muudkui kompromissist, aga tegelikult võiks ju olla konsensuslik lähenemine - võiks selge sõnaga öelda, et liivarand olemasolevas väärtuses ja vormis jääb alles, tehnovõrgud näidatakse paberil ära, et nad on mujal ja see kaitstav ala võiks ühemõtteliselt olla selgituskirjas välja öeldud ning ka krundipiiride suurenemine on täiesti arusaamatu, selle võiks tagasi tõmmata," selgitas Arro kohalike elanike ettepanekuid.

 

Detailplaneering näeb ette, et avalikku kasutusse jäävad praegune Kalaturg, eile liiklusele avatud Kalaranna tee ja linnapark ning rannapromenaad, samuti võimalik täiteala meres, juhul kui arhitektuurikonkursi võidutöö seda ette näeb. Ehitusalust pinda on alal 12 300 m2, kuhu on lubatud rajada 6 kuni 18 kuni 5-korruselist elu- ja ärihoonet.

 

25 meetri laiune liivariba garanteeritud

 

Telliskivi selts on soovinud, et mereala jääks linlaste käsutusse 50 meetri laiuses, linn garanteerib praegu 25 meetrit.

 

"Garanteeritud on, et kavandatava hoonestuse ja praeguse merepiiri vahele jääb vähemalt 25 meetri laiune hoonestamata ala, kuhu siis tuleb kavandada rannapromenaadi elemendid. Seda näitab arhitektuurikonkurss, mille tööd võivad kombineerida nii looduslikku lauget rannaala kui ka tehislikke kaldakindlustusi. Kindlasti ei pea see rannapromenaad olema ühtse laiusega ühesuguses võtmes lahendatud kaldalõik, nagu praegu on näiteks Pirita teel - siin võib olla see märksa mitmekülgsem ja mängulisem, aga siinkohal tuleb oma lootused juba arhitektuurivõistlusele panna," selgitas Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd.

 

Ka Kotov nõustus, et 25 meetrit liivariba on piisav. "Ma arvan, et linnakeskkonnas on 25 meetrit liivariba täiesti piisav, kuid oluline on, et olemasolev väärtus selle 25 meetri peale alles jääks," rõhutas Kotov.

 

Kui arendaja ja kohalike soovid on selged, siis mis on aga linna huvi, tahtis ERR.ee Tallinna peaarhitektilt teada. "Linna huvi on, et mereäär oleks tallinlasele ligipääsetav ja et see oleks huvitav elukeskkond. Soovime, et linn tõepoolest saaks merele avatud ja ka meri linna - mitte ainult, et kaldal oleks palju ja aktiivset tegevust, vaid et seda oleks ka kalda lähedal merel," selgitas Mänd.

 

Seda peaarhitekti vihjet, et tulevikus võib piirkonda ees oodata sadamaala arendamine, ei välistanud ka Remmelkoor, kinnitades siiski, et uut jahisadamat olemasoleva detailplaneeringuga ei kavandata, küll aga võib linn kavandada merealale tulevikus eraldi planeeringu.

 

Uus avalik arutelu tulekul

 

Volikogu saal valgus pärast kahetunnist intensiivset arutelu vaikselt tühjaks, ent maja ees arutelu jätkus. Võeti kokku saalis kõlanud sõnu ja lubati 6. oktoobril tagasi tulla, mil toimub detailplaneeringu avalik arutelu. "Ei, me pole detailplaneeringule vastu, tahame vaid, et meie arvamust ka kuulda võetaks," rõhutasid kohalikud elanikud veel.

 

Kui detailplaneering vastu saab võetud, võiks uue aasta algul arhitektuurikonkursi välja kuulutada, loodavad nii linn kui arendaja. Detailplaneeringu algatamisest täitub sel sügisel ikkagi juba 12 aastat.

 

Pro Kapitali ja Telliskivi seltsi esindaja vestlus Vikerraadios

Esmaspäev, 7 September, 2015 - 15:00

Kuidagi on asjad kujunenud nõnda, et selts ei pea enam läbirääkimisi mitte linnaga, vaid arendajaga. Mõneti on see kummaline, kuid ehk selgitab asja olemust seetõttu pareminigi.

Lisatud lingilt saab kuulata head Kalaranna tuleviku teemalist arutelu. Vestlejateks Allan Remmelkoor Pro Kapitalist ja Toomas Paaver Telliskivi seltsist, satejuht Arp Müller.

 

http://vikerraadio.err.ee/v/reporteritund/saated/47730f9e-ebb1-4031-8c33...

 

Refereeritud tekst siin: http://uudised.err.ee/v/eesti/35680b46-4ae0-4d1d-941f-bca5e403847d/selts...

Kalaranna toetuseks andis allkirja 2375 inimest

Reede, 4 September, 2015 - 14:45

 

Eile sai kaante vahele pandud ja Põhja-Tallinna valitsuses üle antud pöördumine Kalaranna tuleviku planeerimiseks, kokku kogusime 2375 allkirja ja väga palju uusi kaasamõtlejaid. Seda kõike näitamaks, et tegemist on tõesti kuuma linnaruumiküsimusega, ning et oleks, millele toetuda edasises tegevuses.

Pöördumise tekst loetav siin:  Kalaranna-toetusallkirjade-kaaskiri-LPA-le-2015.pdf

 

Toetusallkirju sai anda ka petitsioon.ee-s.

Telliskivi selts, alatu valetaja? (Vastus A. Remmelkoore artiklile)

Esmaspäev, 31 August, 2015 - 15:00

A. Remmelkoore artikkel: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/arendaja-kalarannast-telliskivi-sel...

 

25. augustil 2015 sai nii linna- kui maakodanik EPL-i ärilehest ning Postimehest ProKapitali esindaja Allan Remmelkoore kirjutise kaudu teada, et meie pealinna linnaplaneerimise senist laitmatut, plekkideta ning läbipaistvat planeerimispraktikat on asunud varjutama mustad jõud. Täpsemalt VTÜ (Valetajate tulundusühing) Telliskivi Selts. Tsitaat artiklist: “Kalamaja kogukonna eestkosteühenduseks nimetav MTÜ Telliskivi Selts ärgitab Kalaranna planeeringu vastasele petitsioonile allkirju andma tõde tahtlikult moonutades ja valeinformatsiooni esitades”.

 

Olukord, seltsimehed, näis olema hullem, kui … pole tähtis.

 

Nimetatud PKÜ (Pahatahtlik Kiusuühing) aktiiv kogunes seejärel, pärast küsimärkidest koosnevate e-mailide vahetust, et leida enda seast see valetaja, ning anda talle selle vale eest keretäis (sest südames on ka kõige halvemad meie seast head ning valmis kägistama meist veel halvemaid).

 

Telliskivi seltsi juhatus, hoidumaks tuginemast oma teadmistele, mis on väidetavalt tõde moonutavad ja millistest tuleks seetõttu hoiduda, võttis ette Petitsiooni, seltsi kodulehel dokumenteeritud Kalasadama planeeringusaaga ajaloo ja ProKapitali artikli ning asus närvikulu kartmata oma valelikku loomu paljastama.

 

Järgnevalt esitame aruande vastavalt 25.08.2015 eelpoolnimetet ajakirjandusväljaannetes toodud süüdistustele.

 

Lähenesime asjale süstemaatiliselt, lõikude kaupa. Et hoida analüüsi käigus pea kaine ja süda külm, praakisime välja Allan Remmelkoore artiklist lõigud, mis olid sissejuhatavad või eelnevaid lõike võimendavad ning tuvastasime, et Telliskivi seltsi süüdistatakse selles, et
a) Telliskivi selts on planeeringuga hästi kursis

 

Kahjuks rohkem punkte me tuvastada ei suutnud, kuna kogu ülejäänud planeeringu ajalugu on dokumenteeritud nii ametlikult kui ebaametlikult seltsi veebilehel ning veebilehe adminn oli lehele sisenemise salasõnad ära unustanud, mistap ei olnud võimalik ka ajalugu võltsida 1

 

Nüüd punktide kaupa:

 

Meid on süüdistatud üha uute protestide välja mõtlemises.
Remmelkoor: “Alles detsembris Harju Maavalitsuses toimunud arutelul kinnitas selts, et merest 25 meetrit avalikku ala neile sobib. Täna on leitud uus argument – võitleme 50 meetri nimel!”

 

Vale nr 1.
Selts ei ole kunagi väitnud, et 25 m avaliku ala merest on piisav. Me oleme alati rõhutanud, et arvesse tuleb võtta ka üleujutusala ja kaldakindlustuse laius.
2. septembril 2014, kohtumisel linnaplaneerimise ametiga Kalarannas, tuli selts välja ideega: “Praegu planeeringus ette nähtud avalik promenaad on planeeritud merre, mis tähendab hirmkallist mere täitmist. Selle asemel oleks parem lahendus nihutada krundipiiri u 20 m mereäärest kaugemale, kahandamata arendatavat brutomahtu.” 2


Selts tegi ettepaneku avaliku ala krundipiiri nihutamiseks 20 m sisemaa poole, ehk laiendada promenaadi krunti nõnda, et see poleks mõjutatud üleujutusalast.


Sellele pakkumisele tuginedes tegi ProKapital ettepaneku õgvendada hoonestusala nõnda, et selle ja kaldakindlustuse vahele jääks 25 m.


Juhime tähelepanu – krundi piir ja hoonestusala piir on erinevad asjad.


Selle ettepanekuga ei saanud selts nõustuda, kuna see ei sisaldanud mingit garantiid rannaala tuleviku suhtes, kuna ProKapital ei olnud nõus loobuma elamukrundi nihutamisest (mis oli seltsi ettepanek) ning sadamaalast. Sadamarajatised paraku aga mõjutavad liivaranna loomulikku püsimist ja muutumist.
Kohtumisel maavanemaga kinnitasime, et kompromissina 25 m piisab juhul, kui see on elamumaa krundi ja üleujutusala vahel, aga mitte merest hoonestusalani. 3
Seega väited müstilisest 25 m ja ka 20 m-st merest, millest räägib ka Taavi Aas siin: http://uudised.err.ee/v/482c95cf-6b43-4cf7-a039-74a8e73f7a74, on lihtsalt meie sõprade liigoptimistlikud etteruttamised sündmustest.
Seltsi kompromissettepanekud on kogu aeg tähendanud, et krundi piir on rannajoonest 40-50 m kaugusel, sisaldades mh ka kaldakindlustuse laiuse ja üleujutusala (15m üleujutusala koos kaldakindlustusega + 25 m).

 

50 m nõue petitsioonis tuleneb, juba 2012 aastal kogutud toetusallkirjadelt sellele, kehtivast 50 m-sest ehituskeeluvööndist, mille vähendamist ei ole suudetud selgelt ära põhjendada ja ühestest väga vähestest alles jäänud lauge rannajoonega mõnesaja meetristest juppidest MERELINNAS Tallinnas. Lauge rannajoon nõuab laiemat ala. 4
Kuna mingeid mõistlikke kompromisslahendusi pole pakutud, ei ole meil erilist õigust ka sellest loobuda. Ehk, et kõik on ikka nii, nagu ta olnud on.

 


Remmelkoor: “Selts, vastupidiselt oma üleskutses ja ajakirjanduses väidetule, on täiesti teadlik, et heakskiitu ootav detailplaneering ei piira kellelegi ligipääsu randa, vaid vastupidi – loob sellele hoopis seadusliku aluse, tagab lauge liivase ranna ega võimalda olemasoleva liivaranna ette merele jahisadamat rajada (mis omakorda välistab igasuguste sadamarajatiste tekkimise võimaluse).”

 

Vale nr 2
Vaba ligipääs randa sõltub sellest, milline see rand olema saab, mitte sellest, kas seal on või ei ole keelumärk.


Praegusel planeeringujoonisel on avalik rannariba ja promenaadiala märgitud merre, üleujutusalale või elamukrundile. Tekib küsimus – kas ta siis üldse olemas on? Veelgi enam, täidetava osa väljaehitamine (st et see pole enam loomulikult tekkinud liivarand) sõltub sellest, kui majanduslikult põhjendatud lahenduse arhitektuurikonkursi võidutöö pakub ja kui see ületab majandusliku mõttekuse või Tallinna linna eelneval aastal tehtud analoogsed investeeringud, siis arendajal kohustust seda rajada pole.5
Siin ei ole küsimus arendaja pahatahtlikkuses, vaid puht pragmaatilises kaalutluses - ühel hetkel võib lihtsalt juhtuda, et see asi ei ole otstarbekas arendajale ja kui planeering seda ei fikseeri, siis arendajat selles süüdistada ei saa.

 

Remmelkoor: “Niisamuti on väär Telliskivi Seltsi väide, nagu oleks ligipääs Kalaranda täna suletud. Igaüks, kes piirkonda külastab, võib veenduda vastupidises.”

 

Vale nr 3
Seltsi juhatusel ei meenu küll hästi, kus ta sellise väitega oleks esinenud, kuid jah, tõepoolest, kui randa läheneda ca 4m laiusel ribal startides kohvik “Klaus” eest ja kui nimetatud igaüks tõesti pole “Klausis” paari õlut teinud (sest kui on, siis võib juhtuda, et võib veenduda vastupidises vastupidises), siis on ligipääs avatud, aga kui tulla Vana-Kalamaja tänavalt või Patarei vangla poolt, siis on aed ja turvameeste ekipaaž kuni krundi lõpuni ees – st kogu suurele alale ligipääsuks on üks pisike 4m värav. Raske on sellist avatust kommenteerida – oleks nagu poleks.

 

 

Ülejäänud väited ei puuduta otseselt Telliskivi seltsi, kuna need on pärit artiklitest, kus meie inimestelt paluti artiklitele kommentaare, mitte me ei kirjutanud neid artikleid. Me oleme küll jõle aktiivsed, kuid ei Delfit, Postimeest, ega EPL-i ei anna meie välja, isegi nende horoskoop, ega koomiksid pole meie tehtud.


Võiks ju veidi õrritavalt õiendada, et ProKapitali “žest”, anda Kalaranna tänava alune maa tasuta linnale on õilsamast õilsam altruistlik tegu, aga kohe tulevad silme ette sealses arenduses kunagi elama hakkavate inimeste näod, kel ei ole teed, mida mööda koju kõndida või sõita…


Üht asja tahaks eraldi mainida – nii Allan Remmelkoore kõnealusest artiklist, kui LPA ja Pro Kapitali mõnest muust sõnavõtust kajab süüdistus Telliskivi seltsi suunas, et too ei ole sugugi kompromissialdis, et tegemist on jäärapäiste kiusupunnidega.
Tuletame meelde ajalugu – 2008 tegi suur hulk kodanikke ja 2012 tehti Telliskivi seltsi poolt suur hulk ettepanekuid kogu suure DP ala kohta – oleme pidanud loobuma enamustest ja jäänud pidama vaid kõige olulisema juurde - unikaalse, merelinnale vajaliku, vahetut kokkupuudet võimaldava ja kindla tulevikuga rannaala juurde.
Kui see pole kompromissitaotlus, siis mis on?
Samal DP alal tegi selts tihedat koostööd linnaametite ja projekteerijatega Kalaranna tänava projekteerimisel, kus leiti kompromiss ja sellest võidab ka Pro Kapital.

 

Ja kõige, kõige lõpetuseks, kui kellegi jääb eelpoolkirjutatu põhjal mulje, et hoopis Allan Remmelkoor valetab ja laimab, siis meie seda mõtet ei jaga – planeerimisprotsess pole kellegi maha tampimine, isegi mitte joonestamine, vaid vaidlemine, seisukohtade selgitamine ning loodetavasti parima lahenduse leidmine kõikide jaoks. Seepärast ei kaeba ka meie Allan Remmelkoore peale, ega saada talle 500€-st arvet kaebekirja koostamise eest, nagu mõni meie inimene Pro Kapitalilt on saanud, vaid lihtsalt selgitame, mida asjadest arvame.

 

Ja omakorda veel eriti lõppu – on kõlanud väide, et Kalarand pole kunagi olnud avalikus kasutuses. Piilume ajalukku:

“Elektrijaam piirab kodanike suplemisvõimalusi” (Päewaleht, 18. juuni 1936):
“Praegune olukord Kalarannas on tekitanud põhjendatud pahameelt /…/, ja linn peaks siin kiiresti oma tuhavedamise supelmaja juure lõpetama.”
”Tolmune ja räpane Kalarand” (Kaja, nr. 174, juuli 1923):
“Näib, nagu oleks see Tallinnale iseenesest nii tähtis nurk kõigist linnaisadest täiesti unustusse jäänud, missugune asjaolu tõsist meelehärma sünnitab. Kalarand on ainuke paik linna sees, kust merele ligi pääseb /…/”’
“Kalaranna rahval on sõna” (Uudisleht, november 1938):
“Lähema selguse saamiseks sealsest olukorrast pööras nende ridade kirjutaja Kalaranna ümbruse elanike poole, et mis siis nemad ise kõigest sellest arwawad. „Eks me ole juba aastaid pidanud kogu selle asja pärast võitlust,” seletatakse. Oleme siin teinud ühiseid awaldusi linnatvalitsusele, et pöörataks ka Kalaranna peale kord tähelepanu. Ega siis see meie rajoon pole mõni kõrwaline nurk. Kui wõtta niimoodi, et Tallinn asub kaares ümber lahe, eks siis selle keskuse moodustagi just meie Kalarand. Tulge suwepühapäewadel siia, siis te näete, mis see kalarand õieti on ja peaks olema. Siis tuleb siia alati terve hulk kodanikke, kelledel pole võimalust minna linnast välja, kuid kes tahaksid siiski merekaldal saata mööda mõne waba tunni.””


Viited:
1) http://www.telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama-deta...
2) http://www.telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama-deta...
3) http://www.telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama-deta...
4) http://www.telliskiviselts.info/sites/default/files/petition%20in%20Est%...
ja
http://www.telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama-deta...
5) http://www.telliskiviselts.info/sites/default/files/linna-ja-pro-kapitali-vaheline-leping-kalasadama-tehnovõrkude-kohta-01112013pdf.pdf

Tallinncity.ee-s seltsi selgitused

Esmaspäev, 31 August, 2015 (terve päev)

Telliskivi Selts Kalarannast: otsustajad ei ole suutnud isegi olemasolevat liivaranda joonisele kanda

 

Tallinncity.ee 31.08.2015

 

Pro Kapital ja linn on korduvalt väitnud, et Telliskivi Seltsi tegelik eesmärk on planeeringuga venitada, aga otsustajad pole kolme aasta jooksul suutnud joonisel tähistada isegi olemasolevat liivaranda, kirjutavad Telliskivi Seltsi liikmed avalikus pöördumises.

 

«Kalaranna (Kalasadama) detailplaneeringu vaidlus võib esmapilgul tunduda kui klassikaline arendaja-elaniku NIMBY-tüüpi vaidlus. Tegelikult pole see kunagi nii olnud. Telliskivi Selts on alati olnud arengu poolt, tehes sealhulgas ise tööd hea avaliku ruumi nimel. Linnavõimult ja arendajalt on oodatud esiteks ausust ning teiseks muidugi hea elukeskkonna lahendusi ja selgeid planeeringuid. Miks me kuuleme kõlavaid lubadusi ja näeme lootustandvaid ilupilte, kuid me ei näe lubatule vastavat detailplaneeringu seletuskirja ega jooniseid? See vastuolu ongi peamiseks vaidluse objektiks, ühtviisi 2012. ja 2015. aastal.

 

Liivarand ei kao?

 

Parima näite tõi 27.08.2015 Jukuraadio saates  Allan Remmelkoor: «Liivaranna kadumise üle siin ei ole mõtet hirmu tunda. Liivarand jääb, on, ja püsib, jumal hoidku kui palju seda peab järjest kordama, liivarand ei kao». Neid lauseid ei saa mitmeti mõista, rahvas on selle sõnumi eest tänulik. Kui aga teised saates osalejad paluvad selle mõtte kirjutada detailplaneeringusse ja kujutada praegune hästi toimiv  liivarand joonisel, siis Remmelkoor ütleb, et seda pole tarvis.

 

Igaüks ju teab, et pärast kehtestamisotsust maksab ainult planeeringu joonis ja seletuskiri. Planeering võib kümneteks aastateks kehtima jääda, see on ruumilise tuleviku peamine alus. Maatükk võib ka omanikku vahetada, ettevõte võib juhti vahetada. Remmelkoore raadiolubadused ei loe siis enam midagi. Seepärast peab selline lubadus väga selgelt dokumentides väljenduma. Kui Remmelkoor ei taha liivaranda joonistele märkida ega neid sõnu seletuskirja kirjutada, siis tal ei ole võimalik oma sõna pidada.

 

Tõsisemaks minnes tuleb öelda, et liivaranna hoidmine nõuab ka hoolikat tööd. Juhul kui liivaranna ümbruses muudetakse rannajoont, võivad muutuda merehoovused. Meri võib kuskilt liiva ära viia või juurde tuua. Kalarand on olnud viimased 20 aastat stabiilne, kuid igasugune ehitustegevus meres võib seda muuta. Sellega seotud tingimused tuleb samuti läbi töötada. Teades, kui punktuaalselt nokivad Tallinna ametnikud detailplaneeringute seletuskirjades, pole olnud mõistetav, miks on rannajoone kohta antud lubadused üldse käsitlemata.

 

Venitav selts?

 

Pro Kapital ja linn on korduvalt väitnud, et Telliskivi Seltsi tegelik eesmärk olevat hoopiski planeeringuga venitada. Aga kui otsustajad pole kolme aasta jooksul suutnud joonisel tähistada isegi olemasolevat liivaranda, mis lubatakse säilitada, siis kuidas saame meie planeeringut venitada?

 

Seltsi suutlikkust kompromisse teha ja lahendusi leida illustreerib näiteks planeeritava ala kõrval valmiv Kalaranna tänav.  Veel 2012. aastal oli selle tänava võrdlemisi jalakäijavaenulik lahendus suureks vaidlusobjektiks. 2013. aasta omaalgatuslikus projekteerimiskoostöös Sweco Projektiga suutsime tänavaprojekti aidata muuta piisavalt inimlikuks. Sellega on kompromiss leitud ning ühtlasi sai maha võetud 2012. aastal esitatud 2052 inimese ühispöördumise kolmas punkt kultuurikilomeetri kaitseks. Küllap oleme nende ühiskondlikus töös sündinud lahendustega muu hulgas vääristanud Pro Kapitali tulevaste korterite elanike elukeskkonda. Lisaks kiitis Remmelkoor raadios Kalaranna tänavat väga. Kui ta tänavat kiidab, miks ta siis mereäärsetes küsimustes meid «tõemoonutamises» süüdistab? Eesmärk on ju samamoodi hästi toimiva avaliku ruumi loomine.

 

Praegune detailplaneering veel ei loo head avalikku ruumi, sest isegi kui lubatud liivarand jääb, siis ei saa selle planeeringu järgi ranna kõrvale ehitada väljalubatud 25 meetri laiust promenaadi. Liivarand ja promenaad ei saa olla samas kohas, vaid kõrvuti. Keegi pole tänaseni vastanud, miks on planeeringus vaja pool promenaadist sättida üleujutusalale, sealhulgas säilivale liivarannale? Ja miks on vaja teine pool promenaadist planeerida elamumaaks, mis läheb hiljem korteriomanike kaasomandisse? Sellest promenaadist ei jää ju mitte midagi järele. Lauge rand nõuab kokku suuremat rannariba laiust.

 

Arvutamisoskuse puudumine?

 

Abilinnapea Taavi Aas väidab 27.08.2015 intervjuus Vikerraadiole, et Telliskivi Selts kogu aeg muudab oma arvamust ning olevat vahepeal nõustunud 20 m laiuse avaliku alaga rannajoonest lugedes. See väide pole õige. 2012. ja 2015. aasta avalikus pöördumises sisalduv arv (50 m rannajoonest) tuleneb kehtivatest dokumentidest ega sisalda mingeid uusi soove. Selle arvu vähendamine oleks kingitus omanikule. Selline valik nõuab põhjendusi ka Harju maavanema kevadise otsuse järgi. Arusaadavaid põhjendusi ei ole seni esitatud. Rannajoone ja elamute krundipiiri vahemik põhjapoolsel rannalõigul on meie soovil igas kompromissvariandis olnud alati 40 ja 50 meetri vahel (avalikult on seda väljendatud näiteks 16.07.2014 Postimehe veebiversioonis).  Detailplaneeringus (nii 2012 kui ka 2015) on elamukrundi piir olnud 15–20 m ja hoonestusala 25 m kaugusel rannajoonest. Arvud 20 ja 25 on kompromissiprotokollides tõepoolest esinenud, aga alati tähenduses: «20 või 25 meetri võrra nihutamine merest kaugemale võrreldes detailplaneeringus kujutatuga».

 

Kompromissikõnelustel on kõlanud näiteks erinevate piiride võimalikud liigutused 15 + 25 = 40, 20 + 20 = 40 või 20 + 25 = 45 vms. Eesmärk on alati olnud avaliku rannaala laiendamine. Jääb kaks varianti, kas Taavi Aas ei oska arvutada või ta valetab labaselt. Seltsi seisukoht on olnud igatahes püsiv. Kalaranna põhjapoolse lauge avaliku ala hea laius oleks 50 m rannajoonest. Oleme endiselt seda meelt, et kompromissina saaksime aktsepteerida arvu 40 m, kui kõik ülejäänu oleks korrektne ja selge. Kui arhitektuurivõistlus oleks läbi viidud ja täpsemad lahendused olemas, saaks mõnes lõigus lubada veelgi väiksemaid numbreid, kuid liivaranna juures peab olema ruumi. Praegu avalikustab linn uuesti 2012. aasta versiooniga samaväärset planeeringut, seega saab avalik pöördumine olla samuti sarnane.

 

2008. aastal mahalaidetud lahendus tuleb tagasi?

 

Detailplaneeringu esimesel leheküljel olev joonis.

 

Üks oluline nüanss on kogu lool veel. Küsisime Linnavalitsusest detailplaneeringu väljalubatud illustratsioone. Saadeti pdf-fail, mille esimesel lehel oli 27.08.2015 Postimehes ilmunud ilupilt, mis oli tõesti üsnagi seltsi seniste pöördumiste järgi tehtud. See mõjub justkui rahustavalt, aga võib olla petlik. Faili teisel lehel oli aga uutes värvides 2008. aastal vaieldud ja nüüd peaaegu unustatud lahendus, koos vanade hoonemahtude ja merre täidetud sadamalaadse promenaadiga.

 

Detailplaneeringus olev teine joonis.

 

Pärast kehtestamist on need pildid samaväärsed, detailplaneering võimaldab mõlemaid. Valiku teeb siis juba arendaja, linnal on peaaegu võimatu tagantjärele vaielda. Ka lubatud arhitektuurivõistlus ei muuda midagi, sest selle korraldab arendaja vastavalt enda tingimustele, mida me veel ei tea. Võistlevad arhitektid muutuksid sellise skeemiga rahva ees justkui süüdlasteks. Arhitekt ei saa projekteerida kuigi head lahendust, kui pool promenaadi peab asuma elamukrundil ja teine pool üleujutusalal, nagu käsib detailplaneering. Ühesõnaga, kui tahame näha seniste lubaduste täitmist, siis on Kalasadama detailplaneeringu muutmine vältimatu. Vähemalt tuleb dokumentides tähistada liivarand, mis on olemas, mis on väärtus ja mis ei saa kaduda.

 

Meile teeb muret, et avatud diskussioon näib arendajaid häirivat, sest nüüdseks on mõni arvamust avaldanud seltsi liige saanud juba advokaadilt nõudekirja, kus tahetakse seniste väidete eest avalikku vabandamist Pro Kapitali ees ning 500 euro õigusabikulude tasumist. Esialgu keegi veel neid nõudeid tõsiselt ei karda, kuid arendajad ei peaks ka seltsi kartma. Seltsi õhinapõhine töö saab seisneda üksnes selles, et elanike soovid otsuajateni viia. Mõistagi saab linn otsuseid teha ka elanike soovide vastaselt, kuid me soovime, et selline otsus tehtaks ilma vastuoludeta, valeväideteta ja ausalt.

 

MTÜ Telliskivi Selts juhatuse liikmed Grete Arro, Juho Kalberg, Kristel Klammer, Maarja Läänesaar, Toomas Paaver, Katrin Stöör.»

Sirp: Kalaranna taltsutamine

Reede, 28 August, 2015 (terve päev)

Kalaranna taltsutamine

 

Grete Arro, Sirp 27.08.2015

 

Kalaranna teemat ei pea võtma üksikjuhtumina, see sobib ka üldistamiseks. Mis on õieti selle taga, et ühe rannalõigu üle aastaid heideldakse? Vastuseis praegusele ametlikule Kalaranna arengusuunale ja ranna sulgemisele osutab tegelikult inimeste universaalsetele vajadustele linnaruumis. Ma ei keskendu dihhotoomiale „ärimees versus lilleke“. Arendaja arendab ja tal ei ole kohustust luua head avalikku ruumi. Avalikku hüve toetava ja indiviidi heaolu arvestava linnaruumi eest peavad hea seisma spetsialistid, näiteks vastava valdkonna ametnikud.

 

Kasutajate erinevate vajadustele vastavat avalikku ruumi luua on keeruline, kuid nüüdseks on kogunenud väga palju andmeid selle kohta, kuidas on ruum seotud psüühika ja käitumisega. Eksperimentaalsed uuringud on näidanud seost looduskeskkonnas olemise ja füsioloogilisest, emotsionaalsest ja tähelepanuvõimega seotud stressist taastumise vahel.1 Kalarannaga seoses võib uuringute põhjal välja tuua mitmed põhjused, mis selgitavad ala olulisust nõnda suurele hulgale inimestele.

 

Tähelepanuvõime taastami­ne. Näitena ühest avaliku ruumi funktsioonist võib tuua tähelepanuressursi taastamise. Edukaks toimetulekuks hädavajalik tähelepanu kipub teatud aja järel väsima, eriti mitmesuguste ülesannete ja keeruka keskkonna tingimustes. On leitud, et linnas on just looduslikud elemendid, linnalooduse saarekesed ehk linnametsad, pargid ja veeäärsed kohad need, mis aitavad välja puhata. Ei ole tingimata vaja olla teadustulemustega kursis märkamaks, et loodus tõmbab linnaruumis ligi. Siit algab kättesaadavuse problemaatika. Kalaranna juhtum näitab, et tervist kaitsvate rohealade planeerimine pole linnas süsteemne. Mõnes teises linnaosas asuvatest rohealadest ei piisa, neid on vaja ka Kalamajja. Oluline on ka see, milline see roheala on. Näiteks Ward Thompson2 on välja toonud, et füüsiliseks aktiivsuseks ei valita igasugust paika: linnaloodus peab olema hoomatavas kauguses ning piisavalt stimuleeriv, väljakutset esitav ja esteetiline.3,4

 

Aruteluruum. Kalamajas on tekkinud sidus ja omavahel asju arutav kogukond. Kogukondade kujunemisele aitavad enamasti jõudsalt kaasa spontaanse kokkusaamise võimalused. Hea avalik ruum on see, kuhu mitmesuguse etnilise või sotsiaal-majandusliku staatuse, vanuse, soo ja maailmavaatega inimesed saavad koguneda ilma selle eest maksmata või kellegi kvaasiprivaatsesse ruumi tungimata. Kalarand võib olla praegu näiliselt „korda tegemata“, aga on just seda laadi lõõgastav ja mitteformaalne kohtumispaik. Küsimus, miks kogukond ei teki nii kergesti paneellinnakus, on seetõttu ehk ülearune. Kus nad räägivad, kas liftis? Trepikojas? Kalarand on kokkusaamise koht, kus saab suhelda oma inimestega, aga õppida tundma ka teisi. Tõsi, kui kogukonna tekke ja koos toimima õppimise kohad täis ehitada, siis kogukond ehk ei jauraks enam nii palju.

 

Isetegemine. Eriline seotus paigaga tekib siis, kui seal on ise midagi ära tehtud. Suvekodu või enda restaureeritud kummuti puhul on see meile selge. Ent sama kinnitavad uuringud New Yorgi kogukonnaaedade kohta, mis muutsid drastiliselt piirkonna sotsiaalset kvaliteeti, vähendasid vandalismi taset ja panid avalikust ruumist hoolima. Sama on täheldatud seiklusmänguväljakute puhul, mille rajasid Taanis lapsed ja vanemad koos pärast Teist maailmasõda.5 Seega, olenemata omandivormist seob inimese paigaga tihedamalt selle ruumi kvaliteeti tõstev tegu, omamoodi ruumi taltsutamine. Tunne, et minu arvamus on oluline, ma teen midagi ära ja teised toetavad mind, võib olla põhjus, miks need, kes avaliku ruumi kord oma hoole alla on võtnud, ei taha sellele niisama lihtsalt enam selga pöörata.

 

Kalarand on märksa enamat kui ruum. Selle väärtus seisneb eelkõige ruumi ja kasutajate vastastikmõjus. Mida ruum seal inimestega teeb, milliseks ta nad muudab, on väärtus omaette. Hooliv, tundlik ja kõigi kasutajatega arvestav kogukond on linnale suur, ent ilmselt ootamatu töövõit. Oma avalikust ruumist hoolimine on kogukonna tervise näitaja. Kui see hoolivus tekib ja veel ilma et linn oleks sellesse eelnevalt jubedal kombel investeerima pidanud, on tegemist väärtusliku ja hapra kingituse, mitte aga linnaametnike töö takistajaga. Tallinnal on põhjust olla rahul, et on tekkinud nii mitmekesiselt kasutusel ja kogukonna kujundatud avalik ruum ning et kogukond saab ja tahab olla linnale võrdväärne arutelupartner ja mitte ükskõikne võõrandunu, kellest ei saa aru, kuidas ja mida talle ometi planeerida. Ükskõiksus linnaruumi suhtes võib tunduda normina, aga selline norm on tegelikult väga kurb näitaja.

 

Linn ja arendaja tahavad Kalaranda taltsutada omal moel. Nad ei tea, et Kalaranna on juba ammu kogukond taltsutanud ja ta vastutab nüüd selle eest – kõigi nende ees, kes tahavad oma südalinnaranda minna.

 

1 D. E. Bowler, L. M. Buyung-Ali, T. M. Knight, A. S. Pullin, A systematic review of evidence for the added benefits to health of exposure to natural environments. – BMC Public Health 2010, nr 10(1), lk 456.

2 C. Ward Thompson, Activity, exercise and the planning and design of outdoor spaces. – Journal of Environmental Psychology 2013, nr 34, lk 79–96.

3 F. E. Kinnafick & C. Thøgersen-Ntoumani, The effect of the physical environment and levels of activity on affective states. –  Journal of Environmental Psychology 2014,nr 38, lk 241-251.

4 T. Sugiyama, J. Francis, N. J. Middleton, N. Owen, B. Giles-Corti, Associations between recreational walking and attractiveness, size, and proximity of neighborhood open spaces. – The American Journal of Public Health 2010, nr 100 (9), lk 1752–1757.

5 S. Carr, M. Francis, L. Rivlin, A. Stone, Public space (Environment and behavior), 1993.

ERR uudised: Taavi Aas ei pea Kalaranna tarastamist õigeks

Neljapäev, 27 August, 2015 (terve päev)

Taavi Aas: mina ei pea Kalaranna tarastamist õigeks

ERR uudised 27.08.2015

 

Tallinna abilinnapea Taavi Aas nentis, et linn ei pooldanud Kalaranna ranna-alale tarade püstitamise plaani, kuid arendaja Pro Kapital on seda teinud siiski õigusruumi piires. Ühtlasi tunduvad Telliskivi seltsi uued nõudmised laiemale rannajoonele ootamatud. Pikemas perspektiivis loodab Aas, et Kalarannast saab elav piirkond, mis kätkeb endas avalikku ruumi rannaala nautlejatele, sealsetele elanikele kui ka ettevõtjatele, rääkis Aas Vikerraadio saates "Uudis+" intervjuus saatejuht Arp Müllerile.

 

Miks ei võta Tallinn ette samme, et tagada kodanikele Kalaranna kallasraja vaba kasutus? Kas linn ei jaga veeteede ameti kirjalikku seisukohta, et kogu Kalaranna 1 kinnistu sadamana käsitlemine ei ole õigustatud ning praegust ala tarastamist ei saa kuidagi seostada sadamaseadusest tulenevaga?

Kui veeteede ametil on selline seisukoht, peaksid nad alustama protsessi, et see ala saaks sadamaregistrist kustutatud. Täna on kinnistu, nii nagu ta täielikult erastati, kantud sadamaregistrisse ning sealt tulenevalt puudub ka õigus kallasrajaks.

 

Kui arendaja tarastamisideega Tallinna linna poole pöördus, ütles Tallinna linn sellest ära. Mina ei pea siiani tarastamist õigeks. Uue ehitusseaduse mõistes on tara ajutine rajatis, sest taraposti sügavus on selline, et ta ei vaja ehitusluba. Kuna ala on ka sadamaregistris, siis juriidiliselt on arendajalt õigus sellisel moel aed sinna paigaldada. Olgugi, et ma ei arva, et see on arendaja poolt kõige mõistlikum tegevus.

 

Telliskivi selts on ette heitnud, et Tallinna linn ei kaitse avalikku ega linnaelanike huve, vaid hoopis eraettevõtja ootusi suuremale ehitusmahule ja kasumile. Kuidas sellisele süüdistusele vastate? Kas Tallinn on olnud selle planeeringu käigus sõltumatu kaalutleja ja menetleja, kes on võrdselt kaalukausile seadnud nii maaomaniku kui ka avalikkuse huvi?

 

Selle planeeringu ümber on juba 12 aastat väga palju vaieldud ja loomulikult on olnud siin üks osapool Tallinna linn. Tänaseks on jõutud sellini, et enamik krundist on avalikus kasutuses ja see näitab, et on tehtud head tööd. Rannapromenaadi tulevane laius on minimaalselt 25 meetrit, kõige laiemalt 146 meetrit, mis teeb kogu avaliku kasutusala suuruseks 25 000 ruutmeetrit. Avaliku ala suurendamine on olnud ka linna huvi. Teine linna huvi on see, et ala oleks segahoonestusala, mis tähendab et seal oleks äripinnad ja kohvikud, mis teenindaks ranna ja mereääre külastajaid. Tallinn kui merele avatud linn ei tähenda tühermaad, kust on võimalik merd vaadata. Näeme, et see oleks ala, kust on võimalik mere äärde tulla ja seal ka midagi teha.

 

Miks ei tulda vastu Telliskivi seltsi ettepanekule, tagada praeguse liivaranna kohapeal 50 meetrine vaba ruum elamumaa ja veepiiri vahele? Selts viitab ja väidab, et seda nõuab ka kehtiv üldplaneering. Põhjendatakse ka seda, et see oleks lihtsalt mõistlik, sest nt viie korruseline maja heidab umbes 20 meetrit varju ja kui rannaala oleks 25 meetrit, siis rannas oleks lihtsalt halb olla, kui peab varjus istuma.

 

Kui vaadata krundi asendit, siis lõunapäike tuleb suuresti küljelt. Seltsi nõudmine 50 meetri kohta on üks täiesti uus mõte. Aasta tagasi oli selts nõus 20 meetriga, täna on planeeringusse kantud 25 meetrit. Selts on oma ettepanekuid ja nõudmisi muutnud. Ka täna on seltsi kodulehel eelmise aasta septembris peetud koosoleku nõudmised ja seal räägitakse samuti 20 meetrist. Mul on äärmiselt kurb, et selts ei ole pannud ka petitsioon.ee lehele infot selle kohta, et planeeringuga on võimalik Tallinna avalikus planeeringuregistris tutvuda ning veenduda, kui palju on avalikku ruumi.

 

Teisipäeval ilmus Eesti Päevalehes väide, et juunis allkirjastasid Pro Kapital ja Tallinna linn omavahelise lepingumuudatuse, mille kohaselt tuleks linnal maksa ligi miljonit eurot, kui Pro Kapitali detailplaneeringut ei suudeta järgmise aasta oktoobriks kinnitada. Selline leping seab väidetavalt linnavalitsuse olukorda, kus ollakse sunnitud toetama Pro Kapitali ehituse soovi praegusel kujul.

 

Leping ei sunni linna maksma, vaid annab võimaluse mitte tasuda võõrandatud tee-maa eest. Pro Kapitali krundist läks päris suur tükk Kalaranna tee alla ja Tallinna linn pidanuks selle võõrandamise eest igal juhul tasuma. Nüüd oleme saanud kokkuleppele, et juhul kui planeering õnnestub kehtestada, ei pea Tallinna linn Pro Kapitalile maksma. Vastupidi, Pro Kapital tasub - nagu teisedki sealsete kinnistute omanikud - tee ehituse eest hoopis Tallinna linnale. Loomulikult toimub see juhul, kui planeering kehtestatakse, sest kui planeeringut ei kehtestata, siis pole ka Pro Kapitalil teed vaja. Kui planeering kehtestatakse, tekib kohustus omakorda linnale maksta.

 

Eesti Päevaleht väitis selles artiklis ka, et praegu, 3. septembrini avalikul väljapanekul olevast detailplaneeringus tegelikult ja sisuliselt ei saa avaliku kaasamise käigus teha olulisi muudatusi näiteks hoonete korruste arvu või ehitusalust pinna kohta, kuna siis tekiks Pro Kapitalil linna vastu rahaline nõudeõigus. Kas selline järeldus vastab tõele või saab siiski väljapaneku käigus muuta ehitusmahtu ja korruselisust? Kas linn oleks nendega muudatustega nõus?

 

Tegelikult on neid väljapanekuid juba palju toimunud ja nõudmisi saab arvesse võtta siis, kui need on järjepidevad. Seltsi kodulehe info ütleb, et selts nõustus möödunud aasta septembris ehituse brutomahtudega. Kui nüüd tahaks selts mahtu muuta, oleks see jälle täiesti uus olukord.

 

Siiani on küsimus olnud pigem selles, kui palju on planeeritud avalikku ruumi. Kinnitan, et seda on piisavalt. See on selgelt planeeringust näha, samuti ka seletuskirjas välja toodud. Kordan veelkord: planeering on Tallinna linnaplaneeringute registris kõigile kättesaadav ja igaüks selles saab ise veenduda.

 

Planeering on juba kolmandat korda avalikul väljapanekul. Selle aja jooksul on avalikkuse ja telliskivi seltsi survel tulnud mitmed muutused. Kaardilt on kadunud kodanikele vastumeelt olnud jahisadam, nüüd on lubatud ka lauge rannajoone säilitamist; linn peab seadma servituudi rannapromenaadile ja liivarannale, et rannaäärsete majade omanikud ei saaks linnainimeste läbipääsu ja ligipääsu rannale keelata. Siiski tuleb see planeering tagasi kooskõlastamisele. Viimati maavanemalt, sest ta leidis, et puuduvad põhjendused elamumaa suurendamiseks võrreldes kehtiva üldplaneeringuga. Kuidas sellele vastate ja kas ja mis maavanema seisukohtadest tulenevalt muudetud on?

 

Maavanema ettepanek oli see, et planeering oleks sisuliselt korrektne ning et selle võiks saata veelkord avalikule arutelule ja tutvustamisele. Põhiprobleem oli ikkagi ehitusalas.

 

Planeering läheb pärast kehtestamist arhitektuurikonkursile ehk hoonestus ja piirkond saab areneda tulenevalt arhitektuurikonkursi tulemustest. Hoonestuse osas ei vaielda brutopindade üle, vaid selle üle, millise kujuga on hooned. Selleks, et tutvustada kõiki võimalikke variante, tehti ka uus avalik väljapanek.

 

Tallinna kesklinna osas ei ole kuskil olukorda, kus hoonestus oleks vähemalt 50 meetrit rannaalast. Saan aru, et see on väga mõistlik lähenemine teistes linna piirkondades, aga kesklinna osas ei ole see kindlasti õigustatud kaugus. Planeeringu joonistelt ja maketilt on näha, et 25 meetri laiune promenaad on piisav. Veelkord: kohati on hoonestus rannajoonest ka 140 meetri kaugusel. Tegelikult on mõistliku suurusega avalik ala täiesti tagatud.

 

Võrreldes planeeringu algatamise ajaga aastal 2003 on ühiskonna ootused ja arusaamad heast linnaruumist oluliselt muutunud. Ka Tallinna linn on nüüd sõnastanud eesmärgi avaneda merele. Ehk oleks ka Kalaranna planeeringu puhul õige täiesti nullist alustada? Uurida ja kaardistada, millised on avalikkuse ootused ja huvi. Praegu on linnaosal käimas ka meretallinna ideevõistlus. Võiks leida eraettevõtja ja avaliku huvi ühisosa ja kuulutada välja avalik arhitektuurikonkurss ja sellest lähtuvalt algatada uus detailplaneering. Mis sellest arvate?

 

Ma arvan, et ega see detailplaneering võrreldes tänasega eriti kaugemale jõuaks. Taas tekiksid sarnased vaidlused. Meie jaoks ei tähenda linna avamine merele tühermaad mere ääres, vaid mereäärt, kus inimestel oleks midagi teha ja kuhu on põhjust tulla. Segahoonestusala tähendab aga seda, et mere ääres oleks pidevalt keegi: kes elab seal, kes pakub äriteenuseid, kes käib jalutamas. Ainult tühermaa või lihtsalt üks suur ja lage plats mere ääres ei kanna endas ideed linn merele avada.

 

Sealses rannas mina näiteks oma lapsi vette ei lubaks, sest seal ei ole avaliku ranna nõuded täidetud. Näiteks suubuvad sinna avariikollektorid ja seega ei saa avalikku supelranda sinna kuidagi tekkida.

 

Kommentaariks: mina olen seal ujumas käinud ja olen elus. Kunagi on Telliskivi selts tellinud ka veeanalüüsid, mis näitasid, et vesi vastas nõuetele. See oli aga mitu aastat tagasi.

Mis saab siis kui maavanem peaks taas planeeringu tagasi lükkama, kas jätkate menetlust ja toote planeeringu neljandat korda ta avalikule väljapanekule? Mitu aastat on linn valmis jätkama?

 

Selle otsuse saab teha alles siis kui praegune avalik arutelu on lõppenud ja maavanem poolt-vastuargumente on kaalunud. Samuti oleneb see põhjustest, millistel põhjustel ta selle tagasi peaks saatma. Loomulikult, kuna ala kuulub ikkagi eraomanikule, siis lõplikud otsused selle kohta, kuidas ta tahab planeeringuga käituda, on tema otsustada - kas minna edasi või lüüa lõpuks käega, et ta ei soovi enam edasi minna. Need on maaomaniku otsused.

 

Kodanik Kristjan Sikk on portaalis petitisoon.ee öelnud: "Linn võiks antud maatüki õiglase tasu eest sundvõõranda, menetleda planeeringu koos kohaliku kogukonnaga lõpuni (tehes planeeringusse kõnealusele piirkonnale väärilised muudatused), seejärel seada Kalarannale hoonestusõiguse, mille tingimuste hulka kuulub planeeringukohase hoonestuse väljaehitamine, ning selle hoonestusõiguse siis enampakkumisele panna. Kõik asjaosalised oleks umbkaudu enam-vähem rõõmsad (linn sh teeniks sundvõõrandamistasu hoonestusõiguse müügist tagasi). Kuna linna jaoks oleks tegemist investeeringu, mitte kulutusega, võiks maatüki väljaostmiseks vabalt ka laenu võtta." Kuidas vastate?

 

Olen nõus, et see, mis kunagi erastamise käigus Tallinna rannaaladel toimus, ei olnud kindlasti õige - alasid poleks pidanud massiliselt erastama. Oleks pidanud natuke kaugemale mõtlema, mis sellega pikemas perspektiivis kaasneb. Mis puudutab väljaostmist, siis oleme saanud Kalaranna teealuse maa, mille hind on ca 900 000 eurot. Täna ei pea seda hinda veel maksma ja on võimalik, et ei pea üldse. Kogu kinnistu hind on umbes 8-9 miljonit. Ma ei arva, et linn peaks sellele hetkel raha kulutama, sest kui saame suurema osa sellest kinnistust ilma raha kulutamata avalikku kasutusse, arvan, et oleme oma eesmärgi täitnud.

 

Kuula Vikerraadio Uudis+ saate salvestust 27.08.2015, kus Arp Müller abilinnapea Aasa usutles.

Jukuraadios tarastatud kalarand

Neljapäev, 27 August, 2015 (terve päev)

Jukuraadio 27.08.2015

Mis juhtus Kalarannaga? Miks aeti Pro Kapitali poolt püsti see kuradi aed? Milline on detailplaneering? Mis seal üldse toimub?

Juku-Kalle Raid kutsus mobiilse köögilaua ümber olukorda lahkama ja karjuma tuntud rannahuviline ning Tallinna linnavolinik Liisa Pakosta, Maila Kuusik Eesti Planeerijate Liidust ning Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor.

 

Kuula meeleolukat saatesalvestust siit.

 

 

Pro Kapital: Selts moonutab tahtlikult tõde

Teisipäev, 25 August, 2015 (terve päev)

Selline võiks välja nägema hakata Kalarand tulevikus (Pro Kapital)

 

Pro Kapital: Telliskivi Selts moonutab tahtlikult tõde ja esitab valeinformatsiooni

 

tallinncity.ee 25.08.2015

 

Kalamaja kogukonna eestkosteühenduseks nimetav MTÜ Telliskivi Selts ärgitab Kalaranna planeeringu vastasele petitsioonile allkirju andma tõde tahtlikult moonutades ja valeinformatsiooni esitades, kirjutab ASi Pro Kapital juhatuse liige Allan Remmelkoor vastulauseks Telliskivi Seltsi avaldustele.

 

«Viimastel päevadel on taas hoogustunud debatt nüüdseks juba 12 aastat kestva Tallinna südames võsastunud tühermaana seisva Kalaranna detailplaneeringu üle. Ühtlasi seisab selle taga võimalus muuta kunagise betoonmüüride taha peitunud Kolhoosidevahelise Laevaremonditehase territooriumi sihtotstarvet, tehes ärimaast elamu- ja üldkasutatav maa, kuhu saaks kord ometi rajada kaua oodatud rannapargi ja -promenaadi, kohvikud, lasteaia ja mereäärsed kodud, tagades seejuures liivaranna säilimise.

 

Sedapuhku seisneb debati erinevus paraku aga selles, et end Kalamaja kogukonna eestkosteühenduseks nimetav MTÜ Telliskivi Selts ärgitab planeeringu vastasele petitsioonile allkirju andma tõde tahtlikult moonutades ja valeinformatsiooni esitades. Olukorra teebki kurvemaks tõsiasi, et selts on kõnealuse planeeringu menetlusega väga hästi kursis, sest nad on olnud algusest alates protsessi üks osapooli, osalenud kõigis Tallinna linna ja Harju Maavalitsusega peetud kohtumistel ning on vähemalt juhatuse tasemel teadlikud tegelikust, hetkel avalikul väljapanekul olevast detailplaneeringust.

 

Selts, vastupidiselt oma üleskutses ja ajakirjanduses väidetule, on täiesti teadlik, et heakskiitu ootav detailplaneering ei piira kellelegi ligipääsu randa, vaid vastupidi – loob sellele hoopis seadusliku aluse, tagab lauge liivase ranna ega võimalda olemasoleva liivaranna ette merele jahisadamat rajada (mis omakorda välistab igasuguste sadamarajatiste tekkimise võimaluse). Seltsi esindajate avalikes esinemistes jäetakse märkimata seegi tõsiasi, et anname kõnealusest 60 000 m² suurusest kinnistust ligi poole avalikku kasutusse, samas hoonestades pelgalt viiendiku.

 

Loomulikult ei mainita, et iga saavutatud kokkuleppe järel nuputab selts välja üha uusi põhjuseid ja ettepanekuid, miks detailplaneeringuga edasi liikuma ei peaks. Alles detsembris Harju Maavalitsuses toimunud arutelul kinnitas selts, et merest 25 meetrit avalikku ala neile sobib. Täna on leitud uus argument – võitleme 50 meetri nimel! Ilmselt mõistab igaüks, et 25 000 ruutmeetrit ehk ligi 4 Vabaduse väljaku suurune avalik ruum koos promenaadi ja liivarannaga on küllaldane, et võimaldada mugavat piknikupidamist. Lisaks teab selts hästi, et 50-meetrist keeluvööndit pole Tallinna kesklinna mereäärses piirkonnas Admiraliteedi basseinist Noblessnerini kusagil.

 

Niisamuti on väär Telliskivi Seltsi väide, nagu oleks ligipääs Kalaranda täna suletud. Igaüks, kes piirkonda külastab, võib veenduda vastupidises. Samas on siiski tegemist eramaaga, kus aeg-ajalt üritusi korraldav selts ei ole kunagi maaomanikku neist isegi teavitanud, rääkimata korrektsest loa küsimisest. Oleme Pro Kapitalis alati lugu pidanud ja tervitanud jätkuvalt igasugust kodanikualgatust, mis tugineb koostöötahtele, vastastikule austusele ja aususele. Telliskivi Seltsi vastutustundetu ja valedele rajanev venitamistaktika käib aga nimetatud üldkehtivate tavade vastu ning tõstatab pigem küsimuse, kelle huvides on ikkagi Kalaranna säilimine korrastamata tühermaana.

 

Selgitust vajab ka seltsi väide, et Pro Kapital ja Tallinna linn on omavahel sõlminud lepingu, mille kohaselt tuleb linnal Pro Kapitalile maksta 917 000 eurot, kui detailplaneeringut ei suudeta järgmise aasta oktoobriks kinnitada, ning et linn on pandud kahetsusväärselt olukorda, kus ollakse sunnitud toetama ehitusõiguse kinnitamist.

 

Avalik Kalaranna tänav on täna osaliselt ehitatud Pro Kapitali maale. Tavapäraselt tuleks selles olukorras tänava alla jääv eramaa omanikult kohe ja õiglase hüvitise (turuväärtuse) eest ära osta. See on iga Eesti kodaniku põhiseadusest tulenev õigus.

 

Kompromissi käigus on Pro Kapital nõustunud linnatänava jaoks maa maksumaksjale andma tasuta. Sellist vastutulekut ei teeks keegi meist niisama. Vastutulekuid ja kompromisse on võimalik teha siis, kui mõistliku aja jooksul luuakse võimalused täna sadama ja tühermaana seisva eramaa paremaks kasutamiseks, võimaldatakse ehitada sinna avalikult kasutatav rannapark, rannapromenaad ning sellega piirnev täna kehtivas üldplaneeringus ettenähtud hoonestus, mis hüvitaks eraomanikule aastate jooksul tasutud maamaksu ja eramaast olulise osa tasuta avalikkusele andmise. Seda nimetataksegi avalike ja erahuvide kompromissiks.

 

Sõlmitud leping ei kohusta Tallinna linna detailplaneeringut kehtestama või ehitusõigust andma. See on otsene vale. Leping sätestab hoopis selle, millisel juhul saab maksumaksja avaliku tee alla jääva eraomandi tasuta, mitte seaduses ettenähtud õiglase turuväärtuse eest.

 

Aga ka sellest järjekordsest kompromissist suudab Telliskivi Selts leida avalikkuse huvide kahjustamist. Kui selts ei mõista, et eramaa avalikuks kasutamiseks omandamisel tuleb igale maaomanikule maksta õiglane hüvitis, siis näitab see seda, et seltsil puudub igasugune arusaam isikute põhiõigustest ning eraomandist. Samas esineb selts avalike huvide kaitsjana. Avalikuks huviks ei ole ühe grupi arvamus pidada eramaad enda omaks ja seda järjepidevalt ja omanikult luba küsimata skvottida.

 

Kui Telliskivi Seltsi planeeringu menetlemist takistav venitamistaktika jätkub, siis võib see Tallinna maksumaksjale minna maksma märkimisväärse rahasumma. Selle miljoniga saaks Tallinna linnas teha nii mõndagi kasulikku.

 

On tõsi, et linnale olulistes piirkondades peab debatt tuleviku üle olema laiapõhjaline ning tulemus tihti põhinema kompromissidel. Praegusel hetkel ei ole aga tarvis murda jõuga lahtisest uksest sisse – Kalasadama praegune planeering arvestab neid soove ja hinnanguid, mis ringlevas petitsioonis kirjeldatud. Avalikkust eksitav venitamispüüd ei tule kasuks mitte kellelegi.»

Selts pöördus Kalaranna küsimuses õiguskantsleri poole

Esmaspäev, 24 August, 2015 (terve päev)

 

ERR uudised 24.08.2015

 


Telliskivi Selts pöördub Kalaranna tarastamise asjus õiguskantsleri poole

 

Kalamaja ja Pelgulinna elanikke ühendav MTÜ Telliskivi Selts pöördub õiguskantsleri poole, et hinnata Tallinna linnavalitsuse tegevust avaliku huvi kaitsmisel seoses Kalaranna avaliku kasutusega. Selts soovib õiguskantslerilt teada, kelle kohustuseks on kallasraja avatuse tagamine sellisel juhul, kui omanik kallasraja sulgeb, ning hinnangut Kalasadama detailplaneeringu menetluse vastavusest hea halduse tavale.

 

Kalasadama planeering, mida on nüüdseks menetletud 12 aastat, külvab seltsi hinnangul endiselt palju segadust. Telliskivi Seltsi juhatuse liikme Grete Arro sõnul kavandatakse vastuolus kehtiva üldplaneeringuga pea poole suuremat elamumaad, kuigi põhjendused selleks ning selge visioon rannajoone tulevikust puuduvad. Harju maavanem ei andnud sel põhjusel detailplaneeringu kehtestamiseks heakskiitu, kuid nüüd on Tallinna linn kehtestamisega uuele katsele asunud, tõdeti seltsi pressiteates.

 

Paar aastat tagasi kogus selts üle 2000 allkirja, et menetletav detailplaneering kaitseks avarat, avalikku ja lauget rannajoont Kalarannas ning jätaks Kalaranna alale piisava avaliku ruumi.
"Praegusest planeeringu versioonist ei saa sellist eesmärki paraku välja lugeda. Me pole arenduse vastu, vaid soovime sellist linnaplaneerimist, mis arvestaks avaliku huviga ja hoolitseks hea linnakeskkonna eest," selgitas Arro.

 

Telliskivi Selts on viimase kolme aasta jooksul korraldanud mitmeid arutelusid Kalaranna väärtuste üle, algatanud kompromisskohtumisi maaomaniku ja linnaesindajatega, kutsunud planeeringu eest vastutavad linnaplaneerijad Kalarannaga tutvuma, osalenud avalikel aruteludel, üritanud planeeringuga kavandatavaid muudatusi linnaelanikele selgitada ning pakkunud välja lahendusi, mis Telliskivi seltsi hinnangul ei kahjusta maaomaniku kortermajade ehitamise plaani.

 

"Samal ajal pole linnavalitsus teinud lisapingutusi vaidluste lahendamiseks ega tee seda ka nüüd, mil maaomanik Pro Kapital on sadama ettekäändel Kalasadama territooriumi ebaseaduslikult sulgenud," nentis Grete Arro.

 

Ühtlasi kogub Telliskivi Selts tallinlaste allkirju pöördumisele, mille eesmärgiks on seltsi sõnul tagada Kalaranna praeguste väärtuste püsimine nii enne kui ka pärast detailplaneeringu kehtestamist.

 

Allkirju avaliku Kalaranna toetuseks saab anda petitsioon.ee keskkonnas ja Kalaranna kandis vabatahtlike poolt levitatavatele paberpöördumistele kuni 31. augustini.

 

Pärast seda esitab selts kogutud allkirjad kolmandat korda avalikul väljapanekul oleva Kalasadama detailplaneeringu juurde, tuletades sel viisil linnale meelde, et mereäär on avalik hüve.

 

Taunides Kalasadama värsket tarastamist, leiab Telliskivi Seltsi juhatus, et tara vastu pole vaja allkirju koguda, sest kallasraja sulgemine on veeteede ameti kinnitusel ebaseaduslik tegevus, millele peab linn koheselt reageerima. Samuti ei pea selts õigeks linnaplaneerimise ameti seniseid väiteid ega otsuseid, mis põhinevad olematul sadamal.

Anna allkiri avaliku Kalaranna ja mereääre toetuseks!

Laupäev, 22 August, 2015 (terve päev)

Kogume jälle toetust allkirjade näol, et Kalarand kui parim kesklinna koht ajaveetmiseks avalikus kasutuses oleks ja nii ka pärast Kalasadama detailplaneeringut jääks! Praegune tarastatud Kalasadam ei sisesta just suurt kindlust, et planeeringu kehtestudes see väärt ala avalikku kasutusse jääb...

 

Oma toetust saad väljendada siin: http://petitsioon.ee/poordumine-kalaranna-tuleviku-planeerimiseks#btn-sign

 

2012. aastal juba kogusime samadel eesmärkidel üle 2000 allkirja, nüüd loodame saaki mitmekordistada, kuna vahepeal on mereääre kasutajaid ja nautijaid mitmekordselt lisandunud. Ja kahjuks pole linnavalitsus sellist erakordset avalikku huvi tõsiselt võtnud, mistõttu olemegi sunnitud allkirjakampaaniaga olukorra tõsisust näitama.

 

 

JUHISED PABERPÖÖRDUMISTELE ALLKIRJADE KOGUMISEKS

 

Lisaks petitsioon.ee lehel toetusallkirjade kogumisele tahame mere ääres käijatelt ja avalikku mereäärt hindavatelt inimestelt toetusallkirju saada. Kalarand pole ainult Kalamaja elanike asi, vaid tallinlaste ja Tallinna külastajatele kallis koht!

 

PRINDITAVAD ALLKIRJALEHED: 

Kalaranna pöördumine_EE.pdf,  Kalaranna pöördumine_ENG.pdf, 


1. Prindi pöördumise leht (või lausa mitu lehte) eesti, vene või inglise keeles välja, kogu oma naabritelt ja teistelt, kellele avatud mereäär kallis, allkirju. Eriti efektne, kui saad Kalaranna tänaval inimestelt allkirju koguda, kuna mere äärde hetkel sealt ei pääse, tara on ees.

Oma postiaadressi võivad allkirjastajad lisada, et tellida edasine teavitus tähitud kirjaga - selline nõue on ka planeerimisseaduses sees, kui pöörduja postiaadress on teada  -, aga rõhutame seda eraldi, et näidata olukorra tõsidust. Kui linn pole siiani mereääre avalikku kasutust kaitsnud, siis ehk asuvad ametnikud seda tegema, kui kaalul on tuhandetele inimestele kallite kirjade saatmine, mis tähendab märkimisväärset lisakulu linnavalitsusele.

 

2. Allkirju kogume 31. augustini, et jõuaksime need linnaplaneerimise ametile esitada 3. septembril lõppeva Kalasadama detailplaneeringu järjekordse avaliku väljapaneku ajal.

Allkirjadest pungil lehed saab tuua muinastulede ööl (29. augustil) Kalaranda või kui ebaseaduslik tara ei lase Kalaranda, siis seal lähedal Kalaranna tänaval toimuvale aktsioonile.

Samuti saab allkirjalehti jätta järgmistesse postkastidesse:

- Linda 6-6

- Suur-Patarei 18/1, postkast 3

Postimees: Arendaja ehitab Kalarannale tara ette

Neljapäev, 13 August, 2015 (terve päev)

Kalasadam ja Kalarand on praegu kõigile avatud, tulevikus algab seal tormiline arendustegevus. Foto: Postimees

 

Arendaja ehitab Kalarannale tara ette

Postimees,13. august 2015

 

Vaidlus Tallinnas aadressil Kalaranna 1 asuva mereäärse maatüki üle on kütnud kirgi juba aastaid, ent tänavu otsustas arendaja armastatud puhkepaigale tara ümber ehitada.

 

Patarei vangla ja Kalasadama vahel asub magus mereäärne maatükk, mis seisab juba aastaid jõude. Kohalik rahvas armastab seal vaba aega veeta ja arvab, et alal on juba niigi täisehitatud linnaruumis hindamatu väärtus.

 

Kinnistu kuulub aga eraomanikule, kelle planeeringut on linna bürokraatiaveskis jahvatatud juba kümmekond aastat. Pro Kapital plaanib alale ehitada nelja-viiekorruselised kortermajad kokku 400 korteriga, ent kogukonna aktivistid on raevukalt võidelnud projekti vastu ning kogunud petitsioonile 2000 allkirja. Petitsiooni autorid soovivad rohkem avalikku ruumi ja leiavad, et välja pakutud rannapromenaad pole piisav lahendus.

 

Pro Kapital samas arvab, et aktivistid, kes võitlevad aktiivselt detailplaneeringu vastu ilmse sooviga säilitada praegune olukord, ei mõista, et neil puudub igasugune õigus pidada eraomandis maad piiramatult avalikus kasutuses olevaks. Maaomaniku sõnul on protestijad kõigile pakutud kompromissidele vastanud uute nõudmiste esitamisega.

 

Kaua vindunud olukord on jõudnud nüüd punkti, kus arendaja on otsustanud oma valdustele tara ette ehitada. Kuigi kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada juurdepääs veekogude rannajoonele, on arendaja leidnud seaduses augu ja nimetab kinnistut sadamaks, mis tähendab, et juurdepääsu ei pea tagama.

 

Pole siiski sadam

 

Kuna sadamaseaduse kohaselt on sadam veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised, siis ei ole põhjendatud kogu Kalaranna 1 kinnistu sadamana käsitamine, leiab veeteede amet.

 

«Kalasadamale ei ole määratud ka akvatooriumi sadamaseaduse tähenduses ning see, kas akvatooriumi määramine kogu kinnistuga külgneva veeala ulatuses on põhjendatud, selgitatakse vajadusel vastava menetluse käigus,» sõnas veeteede ameti kommunikatsiooniosakonna juht Tarmo Ots. «Seega, praegust kinnistu tarastamist sellises ulatuses ei saa kuidagi seostada sadamaseadusest tulenevaga.»

 

Sõnum linnale

 

Kinnistu sadamaks nimetamine on pigem sõnum linnale, et viimane aeg oleks kehtestada detailplaneering. Pro Kapital soovib jätta piirdeaia püsti seniks, kuni lubatakse eluhoonete ja rannapromenaadi ehitamine Kalaranna 1 kinnistule.

 

«Siin pole mõtet rääkida, kes midagi on valesti teinud. Fakt on see, et meil on tõesti väga suur huvi see protsess lõpule viia,» ütles Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor. «Tallinn merelinnana ei ole avatud rahvale just seetõttu, et kõik need protsessid, mis on mereäärsete kinnistutega toimunud, on olnud väga vaevalised. Ei tasu arvata, et arendajad soovivad mereranda valada kuupkilomeeter betooni – see aeg on läbi.»

 

«Need aktivistid, kes oma sammudega on pikendanud seda protsessi ja kes tahavad – minu isiklikul hinnangul – praeguse olukorra jätkumist, teevad mõnes mõttes karuteene kõigile. Suur tüli majas, mingid aiad ja vaidlused, inimesed jalutavad või ei jaluta, saavad või ei saa – kõik see oleks ammu lõppenud, kui oleks mõislikult suhtutud. Planeeringu menetluse käigus on tehtud mitmeid korrektuure ja tuldud vastu mitmetele ettepanekutele. Praegusel hetkel võiks juba seadustada selle, et see territoorium saaks minna suures osas avalikku kasutusse,» sõnas Remmelkoor.

 

Pro Kapital maksab jõude seisva kinnistu eest igal aastal 122 716 eurot maamaksu. Lisaks kulub igal aastal märkimisväärselt raha, et ala seal aega veetvate inimeste maha jäetud prahist puhastada – seda nõuab Tallinna heakorraeeskiri.

 

Linnaleht: Muutumatuid asju polegi, isegi mitte Kalarannas

Kolmapäev, 12 August, 2015 (terve päev)

Kalarand ei kuulu Tallinna ametlike supelrandade sekka, peagi pole see enam üldse rand, vaid hoopis sadamala. (Heiko Kruusi)

 

Muutumatuid asju polegi, isegi mitte Kalarannas

Ants Vill, Linnaleht 13. august 2015

 

Kalarand on kui viimane mälestus ajast, kui Kalamaja oli veel kalurite paik. Nüüd on käes aeg, mil ka see kaob uusaegsetesse tolmupilvedesse.

 

"Kui ka kogu Tallinn pöörduks pea peale, üks koht on siin kindlasti, kus kõik on jäänud aastakümnete jooksul endiseks," kirjutas Uudislehe nimetu reporter kuuma suvega 1940. aasta 7. augusti numbris olukirjelduses "Tunnike muutumatus Kalarannas", päev pärast Eesti liitmist Nõukogude Vene impeeriumiga. Rannareportaažis on juttu muutmatult sogasest ja haisvast veest, milles ikkagi leidub suplejaid. Samuti meestest, kes ranna täitmiseks kohale veetavast prügist kasulikku kraami välja otsivad. Ja ka poisikeste peetavast viidikapüügivõistlusest, kus nooruke "püügimees" teatab, et "kalad "võtavad” küll, aga ussile kipuvad liiga tegema". Rekordiks sai viis viidikat viie minutiga.

 

65 aastat hiljem

 

Kui nüüd Kalaranda suunduda, siis kõigepealt püüab pilku peagi valmiv musta rammusa asfaldiga kaetud laia joonega läbi kõrge kaldaaluse kulgev Kalaranna tänav. Samas keerutavad tolmu ekskavaatorid, mis tõstavad suurtest kuhjadest liiva teetöökalluritele.

 

Kui ikka mere poole rühkida, siis muutub pilt järsult: kõik on seni veel sarnane selle Kalarannaga, mida nägin siis, kui kolm aastat tagasi augustis kirjutasin lugu Kalamaja elanikest, kes võitlevad selle eest, et rand jääks üldsusele avatuks ka pärast elukvartali valmimist.

 

Rand näib praegu veel just selline, nagu see on olnud juba oma kakskümmend aastat: hulk inimesi päevitab, mõned võtavad kergemat einet. Paar õlgkübaraga daami õngitseb. Rand on ühtpidi metsik, nagu see pärast Vene võimu lõppu ja meid merest eraldanud tarade langemist jäi: suured kivid, jäme rannakruus, betoonikamakad. Aga ka rannaliiv, riietevahetuskabiin, pink ja puust treppterrass. Siin-seal on lõkkeasemeid ja improviseeritud grillimisseadeldisi, ühes juba õhtuks puupilpadki valmis seatud. Vanem mees ujub. "Vesi on päris soe, aga täna millegi pärast sogasevõitu," vastab ta mu küsimise peale.

 

Ja milline vaade! Suurte laevade tekitatud lained randuvad pahinal rannakividele, paremal paistab linnahall, vasakul kõrgub Patarei vanglat muust maailmast eraldanud kaitsevööndi maaliline nurgatorn. Inimesi tuleb juurde, osa neist on turistid, kaart näpus ja võõra kõlaga keel suus. Roosa jalgrattaga kohale veerenud neiu loeb raamatut. Vaikelu häirib vaid madalalt üle lendav helikopter.

 

Karm tõde

 

Aga kui mööda seda kitsast ja idüllilist rannariba lõpuni jalutada, ilmneb järsku räige tõde, karm nagu pommirünnak. Seal, kus on veel säilinud veneaegseid rohmakast tsemendist aiaposte, on pinnases rida madalate pommiaukudena mõjuvaid süvendeid. Jah, siin need ongi, mille pärast siia uudistama oleme tulnud. Kalamaja elanikud ja nende ühendused olid äsja avastanud, et keegi ehitab kogu randa linnast eraldavat tara. Seda piirkonda arendav Pro Kapital oli seepeale oma esindaja kaudu teatanud, et tegu polegi rannaga, vaid hoopis nende maal oleva sadamaalaga ning nii pole kellelgi alust protestida. Ka üldligipääsetavast kallasrajast pole sellisel juhul juttugi.

 

Nüüd näen, et postiaukude rida kulgeb joonena valmiva tänavaga rööbiti, karmilt, vahesid jätmata pea Kalasadama nurgani. Nii on selge, et edaspidi ilmselt enam sellele seisva aja hõnguga rannale linlasel juurdepääsu pole. Praegune asjade seis tundub siiski meediahuvist tingituna külmutatud olevat: hulk aukudest on täidetud tardunud betooniga, mõned ligi kolmemeetrised teraspostid paistavad põõsaste ja puude vahelt kaugele. Näib, nagu oleks keegi paarteist posti pesast välja tirinud ja ära viinud.

 

Tänavusel, lõpuks kuumaks pööranud suvel oleme tunnistajaiks, et muutumatuid asju siiski pole. Kümme aastat õhus hõljunud Kalaranna tänava ja mere vahele kavandatava elitaarkvartali loomise kava hakkab ilmselt teostusfaasi jõudma, ehkki detailplaneering on siiani alles arutamisetapis. Arendaja lubab kõigile kauneid promenaade ja rannaparki, teisele poole uut tänavat jääva Kalamaja asukad aga kardavad praeguse, osalt ka nende hoole all sündinud rannakeskkonna kadu, enamgi veel, rannale ligipääsu sulgemist. Ajutiselt seisma jäänud taraehitus viitab sellele, et peagi nii lähebki. Kuni võrkaed pole veel lahti keritud, jõuab nostalgiahuviline Kalarannas mõne endapildi teha, kes usinam, ehk viis viidikatki püüda.

Tallinna TV: Kalaranna sulgemise pärast käib kõva võitlus

Laupäev, 8 August, 2015 (terve päev)

Kalaranna sulgemise pärast käib kõva võitlus

Tallinna TV 8.08.2015

 

Kinnisvaraarendusfirma Pro Kapital tahab Tallinnas, Kalaturu juures, Kalamaja vaba juurdepääsuga rannaääre külastajatele sulgeda. Paar päeva tagasi pandi püsti esimesed aiapostid, mis tänaseks olid aga elanike poolt pikali tõugatud. Pro Kapital on rannääre nimetanud sadamaalaks, mis lubab elanike eest sulgeda ka kallasraja. Kohalikud on seal aga harjunud suplema jalutama ja meeldivalt aega veetma.

Vaata VIDEOT.

 

 

Kanal 2 Reporter: Tallinna Kalaranna ujumiskoht suletakse sadama nime all

Reede, 7 August, 2015 (terve päev)

Tallinnas Linnahalli naabruses asuva Kalaranna kinnistu omanik Pro Kapital piirab inimeste ligipääsu mereäärsele maatükile, põhjendades seda sadama rajamisega.

 

Vaata Kanal2 Reporteri uudisvideot "Tallinna Kalaranna ujumiskoht suletakse sadama nime all", 7.08.2015

 

 

<object height="394" width="700" data="http://reporter.ee/K2player/kanal2VideoPlayer.swf" id="videoPlayerContent" type="application/x-shockwave-flash" style="visibility: visible;"><param name="movie" value="http://reporter.ee/K2player/kanal2VideoPlayer.swf"></param><param name="scale" value="noScale"><param name="salign" value="c"><param name="menu" value="false"><param name="allowFullScreen" value="true"><param name="wmode" value="opaque"><param name="flashvars" value="playerSettingsURL=http://reporter.ee/K2player/playersettings.php?evideoid=143895759375c&am..."></object>

EPL: Rand või sadam? Kalaranna ujumiskoht suletakse sadama nime all

Reede, 7 August, 2015 (terve päev)

Püstitatav tara sulgeb pääsu Kalaranda. Et ehitust linnaga kooskõlastama ei peaks, paigaldatakse postid madalatesse aukudesse.

 

Rand või sadam? Tallinna Kalaranna ujumiskoht suletakse sadama nime all
7. august 2015
Hendrik Kuusk

 

Eile pandi püsti esimesed aiapostid, mis hakkavad piirama inimeste ligi­pääsu Kalarannale.

 

Kalaranna 1 kinnistu on pisut üle kuue hektari suurune Põhja-Tallinna maatükk, mis kuulub Pro Kapitalile. Selle ühes nurgas asub Kalasadam, kust väljuvad laevad Aegnale ja Naissaarele. Teisel pool on tükk liivaranda, kus kohalikud on harjunud ujuma ja jalutama.

 

„See armastatud rand on tegelikult eramaa ja meil on õigus selle maa tuleviku saatuse üle otsustada,” ütles Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor ja lisas, et see, et linnaelanikud omastavad nende territooriumi, pole ilus. Tema seisukohaga nõustub ka Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Erki Korp, kes märkis, et Kalarand pole kunagi olnud avalikus kasutuses ja alles tulevane planeering kehtestab selle. „Praegu ju skvotitakse eramaad, mis on alati olnud tööstusliku otstarbega kinnine ala.”

 

Linlased on aga pikalt kasutamata seisnud paiga omaks võtnud. Esimeste aiapostide paigaldamise ajal olid Põhja-Tallinna elanikud Kristina ja Erki seal oma koeraga tava­pärasel jalutuskäigul. „Käin siin koeraga igal hommikul ja tavaliselt on siin mitu ujujat,” rääkis Kristina.

 

Ala sadamaks nimetamine annab Pro Kapitalile õiguse rand täielikult sulgeda. Üldiselt on kohalikul omavalitsusel seaduslik kohustus tagada avalik juurdepääs veekogude rannajoonele, aga sadamaregistris olevate alade kohta see ei kehti ja ametlikult on kogu krunt sadam. „AS Pro Kapital Eesti ei oma õigusaktidest tulenevalt seega mistahes kohustust tagada kallasrajale juurdepääsu,” seisab Remmelkoori kirjas Tallinna linnale.

 

Linnaosa oli teist meelt

 

Linnaplaneerimise amet vastas Pro Kapitalile, et aiaga võiks piirata selle osa territooriumist, mis on vajalik sadama teenuste osutamiseks. Ühtlasi jäetakse lahtiseks, milline ala sadama tegutsemiseks vajalik ei ole. Linna leebe lähenemine on seda veidram, et aasta alguses esitas Põhja-Tallinna linnaosa valitsus seisukoha, et Kalaranna rannale tuleb ligipääs tagada, kuna: „Kõnealune maa-ala ei ole käsitletav ka sadamana veeseaduse tähenduses, sest sellel puudub sadama ülevalpidamiseks vajalik taristu. Samuti pole rand märgitud Kalasadama osaks sadamaregistri kaardi­rakenduses.”

 

MTÜ Telliskivi Seltsi ja Linnalabori liige Teele Pehk ütles, et on jabur, kui kogu ala peetakse sadamaks, kuigi tegelikult moodustab see vaid pisikese osa. „Vaadatakse krundipiire, mitte seda, mis tegelikult kohapeal toimub,” nentis ta. "Vaadatakse krundipiire, mitte seda, mis tegelikult kohapeal toimub."

 

Isegi kui rannale juurdepääsu tagamise kohustus juriidiliselt puudub, on linnalt siiski vaja nõusolekut maa-ala piirdeaiaga ümbritsemiseks. Seda aga ainult juhul, kui kaevetööd ulatuvad sügavamale kui 30 cm. Nii kerkivadki postid madalatesse aukudesse, mille jaoks kooskõlastust polnud vaja.

 

Pehkile jääb arusaamatuks, miks on ettevõttel vaja ala piirata, kuna nad ei tegele sadama­teenuse osutamisega ja planeeringu lõppeesmärk on iroonilisel kombel just rannajoone avamine. Remmelkoor põhjendas ranna varajast sulgemist sooviga hoida vastvalminud Kalaranna tee ümbrus korras. „Põhiprioriteet on eraldada praegune kõnnumaa ja võsa rajatavast teest. Meie kanname vastutust selle eest, kui keegi sealt ootamatult tee peale välja astub,” ütles ta.

 

Varem on Pro Kapital aia püstitamise vajadust põhjendanud ka kahtlase kontingendi eemalhoidmisega oma krundilt. Mereranna täieliku sulgemise kohta pole Remmelkoori sõnul siiski veel otsust tehtud.

 


Kohalikel tuleb oodata

 

Rand jääb ilmselt suletuks, kuni valmib Kalaranna kvartal, mis peaks Remmelkoori sõnul korvama kohalike kannatused.

 

Detailplaneeringu kohaselt tuleb loodavale promenaadile ranna lauge kokkupuude veega. „Sinna ei tule järsk kaldakindlustus. Jalgupidi saab ka vette minna,” lubas Remmelkoor. Arhitektuurikonkursi raames planeeritav rannapromenaad läheb tema kinnitusel palju suuremas ulatuses avalikku kasutusse, kui kohustuslik oleks.

 

Remmelkoor lubas töödega pihta hakata järgmisel päeval pärast detailplaneeringu kehtestamist, aga kui palju selleks veel aega kulub, ei oska keegi arvata. Praegu on detailplaneering avalikul väljapanekul – juba kolmandat korda kümne aasta jooksul.

 

 

 

Baltic Times: The battle for the Estonian coastline

Kolmapäev, 5 August, 2015 (terve päev)

The battle for the Estonian coastline

 

Read the article about Kalarand development by Stuart Garlick from The Baltic Times (5.08.2015) web.

 

 

Kalasadama planeering kolmandat korda avalikustamisel (3.08-3.09.2015)

Reede, 24 Juuli, 2015 (terve päev)

3. augustist 3. septembrini on Kalasadama planeering kolmandat korda avalikul väljapanekul. See tähendab, et linnavalitsus tahab vaatamata Harju maavanema otsusele planeeringu kehtestamisega edasi minna. Esialgu pole teada, kas ja kuivõrd on linn arvestanud seltsi ja 2052 inimese ettepanekuga Kalaranna väärtuste kohta eelmisel väljapanekul. Seni ei ole kuulda olnud, et keegi plaaniks planeeringus olulisi muutusi - ametliku retoorika järgi on Kalarand endiselt olnud mingi solgine koht ning linn on Pro Kapitaliga sõlminud lepingu, et ehitusõigus mere ja kultuurikilomeetri (valmiv Kalaranna tn) vahel jääb samaks (400 korterit). Teates väidetakse, et järelvalve ettepanekutega on arvestatud, kuid see võib olla ka lihtsalt formaalne. Järelevalve teatavasti ütles 2015. aasta kevadel, et ei leidu ühtki põhjendust, miks peaks elamumaad üldplaneeringuga võrreldes poole suuremaks kasvatama. Pole välistatud, et linn on sellised põhjendused nüüd kuskilt leidnud, iseasi, kui põhjendatud need on. Juhul kui põhimõttelist muutust ei ole, siis kirjalikud ettepanekud (või kordusettepanekud) 3. septembriks on vajalikud selles mõttes, et juhul kui neid avalikkuse poolt seekord ei esitata, tõlgendatakse olukorda nii, et avalikkus on vahepeal Kalaranna kadumisega leppinud.

 

///

Põhja-Tallinna valitsuse teadaanne

Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud planeerimisseaduse § 18 lg 5 kohaselt teavitame Teid, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Põhja-Tallinna Valitsus korraldavad Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas täiendava avaliku väljapaneku.

 

Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2008 korraldusega nr 1279-k vastu võetud Tallinna Kalasadama  ümbruse detailplaneering, aktsiaselts NORD PROJEKT töö nr 00060, on kavas osaliselt avalikustada kolmandat korda, arvestades planeeringu järelevalve käigus tehtud ettepanekuga. Vastuvõetud detailplaneeringus oli planeeritud ala suurus 14,7 ha, teisel avalikul väljapanekul 10,52 ha. Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas planeeringuala suurus on 4,00 ha (avaliku arhitektuurivõistluse ala ehitatava Kalaranna tänava ja mere vahel).

 

Detailplaneeringu lahendust on võrreldes planeeringu teisel avalikul väljapanekul tutvustatud lahendusega täiendatud ehitusõiguse näitajate ja planeeringulahendust illustreerivate joonistega krundi positsioon 16 osas ning loobutud uue jahisadama kavandamisest. Lisaks on detailplaneeringut korrigeeritud, arvestades varem korraldatud avalike väljapanekute ja arutelude tulemustega ning planeeringu materjale kaasajastatud.

 

Kavandatava tegevusega taotletakse Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu” osalist muutmist maakasutuse juhtotstarvete osas ning Läänemere ranna ehituskeeluvööndi osalist suurendamist ja vähendamist.

 

Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda 03.08.–.03.09.2015 tööaja jooksul Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis Niine tn 2 ja Tallinna Linnavalitsuse I korruse infosaalis Vabaduse väljak 7. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda ka Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee. Teadaannet ei avaldada ajalehes Põhja-Tallinna Sõnumid, mis suvel ei ilmu.

Linna vastus piirdeaia taotluse kohta

Reede, 12 Juuni, 2015 (terve päev)

Pro Kapitali aasta alguses esitatud taotlus Kalasadama ala piirdeaiaga piirata, st takistada avalik ligipääs mereäärele, sai linnaplaneerimise ametilt juunis sellise vastuse, et tehke mida tahate, peaasi et sügavamale kui 30 cm midagi ei kaeva...

 

Tasub ka lugeda Pro Kapitali lisaselgitusi piirdeaia kohta:

Pro Kapital Eesti Kalaranna piirdeaed selgitused.pdf.  Tarastamist põhjendatakse Kalaranna 1 krundil sadamateenuse aktiivsema osutamisega. Aga kui tegelikult Kalaranna kandis kohal käia, siis on näha, et praeguse liivaranna juures ei tegutse mingit sadamat, vaid Aegnale ja Naissaarele sõidavad laevad hoopis kalaturu juurest basseinist. Nii et koordinaadid korda ja polegi seda piirdeaeda vaja!

 

Aga ikkagi on nüüd augusti alguses näha piirdeaia tekkimise esimesi ilminguid. Kas tegelikult ka saab mereäärt niimoodi sulgeda???

 

 

 

maavanema otsus Kalasadama DP osas

Reede, 22 Mai, 2015 (terve päev)

 

Pärast kirjavahetust linnaplaneerimise ametiga on Harju maavanem oma lõpliku otsuse teinud:

"Detailplaneeringu võib praegu kehtestada ainult osaliselt ning pos 15, 16, 40 kruntide osas (Kalaranna tänavast põhja jäävate Pro Kapitali korterelamute arenduse, rannapromenaadi ja kanalisatsioonipumpla krundid) tuleb Detailplaneering uuesti panna avalikule väljapanekule seoses planeeringus sisalduvate puudustega."

 

Inimkeelde tõlkides:
1) Pro Kapital ei saanud Kalasadama krundile (pos 15 ja 16) heakskiitu,
2) Suur-Patarei tänava ääres olevad krundid (Van Dahlile kuuluv "tühimik" ning Merkole kuuluv vana tehasehoone krunt) said oma 5- ja 7-kordsetele hiiglastele heakskiidu,

3) linn peab korraldama järjekordse (kolmanda või neljanda, ei suuda enam järge pidada) avaliku väljapaneku, mille tulemusel saab ainult pisimuudatusi planeeringusse teha.

 

Telliskivi seltsile ja 2012. aastal toetusallkirja andnutele saadetud kiri Harju maavanema seisukohaga: Harju maavanema lõplik otsus_mai 2015.pdf

 

Põhja puiestee - Kalasadama - Suur Patarei ristmiku ettepanekud Transpordiametile

Reede, 8 Mai, 2015 (terve päev)

Telliskivi selts koos Jalakäijate ühinguga saatis 7. mail Transpordiametile kriitika ning ettepanekud Põhja puiesteel planeeritavate ümberkorralduste kohta, millega muudetakse pikemaks ja ebamugavamaks jalakäijate liikumist.

Lisatud dokument:

 

Transpordiamet tembutab jälle - Põhja pst - Suur Rannavaärava - Kalasadama - Suur-Patarei ristumine

Neljapäev, 7 Mai, 2015 - 01:45

Juhuslikult saime teada Transpordiameti plaanidest korraldada ümber Põhja pst - Suur Rannavaärava - Kalasadama - Suur-Patarei ristumiskoht.
Seal on pisike protsent ilmselt põhjendatud sisu, kuna seeläbi hakkab Kalaranna tänavast otse kesklinna pääsema ilma Skoone ümber sõitmata, aga paraku on see ka kõik.
Muus osas võib lisatud pildilt igaüks,aga eriti jala seda sõlme läbiv inimene vaadata, kuidas on kavandatud, õigemini kavandamata jäetud jala liikumine.

Saadame ametitele ettepanekud antud korraldusse muudatuste tegemistega ja kavandame kalamaja päevadeks aktsiooni pealkirjaga - Matk teisele poole teed.

Anname sellest teada siin, maililistis ja Facebookis.pohja puiestee absurdne liiklusplaneering

 

Balti jaama turu projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiisi avalik arutelu

Kolmapäev, 4 Märts, 2015 - 16:00

Põhja-Tallinna Valitsus korraldab Kopli tn 1 (Balti jaama turu) kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiisi avaliku väljapaneku.

Avalik väljapanek toimub 20.02.–04.03.2015, tööaja jooksul, Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis, Niine tn 2.

 

Avalik arutelu lahenduse tutvustamiseks toimub 04.03.2015 kell 16.00-17.00 Põhja-Tallinna Valitsuse saalis (ruum 209).

 



Eskiislahenduse on koostanud KOKO arhitektid. Töö eesmärk on luua Balti jaama turust kaasaegne ja mitmekesine kaubandus- ja teeninduskeskkond, mille põhifunktsiooniks jääb turg. Krundi kirde- ja põhjakülge on kujundatud vabaõhu kauplemisala. Ajaloolistesse paekivihoonetesse ja nende laiendusse on kavandatud kahel korrusel paiknev toiduainete ja tööstuskaupade siseturg. Turg on jalakäijate ala. Autode parkimine on lahendatud maa-alusel korrusel.

Eskiisi koostanud arhitektid väärtustavad turu isikupärast karakterit. Ajalooliste paekivist laohoonete fassaadid säilitatakse. Hoonestusmahtu laiendatakse kuni 33% maapealse osa kubatuurist. Kavandatud juurdeehitused lähtuvad olemasolevast arhitektuurist, mida võimendavad ja seovad ühtseks tervikuks uued katuserütmid.

Ootame Teid Balti jaama turu uue kontseptsiooniga tutvuma. Projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiislahendus on kättesaadav ka Tallinna planeeringute registrist aadressil http://tpr.tallinn.ee/. Lisainfo telefonil 6457003.

 

Eskiis: http://www.telliskiviselts.info/sites/default/files/BJT_141015_web.pdf

Merimetsa kohaliku kaitse alla võtmise määruse eelnõu avaliku arutelu protokoll

Neljapäev, 29 Jaanuar, 2015 - 17:00

Merimetsa kohaliku kaitse alla võtmise määruse eelnõu avalik arutelu toimus 29. jaanuaril 2015

Tominust ülevaate saamiseks lisatud protokoll

Kalasadama tarastamistaotluse kajastus meedias

Neljapäev, 29 Jaanuar, 2015 (terve päev)

 

- EPL 30.01.2015: Tallinna Kalaranna arendaja tahab mere äärde minejaid aiaga tõkestada  (loe täispikkuses artiklit allpool)

- Tallinna TV Täna+ (alates minuteist 16:50) 

 

- TV3 seitsmestes uudistes: "Arendaja soovib mereääre sulgeda"

 

///

EPL 30.01.2015: Tallinna Kalaranna arendaja tahab mere äärde minejaid aiaga tõkestada

Omanik tahab väidetavad odekolonnijoojad eemal hoida, Telliskivi selts näeb aga ohtlikku pretsedenti.


Mõne nädala eest esitas Kalaranna ala üks eraomanik Pro Kapital Grupp AS Tallinna linnale taotluse, et panna mere äärde püsti piirdeaed, mis muudaks linnahalli ja Patarei vangla vahelise ranna sisuliselt ligipääsmatuks.

 

Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor märkis, et taotluse mõte on uurida, millistel tingimustel linn piiret lubaks. Ta selgitas, et aed hoiaks arendusalast eemale nn ohtlikku kontingenti. „Seal [Kalarannas] ei ole mitte ainult mereäär, rand või koht kalapüügiks, vaid seal on täiesti valvamata ja kontrollimata kõnnumaa,” sõnas ta. „Meie kui maa omanikud ja mina kui juhatuse liige kannan vastutust selle eest, mis seal sünnib. Seal on tore peesitada, aga midagi ei ole parata – me näeme seal odekolonnipudeleid, me näeme seal süstlaid. See piirkond ei tõmba ainult neid, kes kultuurselt kala püüavad.”

 

Põhja-Tallinna linnaosa andis piirdeaia taotlusele resoluutselt eitava vastuse. „AS Pro Kapital on avalikkusele lubanud Kultuurikilomeetrit asendava avaliku mereäärse ajutise tee avamist Kalaranna tänava ehitusperioodiks. [---] Seega, varasemate lubaduste kontekstis mõjub mereääre sulgemine valelubaduse andmisena avalikkusele,” on kirjas Karin Tammemäe allkirjaga läkituses.

 

Kallasrada või sadama ala?

 

Edasi läheb vaidlus peeneks seadusepügalate järgimiseks. Linnaosa osutas, et seaduse järgi tuleb mere ääres arvestada kallasrajaga, mida on igaühel õigus kasutada.

 

Remmelkoor aga märkis, et tegu on sadama territooriumiga, mis on hoopis teine asi. Linnaosa viitas, et sadamast ei saa juttugi olla, sest viimase 15 aasta jooksul pole seal alustega tegemist olnud. „Minu hinnangul õigus seda aeda püstitada on,” jäi Remmelkoor kindlaks. Ta ei välistanud, et linnalt jah-sõna saamise korral on piire püsti seni, kui Kalaranda kavandatud elu- ja ärihooned valmivad.

 

„Tegu on kallasraja ja igameheõigusega pääseda mere äärde. Paljud inimesed ei teagi, et hiljuti jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadus laiendab avalikkuse selliseid õigusi veelgi. Alates 2014. aastast kehtivad igameheõigused eramaadel ka muudel harjumuspärastel radadel peale kallasraja,” märkis arhitekt Toomas Paaver, kes on ühtlasi Telliskivi seltsi juhatuses. „Eraomanik võib aia püstitamist põhjendada kuidas tahes, aga linnal on kohustus avalikkuse eest seista ja olematul sadamal põhinevat ettekäänet mitte uskuda.”

 

Linna ametlik otsus pole veel teada.

 

Umbes kümme aastat vindunud Kalasadama ümbruse arendus ja detailplaneering ongi laias laastus takerdunud seetõttu, et avalik ligipääs mereäärele on ebaselgeks jäänud. Teisalt on tähelepanuväärne, et mere avatust on kordamööda rõhutanud nii Telliskivi selts, linn kui ka arendaja ise.

 

Jaanuari alguses osutas Harju maavanem Ülle Rajasalu Kalasadama ümbruse detailplaneeringule järelevalvet tehes, et menetlus pole olnud seadustega kooskõlas. Muu hulgas ei pea Rajasalu võimalikuks Kalaranda jahisadama rajamist, nagu Pro Kapitali plaan praegu ette näeb.

 

Ka Telliskivi selts on pidanud jahisadamat selles ranna­lõigus ebamõistlikuks, sest tegu on ainsa kohaga kesklinnas, kus mere ääres on lauge rannajoon. Sadama rajamist võimaldav detailplaneering jätab Paaveri hinnangul mere äärde heal juhul üksnes kitsa sadamapromenaadi.

 

Ka tee-ehitus piiras liikumist

 

Mullu sügisel alustati samas piirkonnas endise Kultuurikilomeetri ümberehitamist 1 + 1 sõidurajaga Kalaranna tänavaks.

 

Autotee merepoolsele küljele rajatakse küll ka kõnnitee, kuid sellegi puhul on vaieldud, kas jalakäijad ikka pääsevad edaspidi mugavalt rannale jalutama.

 

Tänavaehituse alguses jäi Kalarand esialgu suletuks. Sel teemal pidi Tallinna volikogus vastust andma abilinnapea Kalle Klandorf, kes kinnitas, et ligipääs peab olema tagatud. Randa hakkaski pääsema Kalasadama tänava kaudu.

 

Kalaranna tänav peaks valmis saama augustis.

 

 

Uuest Balti jaama turu vaated

Reede, 9 Jaanuar, 2015 (terve päev)

Maavanem ei andnud Kalasadama planeeringule heakskiitu

Neljapäev, 8 Jaanuar, 2015 (terve päev)

Pärast pikka ootamist saatis Harju maavanem oma seisukoha Kalasadama planeeringule (loe siit: 

harju_maavanema_seisukoht_planeeringu_oigusaktidele_ning_yp_vastavuse_kohta_8.01.2015.pdf


  Lühidalt: maavanem ei pea Kalasadama planeeringut nõuetekohaseks detailplaneeringuks teiste põhjuste seas neil kahel põhjusel, millele on ka selts tähelepanu osutanud: 1) sest linn ei ole piisavalt põhjendanud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmist ja 2) sadama planeerimine ei ole sellisel kujul seaduslik. Maavanem jätkab planeeringu järelevalvet, kui Tallinna linnavalitsus arvestab maavanema tehtud märkuste ja ettepanekutega, mis on kõik selles keeruliselt sõnastatud dokumendis kirjas.

 

Lisaks saatis maavanem välja hinnangu igale huvipoolele, kes Kalasadama planeeringule ettepanekuid või vastuväiteid esitanud on. Loe maavanema seisukohta Telliskivi Seltsi ettepanekutele ja vastuväidetele:

 

Uudist kajastas ka ERR loos mereäärsete kruntide täisehitamisest ja Pro Kapitali soovist Kalasadam tarastada.

 

Mis edasi saab, on raske prognoosida. Kui linn valib formaalse põhjendamise tee, siis on vägagi võimalik, et tulevad taaskord samad formaalsused, sh planeeringu kolmas avalik väljapanek (pärast 2008 ja 2012). Kui linn valib sisulise tee, siis oleks mõistlik Kalasadama kaasaegset planeerimist otsast peale alustada.

 

maavanema juures 2014 mais toimunud arutelu

Kalasadama DP kohtumine maavanema juures

Teisipäev, 9 Detsember, 2014 (terve päev)

9. detsembril kutsus Harju maavanem enda juurde seltsi esinduse, linnaplaneerijad ja Pro Kapitali esindajad, et aru saada, millised vastuväited on veel õhus ja millised enam mitte. Kolmetunnise arutelu käigus tõdeti mitmel korral, et kompromiss seltsi ja arendaja vahel pole võimalik, kuna arendaja pakub poolikut kompromissi (hoonestuspiiri tagasitõmbamist mere äärest, ent praeguse liivaranna kohale jahisadama ehitust, mis kaotaks praeguse lauge rannajoone ja liivaranna). Seltsi esindajate arvates lahendaks praeguse nokk-kinni-saba-lahti vaidluse arhitektuurikonkursi korraldamine enne planeeringu kehtestamist.

 

Loe kohtumise protokolli:

 

Järgmise sammuna koostab Harju maavanem oma seisukoha Kalasadama planeeringu menetluse õiguslikkuse kohta. Loodame, et see valmib märtsikuiseid valimisi :)

 

Kalasadama planeeringusaaga kronoloogia on üleval siin.

 

 

Gretelt Ühe Minuti Loeng heast linnaruumist

Esmaspäev, 8 Detsember, 2014 - 07:00

Tungiv soovitus Tallinna linnaplaneerimisameti detailplaneeringute osakonnale ja ka arendajatele.
Videoklipp vaadatav siit

 

Grete Arro
8.12.2014 7:11
Rubriik: Ühe Minuti Loeng

 


ERR.ee teadusportaalis ilmuvad auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. Tallinna ülikooli psühholoogiainstituudi teadur Grete Arro tõdeb tänases loengus, et inimesi ei hoia toas mitte halb ilm, vaid halb linnaplaneering. Arro küsib - millist linna me tahame?
Los Angeleses on kaks korda toimunud olümpiamängud – 1934. ja 1984. aastal. Olümpiastaadioni peasissekäigu ees on pidulik muruväljak, mis on juhtumisi umbes jalgpalliväljaku mõõtu. Kohalikud noored leidsid, et jalgpalliks seda võikski kasutada ning olid väljaku 1983. aastaks kenasti "sisse mänginud". Ent Olümpiamängude lähenedes otsustasid pargi haldajad, et selline isetegevus pole sugugi paslik ning paigutasid muruväljaku keskele moodsa kunsti teose – hulga suuri ebakorrapärased kivilahmakaid. Tõepoolest, kohalikud noored sellest peale enam väljakul jalgpalli ei mänginud. See-eest hakkasid nad kunstiteose vastu pudeleid puruks viskama (Carr, Francis, Rivlin ja Stone, 1993).

 

Me ei ole alati kohal, et tähele panna, miks ja kuidas linnaruumiga midagi viltu läheb, aga märgid sellest, et avalikku ruumi ei kasutata või kasutatakse oodatust erinevalt, on linna peal näha. Väike osa psühholoogidest – keskkonnapsühholoogid – küsivad muude uurimisküsimuste kõrval ka seda, miks sedalaadi asjad juhtuvad. Nad uurivad inimese ja tema ümber oleva ruumi vastastikust suhet. Näiteks, mida inimesed õues õieti teha tahavad? On ju teada, et näiteks liikumine – eriti ilma autota – on tervisele kasulik. Aga kuhu minna?

 

Üks vastus võiks olla, et aga mindagu õue. Avalikku ruumi. See on ruum, mis on kõigile kättesaadav; ruum, kus saab lihtsalt niisama olla ja mis võimaldab tegutsemisvabadust kuni selle piirini, mil me teisi ei häiri (Carr et al, 1993). Avalik ruum on meie oma. On aga leitud, et avaliku ruumi olemasolust ei piisa, et inimesed seda kasutaksid. Selleks on vaja head avalikku ruumi. Keskkonnapsühholoogid on leidnud, et avalik ruum peab olema tähenduslik ning kõiki kasutajagruppe kaasav; ning et inimestel on vähemalt viis põhilist vajadust, mida õuetõmbav avalik ruum peaks täitma.

 

Esiteks mugavus. See tähendab nii turvatunnet, võimalust leida varju ilmaolude eest, jalgu puhata või midagi näksida (Carr et al., 1993). Kui ruum tekitab tunde, et sa võid seal hätta jääda, ära väsida, saada päikesepiste või peksa, jääb enamik inimesi pigem tuppa.

 

Teiseks lõõgastumine – teatavasti kipub mürarikas linnakeskkond meid kurnama, kontorikuubik võib jällegi olla liiga stiimulivaene. Puu või põõsas seevastu pole tavaliselt liiga pealetükkiv ega lärmakas, ometi on teda mõnus vaadata. On leitud, et looduslikke elemente sisaldav linnaruum mõjutab meeleolu, stressitaset, taastab tähelepanuressurssi ja pakub kohta, kus sügavalt hingata (Bowler et al., 2010; Hipp ja Ogunseitan, 2011). Kus on sinu kodu lähim hingamiskoht?

 

Kolmandaks passiivne hõivatus. Hea linnaruum stimuleerib ja pakub midagi vaadata – vaateid, oravaid, tänavakunsti või trikirattureid. Kõige rohkem armastatakse avalikus ruumis aga vahtida teisi inimesi (vt. nt. Linday, 1978). Veelgi enam, mõned inimesed hakkavad avalikus ruumis lausa üksteisega rääkima. Turvalise ja koostegutseva kogukonna võtmetegur - naabruskonna omavaheline ja ka teistsuguste inimestega tutvumine - toimub suures osas läbi avaliku ruumi (Francis et al., 2012).

 

Neljandaks aktiivne hõivatus – kui väliruumis on juba mugav, lõõgastav ja on, mida vahtida, siis sellega vajadused veel ei lõpe. Paljud meist tahavad liigutada. On leitud, et rohealade lähedus, esteetilisus ja suurus on seotud sellega, kui palju inimesed liiguvad (Sugiyama et al., 2010; Ward Thompson, 2013). Kui koormus pole piisav või on liigutamise kohad ligipääsmatud, siis jäädakse pigem tuppa. Ka need meist, kes ei näe päriselt välja nagu lapsed, tahavad vahepeal kõõluda, ronida, hüpata või muud moodi ennast proovile panna.

 

Viiendaks avastamine ja uudishimu – hea väliruum pakub uudsust, avastamist ja üllatusi (Kyttä, 2004; Carr et al, 1993). See tähendab linnaruumi mitmekesisust ja erinevaid tegevusi ootamatutes kohtades – näiteks kohvikuid koduõuedes, oopereid tehastes, teatriprojekte Kanalates või kammerkontserte parkimismajades. Samuti võimalust oma kätega midagi teha, olgu see siis kogukonnaaia rohimine, seiklusmänguväljaku kokkuklopsimine või Kotka trepi värvimine. Nii näitab linn end elanikule uuest küljest ja annab tähenduse seni anonüümsele paigale. Pealegi, uudsust vajavad inimesed igal elukaare etapil.

 

Kõige olulisem on avalikku ruumi kujundades mõista, mis on kogukonna arvates tähtis – mida tuleks säilitada ja mida lisada. Tundlik ja tõenduspõhine planeerimine võib kutsuda rohkem erinevaid inimesi pikemaks ajaks õue. See on aga hea nii inimese kui kogukonna tervisele.

 

Keskkonnapsühholoogid on avaliku ruumi tähendust uurinud ka Eestis – näiteks uuriti 2013. aastal ühe Eesti aleviku inimeste jaoks olulist avalikku ruumi, mida ähvardas osaline hävimine. Uuringus selgus, et kui küsida avaliku ruumi kohta avatud küsimusi, nimetab kogukond oluliste tegevustena kõiki viite teoreetiliselt oluliseks peetud vajadust (TLÜ projekt TT/7113). Sel ajal kui urbaniseerumine kerib linnu aina laiemaks, püütakse kogu maailmas vastata küsimusele, kuidas luua inimeste heaolu arvestavaid, tiheastustatud ning keskkonnasõbralikke linnu. Võiks küsida meiegi.

 

Ei ole olemas halba ilma, küll aga läbimõtlemata linnaruumi.

 

Viited:
Bowler, D. E., Buyung-Ali, L. M., Knight, T. M., & Pullin, A. S. (2010). A systematic review of evidence for the added benefits to health of exposure to natural environments. BMC Public Health, 10(1), 456.
Carr, S., Francis, M., Rivlin, L., & Stone, A. (1993). Public space (Environment and behavior). 32(4), 401-409.
Hipp, J. A., & Ogunseitan, O. A. (2011). Effect of environmental conditions on perceived psychological restorativeness of coastal parks. Journal of Environmental Psychology, 31(4), 421-429.
Kyttä, M. (2004). The extent of children's independent mobility and the number of actualized affordances as criteria for child-friendly environments. Journal of environmental psychology, 24(2), 179-198.
Linday, N. (1978). It all comes down to a comfortable place to sit and watch. Landscape architecture, 68(6), 492-497.
Sugiyama, T., Francis, J., Middleton, N. J., Owen, N., & Giles-Corti, B. (2010). Associations between recreational walking and attractiveness, size, and proximity of neighborhood open spaces. The American Journal of Public Health, 100 (9), 1752-1757.
Ward Thompson, C. (2013). Activity, exercise and the planning and design of outdoor spaces. Journal of Environmental Psychology, 34, 79-96.
Viide:
Francis, J., Giles-Corti, B., Wood, L., & Knuiman, M. (2012). Creating sense of community: The role of public space. Journal of Environmental Psychology,32(4), 401-409

Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu avalik arutelu

Teisipäev, 11 November, 2014 - 15:00

Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu avalik arutelu toimub Põhja-Tallinna Valitsuses (saalis- ruum 209) 11.11.2014 kell 15.00

 

Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet teatavad, et korraldavad avaliku arutelu Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu avaliku väljapaneku (03.-30.09.2014) tulemuste tutvustamiseks.  Avalik arutelu toimub 11.11.2014 kell 15.00 Põhja-Tallinna Valitsuse saalis, Niine tn 2.

 

Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 korraldusega nr 1996-k vastu võetud Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 10038, on kavas kehtestada, jättes osaliselt välja planeeritava ala kaguosa, sh Põhja pst 33 kinnistu (omanik Statoil Fuel & Retail Eesti AS). Vastuvõetud detailplaneeringus oli planeeritud ala suurus 11,21 ha, detailplaneering on kavas kehtestada 7,01 ha suurusel alal.  

 

Detailplaneeringut on muudetud võrreldes vastuvõetud lahendusega Põhja pst 35 kinnistu osas. Kinnistust on ette nähtud moodustada kaks hoonestatavat krunti varasema ühe hoonestatava krundi asemel. Neist üks on planeeritud ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi hoone tarvis ja teine, kuhu saab ehitada kuni 5-korruselised ärihooned. Lisaks on detailplaneeringut korrigeeritud, arvestades varem korraldatud avalike väljapanekute ja arutelude tulemustega.

 

Kavandatava tegevusega taotletakse Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu” osalist muutmist haljastuse protsendi osas.

 

Detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonisega on võimalik tutvuda Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/. Täiendav info telefonil 645 7003.

kirjavahetus maavanemaga (Kalaranna dp)

Teisipäev, 4 November, 2014 (terve päev)

Linnaplaneerimisamet saatis Harju maavanema suvistele küsimustele  vastused  ja lühikese kokkuvõtte 7. oktoobril 2014 toimunud "kompromisskohtumisest" Pro Kapitali ja seltsiga. Loe kirja: TLPA vastus maavanemale_22102014.docx.

 

Maavanem polnud linna selgitustega päris rahul, kavatseb kokku kutsuda eraldi kohtumiselinnaplaneerijate,  Pro Kapitali ja Telliskivi seltsi vahel. Loe maavanema kirja linnaplaneerimise ametile:

 

Kuna TLPA kirjast võib eksitavalt välja lugeda, et selts esitas kohtumisel täiendava nõudmise jahisadama mitterajamise kohta liivarannale, siis saatis selts maavanemale omalt poolt selgitused:  seltsi kiri maavanemale_26.11.2014.pdf

Balti jaama turu uus kontseptsioon

Reede, 31 Oktoober, 2014 - 01:45

Balti jaama turu omanik oli nii lahke ja tutvustas turuga seonduvaid plaane.

 

Materjalid lisatud PDF-is:

 

  BJT_141015_web.pdf

 

EPL-i ja seltsi artiklisari avab Tallinna merele

Reede, 31 Oktoober, 2014 (terve päev)

Eesti Päevalehe, Delfi ja Telliskivi Seltsi koostöös avaldavad eri valdkondade eksperdid arvamust Tallinna kui merelinna ja mereääre tuleviku kohta.

Head lugemist!

 

Teele Pehk: Kalaranna romanss ehk kuidas Helsingi ja Saue eeskujul Tallinn merele avada, 2.08.2014 EPL

Teele Pehk: Каларанд — прибережная жемчужина Таллинна, которую могут погубить, 17.08.2014 rus.Delfi.ee

 

Rainer Kattel: Kalarand peab jääma kultuuri, mitte betooni ja autode päralt, 6.09.2014 EPL ja Delfi

 

Endrik Mänd: Millal sai Kalamaja „kõdurajoonist" miljööväärtuslik elamuala?, 13.09.2014 EPL

 

Yoko Alender: Kuidas saab Tallinna peaarhitekt öelda, et eraomand ei ole avaliku huvi objekt?!, 13.09.2014 EPL

 

Grete Arro: Bling või Bullerby - Kalaranna arengusuunad, 15.10.2014 Eesti Ekspress (täismahus artikkel: {C}{C}

(pildistas Madli Vitismann)

 

Maria Lindmäe: Miks peaks linnakodanikke ja linnajuhte huvitama Tallinna mereääre tulevik?, 22.11.2014 EPL ja Delfi

Linnavalitsuse vastuskiri Kultuurikatla DP ettepanekutele

Teisipäev, 28 Oktoober, 2014 - 09:00

Vastus failina: 


 

Vastus tekstina:
 

Põhja-Tallinna ning Tallinna Kesklinna Valitsus avalikustasid 3.– 30. septembrini 2014 Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu, mille avaliku väljapaneku jooksul esitasite vastuväited ning ettepanekud detailplaneeringu korrigeerimiseks.
Tegite järgmised ettepanekud:
arendada kruntide 5, 13 ja 14 ala selliselt, et Katlaaed ja sealne Kultuurikilomeetri lõik säilitaksid ka tulevikus oma põhiväärtused;
koostada uus terviklahendus (sh krundijaotus), lähtudes avalikkusele suunatud ja jalakäijaid eelistava ruumi säilitamise eesmärgist;
kavandada hoonestus krundi perimeetrile, jättes krundi keskosa katlaaia sarnaseks ruumiks. Vähemalt 70% krundist 5 kasutada kultuurile suunatud vabaõhualana. Märkida planeeringus, et vastavad krundid jäävad munitsipaalomandisse;
näidata selgelt Kultuurikilomeetri jätkumine ning välistada suurte parklate juurdepääsud, mis tooks autoliikluse Katlaaia ja Kultuurikatla vahelisse ruumi. Loobuda suurematest maa-alustest parkimiskorrustest nimetatud kruntidel.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et Kultuurikatla ja jalakäijasõbralikkuse (Kultuurikilomeetri) jaoks on oluline, et ala võimalikult kiiresti korrastataks ning tekiks tegutsemisvõimalusi ning külastuskohti erinevas eas ning erinevate huvidega inimestele.
Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu lahendus lähtub Tallinna merele avamise kontseptsioonist väärtustades kõnealust piirkonda Tallinna mereväravana ning tagades linnakeskuse toimimise seisukohast olulise jalakäijate ja kergliikluse juurdepääsu piirkonda. Tallinna merele avamise kontseptsiooni üldseisukoht oli, et Linnahalli lähiümbruse kinnistute hoonestamisel on oluline jälgida, et piirkonnast kujuneks multifunktsionaalne keskuseala, kuhu nähakse ette teenindus-, kaubandus- ja büroopindu ning avalikkusele suunatud hooneid ning et suurt tähelepanu tuleb pöörata hoonetevahelise avaliku ruumi kujundamisele ja väärtarhitektuuri edendamisele.
Hoonetevahelistel aladel tagatakse vaba juurdepääs hoonetele ja mere äärde, eelistatud on jalakäijate liikumissuunad. Detailplaneeringus antakse lahendus ka sadamahoone ja Mereväljakuga (mille ääres peetakse ka kalaturgu) rannapromenaadi lõigule. Uute hoonete planeerimisel planeeringuala põhjaossa on lähtutud platside ja tänavate struktuurist, mis on ruumiliselt lihtsasti jälgitavad ja samas moodustavad mere ääres tuulevaikseid alasid. Hooned tekitavad mere äärde õhtupäikesele avatud tuulevaikse platsi, millele juurdepääs on mugav nii jalakäijale kui autoga liiklejale.

 

Kuna Põhja pst 35 kinnistut puudutavas osas ei suurene võrreldes varasemalt avalikustatud lahendustega maapealne hoonetealune pind, hoonete kõrgus, parkimiskohtade arv ja kinnistu jagamisel säilib nii äri- kui ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarve ning detailplaneeringus on määratud nõuded: 
-  uushoonestuse ehitusprojektid koostada ainult arhitektuurikonkursside tulemuste alusel;
- hoonete tänavatasandi fassaad peab olema aktiivne, suheldes tänavaruumiga (kavandada äri- või teenindusfunktsioon),
on Tallinna Linnaplaneerimise Amet seisukohal, et võrreldes detailplaneeringu esialgse lahendusega ei kaasne kavandatud muudatusega olulist linnaehituslikku mõju ja ei halvene linnaruumi kvaliteet.

 

Kuna enne detailplaneeringu kehtestamist on oluline realistlikult läbi mõelda planeeringu elluviimise võimalused, siis seetõttu muudeti lahendus paindlikumaks, kuna linnal ei ole võimalust ega vajadust suuremahulise muuseumihoone ehitamiseks. Ühiskondlikult kasutatav funktsioon säilib krundil positsioon 20, mis saab toimida sünergias Kultuurikatlaga, millega on ka estakaadi kaudu ühendatud.

 

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (edaspidi EKKM) on mittetulundusühing ja ei kuulu Tallinna linnale. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti hallatav asutus Tallinna Linnamuuseum, millel on 77aastane järjepidevus ja omab 11 erinevat muuseumi, tegeleb praegusel ajal kolme suuremahulise arendusprojektiga. Kaasaegse kunsti suund ei haaku Tallinna Linnamuuseumi asutuste tegevusega ning Tallinna Kultuuriväärtuste Ametil pole kavas seda suunda arendada. Linn panustab kaasaegse kunsti arengusse sellega, et iga-aastaselt toetatakse Tallinna Kunstihoone Fondi tegevust, kes tegeleb kaasaegse kunstiga. Samuti leiavad erinevad kunstiprojektid toetust mittetulundustegevuse toetuse meetme kaudu.

 

Kultuurikatla valmimisega saab Tallinn juurde märkimisväärses mahus uut kultuuripinda ning Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ei näe vajadust Kultuurikatlaga külgnevatel kruntidel kulutuuritegevust arendada ega laiendada. Hooned, milles täna tegutseb EKKM ei kujuta endast arhitektuurset väärtust ning ärifunktsioonide mõõdukas lisamine piirkonda on nende hinnangul mõistlik. Sealjuures peab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet oluliseks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi tegevust kaasaegse kunsti eksponeerimisel ja tutvustamisel Tallinnas ning hindab rolli, mida EKKM on sümbioosis Kultuurikatlaga täitnud piirkonna elavdamisel kultuurikatla renoveerimis- ja arendusetapis.

 

Kultuurikatla Aed asutati 2012. aastal eesmärgiga valmistamaks väiksemas mahus ette Kultuurikatla tegevusi, et olla valmis Kultuurikatla ruumide koheseks kasutuselevõtuks nende valmimise järgselt. Kultuurikatla maja täitmine loomemajanduse arendamisele suunatud sisuga on suur väljakutse nii rahaliselt kui ajaliselt ning Kultuurikatlal ei saa olla seetõttu ambitsiooni paralleelselt valmivale majale piisava kasutuse leidmisega tänasel Kultuurikatla Aia territooriumil. Kultuurikatlal on soov jätkata Kultuurikatla Aias seniste programmide ja tegevustega veel 2015. aastal, ülejärgmisel aastal on plaanis Kultuurikatla Aia programm üle kanda Kultuurikatla ruumidesse ja maja merepoolsesse hoovi. Hoone C korpus koos hooviga  on perspektiivikas koht, mida saab sarnaselt tänasele Kultuurikatla Aiale kujundada kohvikuks koos rohelise linnaaiaga ning kus saab teha Kultuurikatla Aiale sarnast kultuuriprogrammi.

 

Teatame, et Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimub teisipäeval 11. novembril 2014, kell 15.00 Põhja-Tallinna Valitsuses, Niine tn 2, saalis. Informatsiooni saab Põhja-Tallinna Valitsuse telefonil 645 7003.

 

Ootame Teie osavõttu, et saaksime Teile veelkord tutvustada Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu lahendust ning vajadusel anda täiendavaid selgitusi Teie poolt esitatud märkuste ja ettepanekute kohta. Juhul, kui meie kirjas toodud selgitused on Teie jaoks ammendavad ja Te ei soovi avalikul arutelul osaleda, palume meid sellest teavitada anu.plado@tallinnlv.ee.

Kompromisskohtumine linna ja Pro Kapitaliga

Teisipäev, 7 Oktoober, 2014 (terve päev)

7. oktoobril toimus linnaplaneerimisametis kompromisskohtumine seltsi esindajate ja Pro Kapitali esindajatega. Pro Kapital käis välja idee, et nad võiksid kompromissina sättida hoonestusala jooksma vastavalt kaldakindlustuste piirile, et võtta maha hirm selle krundi tuleviku ees. Selle eest kiitsime neid.  Samas ei olnud maaomanik nõus mingil tingimusel loobuma sadama planeerimisest Kalaranna laugele rannalõigule ega arhitektuurikonkursi korraldamisest enne planeeringu kehtestamist. Kohtumisel nentisime ühiselt, et kompromiss ei ole võimalik.

Seltsi poolt osales kohtumisel Toomas Paaver, Grete Arro ja Juho Kalberg.

 

Kalasadama planeeringusaaga kronoloogia on siin.

 

Muudatused Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringus ja seltsi hinnang ning ettepanekud sellele

Teisipäev, 30 September, 2014 - 18:00

Sel suvel viidi Kulturikatla ala detailplaneeringusse sisse mõneti ootamatult ja varasemaga võrreldes olulised muudatused, mida selts päris mõistlikuks pidada ei saa.
Seetõttu saatsime LPA-le sellekohase kriitika ning ettepanekud. Linnalt tulnud vastust loe altpoolt.

 

Ettepanekud lisatud allolevas PDF-is (lisad postituse lõpuosas)

 

TLS_ettepanekud_katlaaed_31sept2014.pdf

 

Krunt 5 (varem krunt7) kohta käivas reas on muudetud järgmised andmed:

3. veerus sõna Ärihoone (enne EKKM, turuhoone)
7. veerus korrused 5/-2 (enne 3/-2)
11. veerus tähis Ä100 (enne Ä ja Üh)
14. veerus brutopind 13300 (enne 8550)

 

Planeeringumaterjalidega on võimalik tutvuda planeeringute registris: http://tpr.tallinn.ee/tpr/

 

Kui enne põhjendati üldse selle maja kujutamist joonisel seletusega, et EKKM saab tulevikuks laienemisvõimaluse.

Kuna eeldasime, et seda niipea ei tule ja kui tuleb siis väiksem kui 8550m2 ja viisaka lahendusega. Kaks maa-alust parkimiskorrust jäänuks ka tõenäoliselt ehitamata. Turuhoone pidi olema ka väiksem kalaturuga seotud maja, see aga andis sinna ärimaa lisafunktsiooni. Meie soovil lisati veel lause "Kaasaegse kunsti muuseumi ehituse edasilükkamise või mahu vähendamise korral on soovitav kasutada ülejäänud maa-ala kultuurile, sh kunstile suunatud vabaõhuürituste ja ekspositsiooni alana."
Nüüd nende paari tähise muudatusest tekib totaalne muutus. Sinna saab ehitada väga suure kaubamaja või büroohoone. Oluline on veel , et arvestades ärihoone parkimiskoormust ja maa-aluse parkla sissesõidu asukohta, muutub autoteeks (kuigi joonis praegu ei näita) ka see kultuurikilomeetri lõik katla ja aia vahel, mis Kalaranna tn ehitusprojektis õnnestus kenasti päästa ja siduda.
 

 

 

Linnaplaneerimisametilt tuli 28. oktoobril  vastus seltsi kirjale:

ligipääs Kalarannale tee-ehituse ajal

Kolmapäev, 24 September, 2014 (terve päev)

Kultuurikilomeeter sulgus avalikuks kasutuseks septembris 2014 ning ühtlasi suleti ka ligipääs Kalaranda. Seltsi esindajad ja linnavolikogu liikmed uurisid nii Pro Kapitalilt kui ka tee-ehitajalt Teede REV-2-lt, miks takistatakse ligipääsu avalikule mereäärele. Abilinnapea Klandorf vastas volikogu liikme järelepärimisele, et ligipääs peab ka tee-ehituse ajal olemasolevaid teid pidi tagatud olema (loe kogu vastust siit:

abilinnapea vastus Kalaranna tänava ehituse kohta_sept2014.pdf ) ning suhtlusest objektijuhiga selgus, et Kalasadama tänava äärse lukustamist õhtuks ja nädalavahetusteks nõuab nende leping Pro Kapitaliga. 

 

Igatahes nüüdseks on arusaamatused lahendatud ja Kalasadama tänavalt pääseb jälle Kalaranda, kuigi aegajalt on vaja praktiseerida tõkkejooksu üle betoontõkete.

 

 

Magistritöö veeäärsetest arendustest ja Kalarannast / Master thesis about waterfront developments and Kalarand

Reede, 5 September, 2014 (terve päev)

[In English below]

 

Maria Lindmäe ingliskeelne magistritöö "Urban Waterfront Regeneration and Public Participation. Confrontation or Cooperation? The Case of Kalarand, Tallinn" uurib veeäärseid arendusi Euroopas ja selle taustal Kalasadamasse planeeritavat. Autor analüüsib Kalaranna juhtumit osalusplaneerimise prisma kaudu ning juurdleb, kas kodanike osalemine võiks avalduda ka muul moel kui planeeringule vastandudes.

 

Lindmäe leiab, et Kalaranna kõige olulisem tunnus on see, et see on ainuke rand Tallinna kesklinnas, kus on kokkupuude veega. Kui seda liivaranda säilitada, võib Kalarand pääseda veeäärse arenduse tiitlist, mis võib olla ükskõik kus ja mitte kusagil. Sellist kopeerimist saab vältida, kui pööratakse piisavalt tähelepanu neile tõikadele, mis defineerivad Kalaranda eristuva kohana, mida loovad selle koha kasutajad olemasolevat olukorda väärtustades.

 

Magistritöö valmis Barcelonas, Universitat Autònoma de Barcelona 2014. a septembris. Altpoolt saab magistritöö alla laadida.

 

////

 

Maria Lindmäe's Master thesis "Urban Waterfront Regeneration and Public Participation. Confrontation or Cooperation? The Case of Kalarand, Tallinn"  (Universitat Autònoma de Barcelona, 2014) analyses waterfront developments in European cities and examines the case of the Kalasadam detailed plan. The author analyses the case of Kalarand through the lens of participatory planning and

 

Some excerpts from the thesis:

"One of the most important characteristics of Kalarand is that it is the only beach in central Tallinn that offers straight access to the water. The simplicity and naturalness of the sand strip is what already makes the beach a phenomenon, especially when taking into account its proximity to the city centre and the main harbour. Conserving this unique character is what could save Kalarand from becoming an urban waterfront of ‘everywhere and nowhere’. This type of copy-paste of surroundings and morphologies could be avoided if adequate attention were given to the aspects that define Kalarand as a ‘differential space’ that is “created and dominated by its users from the basis of its given conditions."

"The case study of Kalarand is an example of how such historic, economic and legislative circumstances may impede establishing efficient policies of participatory planning. It is also an example of how the incapacity of cooperation between the actors interested in the configuration of public space may lead to the stalling of projects that, in principle, aim to improve the quality of the urban space. The unceasing opposition of the local community has become the principle force demanding more complexity in the uses of the water’s edge. Consequently, they are also responsible for the construction of a lived space in the midst of a high-value terrain that awaits the approval of a development project that is expected to entail the privatization of the public blue space."

Loe uurimustööd: / Download and read the research:

seltsi esindajate kohtumine linnaplaneerijatega Kalarannas

Teisipäev, 2 September, 2014 (terve päev)

Telliskivi Seltsi ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohtumine Kalarannas
2.09.2014

 

Kohtumine oli erakordne, kuna toimus kohapeal, st Kalarannas. Peamiselt arutasime Kalasadama planeeringuga seonduvat, selgitasime Telliskivi seltsi mitmeaastast tööd avaliku mereääre kaitsmisel ning üritasime kompromissile jõuda.

 

Telliskivi seltsi liikmed selgitasid, et selts seisab juba aastaid selle eest, et Kalasadama detailplaneering ei sulgeks avalikku mereäärt. Praegu planeeringus ette nähtud avalik promenaad on planeeritud merre, mis tähendab hirmkallist mere täitmist. Selle asemel oleks parem lahendus nihutada krundipiiri u 20 m mereäärest kaugemale, kahandamata arendatavat brutomahtu. Planeeritud 400 korterit on võimalik ka väiksemale krundile ära mahutada.  See aitaks praegust liivaranda päikesevalguse käes hoida, sest kui viiekordsed hooned tulevad avalikule promenaadile väga lähedale, varjutavad need ranna-ala täielikult. Küsimus on avaliku ruumi kvaliteedis ka nendele samadele elanikele, kes Kalasadamasse tulevikus korterid soetavad. Suur osa kesklinnalähedasest mereäärest on erakätes ja täis planeeritud, mis tähendab viie aasta perspektiivis veel suuremat nõudlust avalikule ja rekreatsiooniruumile. Sellepärast ongi Kalarand nii erilise väärtusega, kuna linna esindajate käes on veel kõik ohjad, et suuri planeerimisvigu ennetada.

 

Linnaplaneerimisametnikud selgitasid, et Põhja-Tallinna üldplaneeringus on Kalaranna kohal küll lauge rannajoon, kuid probleem on selles, et pole täpsustatud, mis osas avalik promenaad kulgeb. Sel suvel sõlmis linnavalitsus Pro Kapitaliga lepingu mereääre avalikku kasutusse andmise kohta (LV korraldus nr 1106-k), ent avalikku kasutusse on mõeldud praegune liivarand ja sealt edasi merevesi...

 

Linnaosavalitsuse esindajad tundsid muret, et kui linnavalitsus kutsub planeeringu maavanema juurest tagasi ettekäändega krundipiiri mere ääres koomale tõmmata, siis tekib oht, et arendaja vaidlustab planeeringu kehtestamise. Ühiselt leiti, et selline võimalus on muidugi olemas, ent kui brutopinda ei vähendata, ei peaks arendajal selleks põhjust olema.

 

Seltsi esindajad tõid välja, et pigem on kohtussemineku võimalus kodanikeühenduste poolt ja mitte ainult Telliskivi seltsi, kuna piirkonda kasutavad väga erinevad seltskonnad, kes on selle tuleviku pärast mures. Samas pole kohtusseminek kellegi soov ja kompromissi otsimine üritabki seda ennetada. Telliskivi selts on nõus loobuma Kalasadama ala puudutavatest vastuväidetest, kui linnaplaneerimise ametnikud vähendavad mereäärset krundipiiri avaliku promenaadi laiendamise nimel. Ja kuigi planeeritud  400 korterit Kalasadama krundile on liiga suur koormus, lepiks selts sellega kompromissi korras, kui avalik ruum laieneb.

 

Linnaplaneerijatelt ei saanud me krundipiiri nihutamise kohta selget vastust, ent loodetavasti mõjus kohtumine julgustavalt.

 

Telliskivi selts on rääkinud ka Harju maavanema esindaja Jaan Sauliniga, kes valmistab maavanema otsust ette. Maavalitsus ootab omaltpoolt, et linn annaks signaali kas planeeringu tagasivõtmise või osalise kehtestamise vajaduse kohta.

 

Tundub, et pall on linnaarhitekti ja linnaplaneerimisameti juhi käes...

 

Osalejad: Teele Pehk (Linnalabor, Telliskivi selts), Grete Arro (TLÜ, Telliskivi selts), Toomas Paaver (Telliskivi seltsi juhatus), Maarja Läänesaar (Telliskivi seltsi juhatus), Jaak-Adam Looveer (TLPA üldplaneeringute osakond), Anna Semjonova (TLPA üldplaneeringud), Mihkel Kõrvits (TLPA üldplaneeringud), Lia Gailan (TLPA), Anu Plado (TLPA detailplaneeringud), Mari Heinsoo (TLPA detailplaneeringud), Ketlin Keir (TLPA detailplaneeringud), Kaidi Õis (Põhja-Tallinna arhitekt),  Arvo Soorand (Põhja-Tallinna valitsuse linnamajanduse osakond), Magnus Kiis (Põhja-Tallinna valitsuse linnamajanduse osakond), Tiit Riisalo (Põhja-Tallinna halduskogu)

 

Kohtumise kokkuvõte pdf-ina:

Tallinncity.ee-s seltsi juhatuse artikkel "Kalaranna arendajatel on targem rahvast kuulata"

Kolmapäev, 16 Juuli, 2014 (terve päev)

Artiklite ping-pong jätkub: Telliskivi Seltsi juhatus üllitas Tallinncity.ee-s artikli "Kalaranna arendajatel on targem rahvast kuulata", et selgitada, mille eest selts seisab ja ümber lükata Pro Kapitali väiteid "protestijate" nõudmiste kohta 26. juuni artiklis "Vastulause: müüdid Kalasadama detailplaneeringu kohta".  

 

///

Telliskivi Selts: Kalaranna arendajatel on targem rahvast kuulata

TallinnCity

 

AS Pro Kapitali poolt 26. juuni Postimehe veebiversiooni  artiklis «Müüdid Kalasadama detailplaneeringu kohta» esitatud väited nõuavad vastust.

 

Allan Remmelkoor ja Ervin Nurmela küsivad, mis on nn. protestijate tegelik eesmärk. Esmalt tuleb arendajaid rahustada, et sõna «protestijad» ei ole antud kontekstis kuigi sobilik. Suur hulk rahulikke kodanikke ei ole arenduse vastu, vaid on heade lahenduste poolt.  Seda on väljendatud juba MTÜ Telliskivi Seltsi  20. aprillil 2012 saadetud, seni vastuseta kirjas.  Kalaranda tuleb vaadata erilise kohana Tallinna linnaruumis, mille väärtusi tuleb hoida ja edasi arendada. Kõik mõistavad hästi arenduse tasuvuse ja isegi kasumlikkuse vajadust, kuid areng ei peaks tulema linnaruumi väärtuste arvelt. Aktiivsete kodanike viimaste aastate töö tegelik eesmärk seisneb selles, et Kalasadama ja Kalaranna tulevikku kavandav detailplaneering muudetaks enne kehtestamise otsust selliseks, et Kalaranna eripära saaks säilida ja areneda ka tulevikus. See tähendab eelkõige vastuolude kõrvaldamist dokumentidest ning lauge rannajoone jaoks piisava avaliku ruumi planeerimist.

 

Kalaranna eripära                                                                                                                                

 

Igal soojal suveõhtul veedab Kalarannas aega ühekorraga umbes sadakond  inimest. Kalaranda teavad ja väärtustavad vähemalt paljud tuhanded. Mis neid inimesi sinna tõmbab ja milles seisneb Kalaranna põhiväärtus? Tallinna kesklinna ümbruse rannajoont laiemalt vaadates näeme sisuliselt igal pool sadamaid ja järske sadamakaisid. Kalarand on ainsana erandlik koht, kus rannajoone moodustab osaliselt liivarannariba ning osaliselt astmelisena merre laskuv kividest rannakindlustus. Mereäärse ajaveetmise ja mereääre nautimiseks sobib eriti just sellist tüüpi rannajoon. Sadamakai loob barjääri maa ja mere vahele, kuid laugel mereäärel saavad lapsed ohutult mängida ja see on igaühele tunnetuslikult meeldiv. Leidub isegi uurimistöid, mis kinnitavad, et avalikus ruumis oma viibimiskoha valimisel peavad inimesed spontaanselt oluliseks nii istumiskohtade olemasolu kui vahetut kokkupuudet veega.  Kalaranna põhiväärtuseks ei ole mitte niivõrd supelrand, kuivõrd sujuv ja turvaline ühendus maa ja mere vahel. Kuna teisi sarnaseid kohti kesklinnaga külgneval rannajoonel ei leidu, võib Kalaranna lauget rannajoont pidada Tallinna kontekstis unikaalseks ning see väärib kaitset. Kuni rahva poolt valitud esindajad seda ei kaitse, peavad aktiivsust näitama kodanikud ise.

 

Seltsi ettepanekutega ühinenud tuhanded inimesed ei ole klassikalised protestijad, kes sooviks takistada muutusi oma harjumuspärases koduümbruses. Need kodanikud mõtlevad Tallinna linnaruumi tulevikule üldisemalt. Paljud nendest elavad Tallinna kaugemates linnaosades, teistes linnades või isegi välismaal. Nii kohalikud kui külalised peavad Kalaranda üheks paremaks mereäärse ajaveetmise kohaks Tallinnas. Rahvas juhib otsustajate tähelepanu sellele, et planeeringu praegusel kujul kehtestamisega jääks Tallinn pöördumatult vaesemaks. Planeeringut ei oleks raske enne kehtestamist niipalju muuta, et dokumentidesse tekiks piisav ruum laugele rannajoonele. Olemasolevat randa saaks edasi arendada küllaltki väikeste kulutustega. Piisaks rannakindlustuste tundlikust remondist ja heast linnadisainist. Teenindavate ärpindade ja  isegi elanike lisandumine ranna lähistele on teretulnud, kuid rannajoonel endal pole totaalset muutumist tarvis. Kui arendajate tegelikuks eesmärgiks ei ole mereäärne privaat-elurajoon, siis nad ei peaks kodanike ettepanekute pärast muretsema.

 

Lauge rannajoon nõuab suuremat laiust

 

Meeldiv oli kuulda, et  Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute osakonna juhataja Arvo Rikkinen kinnitas 20.mail 2014 raadiointervjuus, et Kalaranna rannajoon tulebki lauge. See avaldus on väärt tunnustamist. Põhiprobleem on aga selles, et menetletav detailplaneering ei ole veel selle eesmärgiga kooskõlas. Lauge rannajoonega merepiirist ei saa meetreid lugeda samasugusel viisil, nagu seda tehakse sadamates. Juba kümmekond meetrit võtab enda alla see maariba, milleni vahel lööb merelaine. Veepiir on igal hetkel erinevas kohas. Ametlikes dokumentides on arendus kavandatud lähtudes ülimadala veeseisuga mõõdetud veepiirist. See pole juriidiliselt ega sisuliselt korrektne. Lisaks loksuvatele lainetele vajame piisavalt ka sellist maa-ala, millel saab kuiva jalaga liikuda ja aega veeta. Võib võrrelda, et näiteks Stroomi rannas on avaliku mereääre laius kokku ca 150 meetrit.  Kalarannas piisaks vähemast - minimaalse avaruse ja liikumisvõimaluse säilitaks lahendus, kus  vähemalt ametlikult lubatud 25 meetrit asuks üleujutusalast kõrgemal, mis veepiirist lugedes tähendaks ca 40 meetrit laiust. Täpse maamõõtmise tulemusel selgus, et planeeritavad elamud asuvad seadusekohasest 1 meetri kõrgusjoonest 11 meetri kaugusel ja krundid veelgi poole lähemal, mis tähendab kokkuvõttes umbes tavalise kõnnitee laiust avalikku maariba. Seda ruumi on vähe isegi sama arenduse tuhandele uuselanikule, kes hakkavad samuti avaliku ruumi tarbijaks.

 

Senise planeeringu sisuline vastuolu

 

Pro Kapitali poolt lahkesti lubatav 25000m2 üldkasutatavat maad tundub esmapilgul suur number, kuid planeeringu järgi kavandatakse suurem osa sellest elamukrundile või üleujutusalale. See tähendab, et avaliku ruumi struktuur maa-alal jääb katkendlikuks ja ebasõbralikuks. Kui planeeringus puutuvad elamukrunt ja üleujutusala sisuliselt kokku, siis see mõjub nii, et 400 uue korteri omanikud hakkavad mereäärt justkui enda omaks pidama, kuigi avalikkusele on lubatud teisiti. Me võime Pro Kapitali praegu uskuda, kuid heausksed ostjad saavad  õigustatult teisiti arvata. Praeguse  lahenduse kehtestamisega programmeeriks linn ette konflikti avalikkuse ja korteriomanike vahel, mis jääb kestma aastakümneteks. Planeeringute eesmärk peaks olema konflikte ennetada ja lahendada, mitte juurde tekitada. Rahva rahustamiseks lubatud, tagantjärele korraldatava ja kõiki muresid väidetavalt lahendava arhitektuurivõistluse kaudu ei saa tegelikult sellist konflikti lahendada ega avaliku ranna-ala laiust takkajärgi muuta. Pigem sunnitakse võistlevad arhitektid sel viisil kaasvastutajateks. Planeeringu kehtestamise korral saab teoreetliselt fantaseerida üksnes seda, et tulevikus rajatakse merre uus lauge rand. Majanduslikult pole aga loogiline ega usutav, et keegi võtaks ette kuluka mere täitmise ilma jahisadama ehituseta, mida planeeringu praegune seletuskiri ei välista. Sadama rajamine sisuliselt kaotab lauge rannajoone, lõhub koha eripära ning muudab rannajoone vähemalt poolprivaatseks. Sadama avalik kasutus võib kergesti jääda üksnes tinglikuks, sest piirangud saab luua näiteks jahtide kaitsmise ettekäändel. Seega jäävad praegusel kujul detailplaneeringu kehtestamise korral järele ainult  halvad lahendused, kui silmas pidada Tallinna merele avamise eesmärki. Pro Kapitaliga saab nõustuda, et pisikesi positiivseid muudatusi on planeeringus tehtud. Põhiline muutus võrreldes 2012. aasta variandiga seisneb selles, et linn on nüüdseks lubanud planeeritava elamukrundi koormata sellise servituudiga, mis peaks välistama ranna-ala absoluutse sulgemise. Seda saab aga pidada üksnes äärmusliku vea paranduseks. Planeering  on endiselt veel selline, et tunnetuslikult muutub mereäär privaatseks, hoolimata servituudist. Kõlavatest lubadustest ja ilusatest plakatitest ei ole kasu, kui dokumendid ei muutu.

 

Linn saab planeerida ka eraomandit

 

Kuna omanik on vanast kalatehasest ise juba ammu loobunud, siis tuleviku üle otsustab linn, kaaludes seaduste ja tavade järgi elanikkonna seisukohti. Pro Kapital miskipärast väidab, nagu aktiivsed kodanikud justkui nõuaksid kogu nende maa hoidmist avaliku pargina. See väide ei ole õige, sest keegi ei saagi seda nõuda. Õige on see, et ideaalis saab kujutleda, et juhul kui poleks tegu eramaaga, siis avara ja kvaliteetse urbanistliku pargiala loomine sellesse kohta oleks suureks võimaluseks Tallinna avaliku ruumi arengule. Tallinna ainuke kesklinnaga ja vanalinnaga külgnev mereäärne rekreatsiooniala oma parimas asukohas rõhutaks Tallinna kui merelinna, rohelist linna ja inimsõbralikku linna. Muid häid maatükke selleks ei leidu. Keegi ei vaidle, et sellise arengu eelduseks on maa ostmine linna poolt ning õiglase tasu maksmine omanikule, mis tähendab olulist maksumaksja raha kulu. Meil on seniste arutelude põhjal alust arvata, et suur osa maksumaksjatest tunnustaksid sellist tehingut. Targa planeerimise korral saaks linn suure osa rahast ka tagasi teenida.   Oleme detsembris 2013 arutanud seda võimalust ka kohtumisel linnapea Edgar Savisaarega, kes maa ostu linnale ei välistanud, märkides diplomaatiliselt, et ta on selle peale mõelnud. Samuti uurisime Pro Kapitalilt, et kui omanik ei nõustu senise planeeringu korrigeerimisega, siis kas nad oleks valmis maad linnale müüma. Ostu-müügi tehing oleks üks võimalustest, mis lahendaks valutult kõigile pooltele tüütuks muutunud planeeringuvaidluse. Maaomaniku vastus oli loogiline - sõltub hinnast. Kuna kumbki pool pole ühtki sammu selle tehingu suunas astunud, eeldame et seda siiski ei toimu. Ilma linna ja omaniku maatehinguta piirduvad meie soovid seniste lubaduste sisulise järgimise, Kalaranna põhiväärtuste arvestamise, arusaadavate dokumentide ja õiguspärase protsessiga. Need on täiesti loomulikud ruumilise planeerimise üldtunnustatud põhimõtted,  mille vastu arendajad ei peaks meie arvates protestima. Ühiskondlikult aktsepteeritud planeeringust oleks  kasu ka omanikul.

 

Kuidas edasi?

 

Kokkuvõttes tuleb detailplaneeringut muuta üksnes natuke, ilma maaomaniku loomulikke õigusi piiramata. Dokumendid peavad ühemõtteliselt välistama sadama rajamise Kalaranna laugele rannalõigule – sadamat saab kergesti arendada sealsamas kõrval, senises sadamakohas. Krundijaotust tuleb joonisel muuta nii, et avaliku promenaadi krunt tekiks maa peale, elamukrundi ja üleujutusala vahele piisavas laiuses. Kui need muutused sisse viia,  siis on võimalik põhivaidlus kompromissiga lahendada ning takistused arenduselt kõrvaldada. Lõpetuseks soovime AS Pro Kapitalile avaldada ka tänu selle eest, et nad on osutanud mõningat abi prügiveo korraldamisel ning eriti, et nad ei ole seni teinud takistusi Kalaranna avalikule kasutamisele. Usume, et arendajad, linnaametnikud ning  esmajoones kehtestamiseks lõpliku heakskiidu andmist praegu kaaluv maavanem Ülle Rajasalu ei soovi endale Kalaranna hävitaja kuulsusrikast tiitlit. Soovime, et planeerimisdokumendid tehtaks enne kehtestamist korda.

 

MTÜ Telliskivi Selts juhatus: Toomas Paaver, Juho Kalberg, Maarja Läänesaar, Katrin Stöör, Kaarel Kalvik, Krista Kulderknup, Kristel Klammer
TallinnCity

Tallinncity.ee-s Pro Kapitali vastulause

Neljapäev, 26 Juuni, 2014 (terve päev)

Kalasadama üks maaomanikest, Pro Kapital, avaldas Tallinncity.ee-s artikli vastusena uudisele Telliskivi seltsi tellitud eksperthinnangutest.

///

"Vastulause: müüdid Kalasadama detailplaneeringu kohta"

 

Tallinncity.ee 26.06.2014

 

Autorid: Allan Remmelkoor (AS Pro Kapital Eesti juhatuse liige), Ervin Nurmela

 

Kohalike seltside, sealhulgas Telliskivi Seltsi tegevus kogukondlike huvide kaitsmisel on üldiselt tänuväärne, vajalik ja põhjendatud. Samas ei saa me nõustuda Telliskivi Seltsi poolt avalikkusele Kalasadama detailplaneeringu osas jagatava kallutatud info avaldamisega.


Telliskivi Selts ja nende üleskutsel ka paljud kohalikud elanikud on aastaid võidelnud Kalasadama detailplaneeringu vastu. Mereäär on juba täna avatud, detailplaneeringuga kavandatu sulgeb elanikele pääsu merele, merele juurdepääs halveneb oluliselt, eraomanike huvi ala täis ehitada läheb vastuolu avalikkuse huviga, avalikkusele jääva ala suurus ei ole piisav, kaob supelrand, promenaad ehitatakse merre jms, on põhilised argumendid mida protestijad kasutavad.

Oleme Kalasadama detailplaneeringu ala ühe eraomaniku Pro Kapitali esindajatena Telliskivi Seltsiga korduvalt kohtunud, et selgitada planeeringulahendusi, paraku tulutult.
Võib tekkida põhjendatud küsimus, miks me ei soovi siis leida detailplaneeringus tasakaalustatud lahendusi, millega ka protestijad rahule jääksid?

Soovime märkida, et detailplaneeringu menetluses on tehtud mitmeid ja olulisi kompromisse. On olnud põhjendatud proteste, mille tulemusel on detailplaneeringut ka täiendatud. Kunagiste protestide tulemusel laiendati avalikku kasutusse minevat ala ja sätestati nõue viia ala hoonestamiseks läbi avalik arhitektuurikonkurss. Lisaks on tehtud mitmeid muid täiendusi. Väidet, et planeeringut on kümne aasta jooksul muutmata kujul menetletud saab seega esitada kas teadmatusest või siis eksitatakse avalikkust teadlikult.

Protestid, mis on jätkuvalt lahendamata, on esitatud kas süvenemata detailplaneeringu lahendustesse või siis kantud mõnest muust eesmärgist. Telliskivi Seltsi esindajad on meile eravestlustes selgelt väljendanud, et seltsi hinnangul tuleks Kalasadama alale kavandada üksnes linnapark ja igasugune hoonestamine rikuks antud ala ainulaadsuse.

Miks arvab aastaid eraomandis olevat ala kasutanud isikute grupp, et neil on tekkinud ootus, et ala jääbki metsikuks tühermaaks, kus maaomaniku nõusolekuta saab korraldada üritusi ja pidada piknikuid? Tekib põhjendatult küsimus, millist arutelu saab pidada olukorras, kus ühe poole huviks on teha kõik selleks, et mingit arengut antud piirkonnas kunagi ei tuleks? Milline on parem tasakaalustatud lahendus eraomandis olevale piirkonnale? Kas parem on ühe isikute grupi naiivne unistus rajada maksumaksja kulul kogu kinnistu ehk suure kaubanduskeskuse suurune park või avalikkusele suunatud, väljaarendatud, aktiivselt toimiv ning turvaline piirkond, kus linnaelanikud saavad jalutada laial rannapromenaadil, tuua oma lapsed kavandatud lasteaeda, külastada rannakohvikuid ja alale kavandatud pargialasid?

Protestijad on väitnud ka seda, et detailplaneeringu menetluses on tehtud üksnes formaalseid kompromisse eraomanike ja avalikkuse huvide vahel, detailplaneeringu lahendus ei vasta jätkuvalt avalikule huvile ja on kantud üksnes eraomanike kasu saamise eesmärkidest.

Lugejad peaksid ise hindama, kas Pro Kapital on eraomanikuna teinud piisavaid kompromisse hea lahenduse leidmiseks või on Kalasadama detailplaneering kantud üksnes eraomaniku kasuahnusest. Hinnangu andmisel tuleks ennast panna ka maaomaniku rolli. Selleks, et lugeja ja ka protestijad saaksid anda teadvustatud hinnangu, lükkame ümber põhilised müüdid, mida Kalasadama detailplaneeringu kohta levitatakse.

Meie kinnistu tänane suurus on 60958 ruutmeetrit. Detailplaneeringu kehtestamisel jääb elamute krundi suuruseks 24 649 ruutmeetrit ning anname linna ja avalikkuse kasutusse kokku ca 25 000 ruutmeetri suuruse ala ehk üle 40 protsendi tänase kinnistu suurusest. Oleme võtnud kohustuse ehitada oma kulul välja avalikku kasutusse mineva Pirita rannapromenaadist laiema Kalasadama rannapromenaadi ja maksumaksja sellesse ei panusta.

Arhitektuursed lahendused nii hoonetele kui ka rannapromenaadile leitakse avaliku arhitektuurikonkursi teel. Seega hirm, et üks eraomanik otsustab oma maitse järgi Tallinnas unikaalse piirkonna hoonestamise, on selgelt põhjendamatu. Kehtiv üldplaneering ei määratle, et antud ala hoonestamiseks tuleks arhitektuurikonkurss korraldada. Seega oleme teinud taaskord kompromissi eesmärgist leida piirkonna hoonestamiseks parim lahendus.

Nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist enne kui detailplaneering määratleb põhimõtted ala hoonestamiseks ei ole põhjendatud. See on olnud ka laia planeerimispraktikat omava Tallinna linna seisukoht. Läbivaieldud ja kehtestatud detailplaneering on selgeks dokumendiks, millega arhitektid oma visioone tehes tulevikus arvestama peavad. Konkursi korraldamine enne kui olulised põhimõtted on läbi vaieldud ja haldusaktiga ka kohustuslikuks muudetud võib kaasa tuua selle, et võidutöö ei vasta linnaelanike ega ka kinnistu omanike ootustele ega anna lõplikku arhitektuurset kvaliteeti.

Mis on parem, kas vaielda avalikkusega läbi tulevase hoonestamise põhimõtted ja need detailplaneeringuga kohustuslikuks muuta või anda ühe unikaalse ala planeerimine sisuliselt võidutöö autorile? Tallinnas on mitmeid näiteid, kus arhitektuurikonkursi korraldamine enne detailplaneeringu kehtestamist on toonud kaasa olukorra, kus detailplaneeringu menetluse käigus selguvad võidutöö puudused ja lõpplahenduseks on oluliselt teine lahendus, kui võitja valimisel eeldati. Samuti on naiivne arvata, et arhitektuurikonkurss toob lahenduse, mis kõigile sh Telliskivi Seltsile meeltmööda on. Nii palju kui on inimesi, on sama palju ka arvamusi. Enne detailplaneeringuga oluliste põhimõtete kehtestamist kulutataks aega ja raha ja lõpptulemus on see, et mõne jaoks ei jäta võidutöö ikka piisavat avalikku ruumi, mõnele ei meeldi võidutöö hooned, mõnele ei meeldi promenaadi lahendus. Jätkatakse protestimist ja uue konkurssi nõudmist ja nii lõpmatuseni.

Palju poleemikat on tekitanud ka Kalasadamas oleva liivaranna saatus. Protestijad on nõudnud, et detailplaneeringuga nähtaks ette supelrand, kuna kohalikud elanikud on avastanud kodulähedase supluskoha ja ei soovi selle kadumist. «Ainus supelrand Kesklinnas» on protestijate argument. Tallinna linn on selgitanud, et supelranna kavandamine ei ole võimalik, kuna piirkond asub reovee avariiväljalasu ja sademetevee väljalasu sanitaartsoonis ning ala ei vasta seega suplusveele ja supelrannale kehtestatud nõuetele. Seaduseandja poolt inimeste tervise kaitseks kehtestatud nõuded ei ole protestijaid veennud. Soovist protestijatele vastu tulla, on detailplaneeringus sätestatud, et arhitektuurikonkursi ülesandeks on leida vee ja maa kokkupuutele lahendused so. rannajoone iseloom- kaldakindlustused, lauge looduslik või liivarand, astmestikud, istumiskohad jne. Ujumine on ja jääb selles piirkonnas mitteametlikuks. Ametlikku supelranda Kalasadamas ei ole ja tervisekaitse nõuete tõttu ei saa ka kunagi olema. Sellele vaatamata levitatakse jätkuvalt jutte, kuidas Kalasadama supelrand arenduse tulemusena kaob.

Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu kohaselt on Pro Kapitali kinnistu lubatud täisehitusprotsent 50 protsenti ja nõutav haljastuse protsent 20 protsenti. Detailplaneeringu alusel on meie omandusse jääva elamute krundi lubatud täisehituse suuruseks 35 protsenti ja haljastuse suuruseks 28 protsenti. Seda arvestades jääb arusaamatuks, kuidas jõudis Telliskivi Seltsi poolt palgatud ekspert järeldusele, et detailplaneering kasvatab üldplaneeringuga ettenähtud elamumaa kahekordseks. Alati võib kontekstist välja rebida mõne üksiku üldplaneeringu joonise ja sellele oma väited rajada. Märgitu ei muuda aga üldplaneeringus selgelt lubatud täisehitusprotsenti ja fakti, et koostatud detailplaneering näeb ette mahuliselt oluliselt väiksema lahenduse. Samas on elamumaa ala kahekordseks kasvatamise argument avalikkuse silmis kõlav, lubab saata pressiteateid ja aitab jätta muljet eraomanike kasuahnusest. Fakt on aga see, et detailplaneeringu järgi on täisehitus väiksem kui kehtiv üldplaneering lubaks. Maksimaalne hoonestusalune pind kavandataval elamumaa krundil on arvestades lubatud täisehituse protsenti 8627 ruutmeetrit. See moodustab üksnes 14 protsenti tänase krundi suurusest. Rääkida ala ebamõistlikust täisehitamisest on selgelt põhjendamatu ja avalikkust eksitav.

Väide, et avaliku ruumi laiuseks tuleb vaid 11 meetrit, on otsitud ja ei ole ka oma sisult õige. Detailplaneering näeb ette, et avaliku promenaadi laius on minimaalselt 25 meetrit veepiirist. Kui arhitektuurikonkursi lahenduse tulemusena merd täidetakse, siis jääb rannapromenaad selle võrra veelgi laiem. Seadusejärgne kallasrada on 10 meetrit. Kuna täna on tegemist juriidiliselt sadama territooriumiga, siis puudub seadusejärgne kallasrada sootuks. Väide, et mereäär on juba avatud ei ole seega õige. Me ei ole otsinud protestijatega konflikti, vaid soovinud mõistlikku dialoogi. Detailplaneering, nagu ka sõlmimisel olev kasutusõiguse leping linnaga, loovad selge õigusliku aluse linnaelanikel mereääre kvaliteetseks kasutamiseks. Olukorras, kus seadusejärgne kallasrada on 10 meetrit ja näiteks Pirita tee rannapromenaad on koos haljasalaga ca 20 meetri laiune, on vastutustundetu väita, et minimaalselt 25 meetrine ja kohati ka oluliselt laiem eraomaniku kulul rajatav Kalasadama promenaad ei ole piisav ja riivab avalikkuse huvisid.

Alusetud protestid on kahjuks pidurdanud Tallinna unikaalse piirkonna arengut. Detailplaneeringu kehtestamisel anname oma tänasest kinnistust avalikku kasutusse üle 40 protsendi, korraldame ala hoonestamiseks avaliku arhitektuurikonkursi, hoonestame allesjääva ala oluliselt väiksemas ulatuses kui üldplaneering seda lubaks ja ehitame linnaelanikele välja ka rannapromenaadi, mis tagab erinevalt tänasest tühermaast kvaliteetse juurdepääsu merele ja seda oluliselt laiemas ulatuses kui seadusega nõutud. Kui protestijad leiavad, et maaomanikud ei ole teinud piisavalt, siis tuleks esitada küsimus, mis on protestijate tegelik eesmärk. Loodame, et esitatud selgitused ärgitavad protestijaid mõtlema, kas protestile allkirja andmine on toimunud süvenenult, tutvudes lahendustega ja kaaludes kõiki detailplaneeringuga seotud asjaolusid. Protestijatel ei ole vaja karta linnaelanikele mere kvaliteetse avamise vastu tehtud otsuse muutmist, otsuseid on võimalik alati muuta ja ka proteste tagasi võtta.

 

Tallinncity.ee: Kalasadama detailplaneering vajab parandust

Neljapäev, 19 Juuni, 2014 (terve päev)

 

Ekspert: Kalasadama detailplaneering vajab parandust

 

Tallinncity.ee 19.06.2014

 

Üle kümne aasta menetletud Kalasadama planeering tekitab siiani palju lahkhelisid. MTÜ Telliskivi Selts palus asjaolude selgitamiseks sõltumatu eksperdi ja mõõdistaja hinnangut.

 

Kalasadama ala puudutava, 2004. aastal kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu koostamist juhtinud planeerimisekspert Kaur Lass leidis oma hinnangus, et  menetletava detailplaneeringuga ette nähtud elamumaa kahekordseks kasvatamist ja selle laiendamist avaliku promenaadi maa-alale ei saa pidada üldplaneeringu kohaseks.

 

Lass kinnitab hinnangus ka seda, et merre planeeritava sadama ja promenaadi lahendus on läbi mõtlemata, kaheldav ning mitme riigiasutusega kooskõlastamata. Ekspertarvamuse järelduses soovitatakse maavanemal keelduda heakskiidu andmisest praeguse planeeringu kehtestamiseks.

 

Seltsi varasemaid vastuväiteid kinnitab ka OÜ Topogedeesia koostatud mõõdistus, mille järgi asub detailplaneeringuga kavandatav hoonestusala kõigest 11 meetri kaugusel ning korteriomanikele müüdava elamukrundi piir vaid mõne meetri kaugusel üleujutatavast alast, mille piiri määrab looduskaitseseadus 1 meetri kõrgusjoonele. See tähendab, et avaliku ruumi laius olemasoleval maismaal jääb kavandatava planeeringu elluviimisel peaaegu olematuks ehk et avalik ruum saaks tekkida üksnes merre.

 

„Kui linnaplaneerimise ameti ja maaomanike eri kohtumistel antud lubadused avaliku mereääre osas on meie seisukohtadega nüüdseks juba üsna sarnased, siis planeeringu dokumendid tervikuna võimaldavad  hoopis teistsugust ruumi, muuhulgas ka sadamat lauge rannajoone asemele“ selgitab Telliskivi seltsi juhatuse liige Maarja Läänesaar.

 

„Kalaranna lauge rannajoon on Tallinna kontekstis unikaalne väärtus, mis pakub inimestele kesklinnas värskendavat puhkekeskkonda, erinevalt muudest rannalõikudest, kus rannajoone moodustab sadamakai.“

 

Linnaplaneerimise Amet on lubanud ranna-ala lahenduse leidmist arhitektuurivõistluse kaudu, kuid see toimuks alles pärast planeeringu kehtestamist. Seltsi hinnangul teeks linn praeguse planeeringu kehtestamisega pöödumatu vea, sest see välistab mitmed head lahendused või jätab avaliku ruumi lahenduste leidmise eraomaniku vabaduseks.

 

„Praegune dokument ei selgita, millist laadi linnaruumi tegelikult oodata on. Arhitektuurivõistlus tuleb korraldada ikka enne planeeringu kehtestamist,“ lisab Läänesaar.

 

Kaks aastat tagasi rekordiliselt palju vastuväiteid saanud  ja juba üle kümne aasta menetletud Kalasadama planeering on praegu Harju maavanema käes, kes kaalub heakskiidu andmist planeeringu kehtestamisele. Maikuus maavalitsuses toimunud aruteludel osalesid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, AS Pro Kapitali, MTÜ Telliskivi Seltsi esindajad ning paljud huvitatud kodanikud, kuid enamus vastuväiteid jäi üles.

 

Telliskivi  selts kutsub kõiki huvilisi täna, 19. juunil kell 19 Kalaranda piknikule, et kohapeal väärtuslikku mereäärt nautida ja selle tulevikku vaagida. Linnaplaneerijad ja maaomanikud on samuti väga oodatud.

TallinnCity

 

///

 

Loe ka Delfi uudist: "Kalasadama detailplaneeringu järgi tekiks avalik ruum üksnes merre" (19.06.2014).

 

///

Kinnisvaraarendaja vastulause:
http://tallinncity.postimees.ee/2838565/vastulause-muudid-kalasadama-det...

 

Seltsi esindajate kohtumisest maavanema juures

Kolmapäev, 11 Juuni, 2014 (terve päev)

Täna, 11. juunil kohtusid seltsi esindajad Harju maavalitsuses Jaan Sauliniga, et tutvustada seltsi tellitud eksperdihinnanguid ning lisandunud vastuväiteid planeeringule.

 

Kohtumisel selgus, et maavalitsus saadab hinnangud koos uute vastuväidetega Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, et nende arvamust kuulda. Ja alles seejärel kujundab oma arvamuse. Lisaks ootab maavalitsus 13. juunini 2012. aastal seltsi pöördumisele toetusallkirja andjatelt vastust, kas nad jäävad oma arvamuse juurde.

 

Põhja-Tallinna linnaosa arhitekt Kaidi Õisi sõnul pole ka linnavalitsuses ühtset arusaama planeeringu osas, kuna Põhja-Tallinna valitsus pole planeeringule kooskõlastust andnud. 

 

Nagu kohtumisel teada saime, vormistab maavalitsus oma seisukoha Kalasadama planeeringu menetluse õiguspärasuse kohta peale kollektiivpuhkust, kõige varem augustis.

 

 

Seltsi tellitud ekspertiisid ja lisavastuväited Kalasadama planeeringule

Reede, 6 Juuni, 2014 (terve päev)

Saaja: Jaan Saulin, Harju maavalitsus

 

Tere!

Lubasime tänaseks saata MTÜ Telliskivi Selts vastuväiteid täiendava ja põhjendava materjali.

Kirjale on lisatud kaks sõltumatut tööd:

A

OÜ Head ekspertarvamus (

A Ekspertarvamus_Kalasadama_DP_vastavus_YP_Kaur_Lass.pdf)  tõestab meie vastuväite nr 10 õigsust
(lisan ka kaks skeemi üp ja dp elamumaa kohta, mis selgitavad piltlikult võrdluse objekti)

 

B

OÜ TOP Geodeesia mõõdistus (

B Kalasadama DP hoonestusala ja LKS kohase üleujutusala vahelise kauguse mõõtmine.pdf) tõestab meie vastuväite nr 13 õigsust
(Mõõtmise järgi on hoonestusala 11m  kaugusel kõrgveest LKS kohasel 1m joonel ja 21m kaugusel tavalisest  veepiirist 0m joonel). Kindlasti ei vasta DP tekstilisele lubadusele 25m. Mõõtmise päeval oli merevee tase erakordselt madal, seega saame oletada, et DP joonise alus on samuti mõõdetud erakordselt madala veeseisuga. Seega ei vasta joonis planeeringu sisule mõõta tavalisest rannajoonest ega seadusele, mille järgi tuleb mõõta 1m kõrgusjoonest.)

 

 

Omalt poolt esitame täiendavad vastuväited, vahepealse aja uue info põhjal:

 

1) LPA avalikult antud kirjelduste ja lubaduste järgi (näiteks raadiointervjuu Arvo Rikkineniga 20.05.2014) kavandatakse planeeringuala põhjapoolsele rannalõigule lauget rannajoont. Seda kinnitab ka menetletav Põhja-Tallinna üldplaneering.

Nimetatud eesmärgid on kooskõlas meie ettepanekutega, kuid pole kooskõlas Kalasadama DP-ga. Lauge rannajoon nõuab rannaäärse avaliku ala piisavat laiust. Detailplaneeringuga kavandatud krundid ja hoonestusalad ei võimalda seda laiust. Samuti on DP seletuskirjas endiselt juttu sadamast selles rannalõigus. Seega ei ole selge, milliseid tingimusi selle planeeringuga soovitakse kehtestada

 

2) Kalaranna tn 1 kinnistu omanik AS Pro Kapital lubab 25000m2 suuruse avaliku puhkeala kavandamist kinnistule (lisatud foto). See lubadus oleks põhimõtteliselt aktsepteeritav, kui detailplaneeringuga kavandataks sama pindalaga krunt sihtotstarbega "üldkasutatav maa", praegusest 1m kõrgusjoonest maa pool. Praeguses DP-s jääb puhkeaala suuremas osas elamumaale ning osaliselt üleujutusalale. Meile pole seda põhjendatud ega vastatud teemakohastele küsimustele. Leiame, et puhkeala tagamiseks ei ole piisav ega aktsepteeritav ka  servituudi (isikliku kasutusõiguse) seadmine, eriti kuni pole formuleeritud servituudilepingu tingimusi, kirjeldatud 400 kaasomaniku õigusi enda omandis puhkealal ega kõigile kavandatud maa laialimüümise ja elamukrundiga liitmise vajadust põhjendatud.

 

3) Kavandatava arhitektuurivõistluse objekt ei ole selge. Seletuskiri sisaldab vasturääkivaid andmeid ning planeeringust ei selgu, mille kohta otsitakse võistlusel lahendusi.

 

4) Planeeringujoonis on täiesti loetamatu vähemalt krunt 18 ja selle vahetu ümbruse piirkonnas. Puuduvad ka servituudi vajadused sellel krundil avalike läbipääsude või alade tagamiseks. Seepärast pole võimalik esitada ettepanekuid või vastuväiteid lahenduse kohta.

 

5) Planeeringus esitatud avalikud läbipääsud läbi krundi 16 ei ole tagatud servituudiga ega servituudi vajadusega. Tegu on põhimõttelise ja ilmselge  vastuoluga.

 

6) Planeeringu väidetavad illustratsioonid ei vasta detailplaneeringu üldistusastmele ega PlanS paragrahv 9 kirjeldatud ülesannetele  (10.08.2012 vastuväite nr 9 täiendus) .

 

7) Selgusetu on kinnistu Suur-Patarei 22 tulevik. Detailplaneerinngus on see liidetud Kalaranna tänava maa-alaga (krunt 20), kuid vahepealsel ajal koostatud tee-ehitusprojektis arvati see kinnistu tänava maa-alast välja.

 

8) Kalaranna tn 1 põhjapoolses rannalõigus ei ole kunagi sadamat olnud, rannajoon on alati olnud lauge. Endised hooned on lammutatud üle 15 aasta tagasi, millest hiljem on kehtestatud uus üldplaneering. Seetõttu ei ole vastuvõetavad ega õiged ka varasema sadama olemasolule ega lammutatud hoonestusele tuginevad väited omaniku ootuste või õiguste kohta.

 

9) Kuna me pole saanud vastust oma 20.04.2012 ettepanekutele, siis ei ole võimalik formuleerida lõplikke ettepanekuid ega vastuväiteid.

 

10) Järelevalvesse esitatud detailplaneering ei vasta 2012. aastal Tallinna LV poolt määrusega 52 kehtestatud planeeringute vormistamise nõuetele (sh lahendusi pole põhjendatud), kehtivale ega ka menetletavale üldplaneeringule, mistõttu on igati otstarbekas koostada enne kehtestamist ajakohane detailplaneering. Heakskiidu andmist kehtestamiseks ei saa lugeda õiguspäraseks.

 

Teeme ettepaneku kohtuda kolmapäeval, 11.juunil kell 11 Harju maavalitsuses, kui see teile sobib.

Kohtumisel saame selgitada oma seisukohti lähemalt, ühtlasi rääkida võimalustest, kuidas on võimalik selle detailplaneeringuga edasi minna.

 

Lugupidamisega

Toomas Paaver

MTÜ Telliskivi Selts juhatuse liige

 

  
 

Balti jaama turust. Intervjuu uute omanikega

Esmaspäev, 2 Juuni, 2014 - 14:00

Balti jaam sai uued omanikud. Vikerraadios juttu turu tulevikust.

Seltsi selgitused Kalasadama väärtuste kaitseks allkirja andnutele

Kolmapäev, 28 Mai, 2014 (terve päev)

Hea tallinlane ja meie külaline!


Tuletame sulle meelde, et 2012. aasta suvel andsid toetusallkirja ühispöördumisele, mis käsitles Tallinna Kalasadama detailplaneeringut. Mäluvärskenduseks, et allkirju kogusime Kalaranna sujuva rannajoone ja 50meetrise avaliku promenaadi, kultuurikilomeetri kui ülelinnaliselt soositud kergliiklustee ja selle kaitseks, et Kalasadama hoonestamiseks korraldataks enne planeerimist arhitektuurikonkurss. Lisaks oli pöördumises lause, et allakirjutanud ühinevad Telliskivi seltsi vastuväidetega

 

Oled arvatavasti saanud (või saad peagi) kirja Harju maavalitsuselt, kus on praegu otsustusjärg vaidlusaluse planeeringu üle. Maavanemal on kohustus vastuväidete esindajad ära kuulata, et saaks hinnata planeerimisprotsessi seaduslikkust. Meie peame oma kohustuseks teavitada kõiki kaks aastat tagasi toetusallkirja andnuid sellest, mis vahepeal toimunud on ja millised on (jätkuvalt) Telliskivi seltsi seisukohad Tallinna kesklinna mereääre arendamise osas.

 

Kahjuks ei ole vahepeal Kalasadama planeeringusse märkimisväärseid positiivseid muutusi tehtud ega ülalnimetatud soove arvesse võetud. Loobutud pole mere täitmise ega jahisadama rajamise plaanist, erakrundi piir on endiselt vaid 25 m veepiirist,  rannapromenaadi ja mere äärde pääsemiseks erakrunti läbivate teede jaoks pole avalikku kasutamist tagavat servituuti seatud. Kultuurikilomeetri kõrvale plaanib linn juba sel suvel autoteed ehitama hakata - kuigi uue tänava kõrvale jääb lai kergliiklustee, kaob kultuurikilomeeter praegusel autovabal kujul sootuks. Viimane tõik oli seltsile juba varem teada, ent allkirjakampaaniaga püüdsime kaasaegsemat, st peamiselt kergliiklejatele mõeldud mereääre kasutamist toetada.

 

Möödunud esmaspäeval, 26. mail arutasime maavanema juures Telliskivi seltsi vastuväiteid, kuid linna piisavate põhjenduste puudumisel jäid kõik 15 vastuväidet üles. Samamoodi on endiselt üleval arhitektide liidu ja mitmekümne elaniku vastuväited planeeringule. Kalasadama planeeringusaagast ja Telliskivi seltsi tegemiste kronoloogiast loe rohkem sellest ülevaatest.

 

Meie üleskutse ja palve ongi, et sa ei laseks end maavalitsuse ametlikust toonist heidutada ja näitaksid veelkord üles oma huvi Kalasadama väärtuste kaitsmise osas. Selleks soovitame sul reageerida maavalitsuse kirjale, saates hiljemalt 13.06.2014 e-kirja aadressil info@mv.harju.ee (palun lisa kirja saajaks ka info@telliskiviselts.info, siis oleme kursis, kui paljud oma allkirja juurde jäävad).

Kui jääd meie ühiste vastuväidete juurde, siis just seda vabas vormis kirjutagi (a la: Siinkohal teavitan Harju Maavalitsust, et seoses Kalasadama detailplaneeriguga jään minu allkirjastatud ja 10.08.2012 esitatud ühispöördumises esitatud vastväidete juurde.) Oma seisukohta võid antud kirjas ka põhjendada. Samuti võid esitada ettepanekuid kokkuleppe saavutamiseks. Kui sulle tundub, et planeeringus on toimunud positiivseid arenguid, siis seda ka oma kirjas väljenda. Peamine on näidata üles huvi ja täita seadusest tulenevat õigust arvamust avaldada, sest seda võimalust linnakodanikele linnaplaneerimisel eriti tihti ei anta.


Koos sinu allkirjastaud ühispöördumisega andis Telliskivi selts linnavalitsusele üle ettepanekud, kuidas võiks avalikke huve arvestades seda väärtusliku mereäärt planeerida ning planeeringut menetleda. Loodame, et mõistad, et meie vastuväidete puhul pole tegemist jäärapäise vastandumise ega uusarenduste takistamisega, vaid üleskutsega konstruktiivsele koostööle parema lahenduse leidmiseks.

 

Lõpetuseks tsiteerime valimisreklaami: SINU HÄÄL ON OLULINE!

 

Lugupidamisega

Telliskivi seltsi Kalasadama fännklubi

info@telliskiviselts.info

Kalasadama DP vastuväidete menetlus maavanema juures

Esmaspäev, 26 Mai, 2014 - 14:00

26. mail 2014 toimus Harju maavanema juures Kalasadama planeeringu viisakas(!) arutelu, kus Telliskivi seltsi 15 vastuväidet jäid endiselt üles, kuna linnalt ega maaomanikult ei saanud piisavad vastuseid või põhjendusi. Kolm tundi kestnud arutelu lõppes kokkuleppega, et seltsi poolt esitame 6. juuniks linnale täiendavaid selgitusi planeeringumenetlust puudutavate vastuväidete kohta ja sisulisi ettepanekuid planeeringu parandamiseks (kuigi need said juba 2012 aprillis esitatud, aga pole suuremas osas planeeringusse jõudnud). Pärast seda otsustab maavanem, kas planeeringut on seaduspäraselt menetletud, misjärel on otsustamiskord Tallinna volikogul.

 

Harju maavanem saatis kirja ka 2012. aastal oma toetusallkirja andnud 2052 inimesele, et uurida nende seisukohta (ehk kas nad toetavad endiselt seltsi vastuväiteid või on nõus oma toetusallkirjast loobuma). Loe maavanema kirja toetusallkirja andnutele siit:

 

Arhitektide Liidu esindus maavalitsuses, Kalaranna DP

Teisipäev, 20 Mai, 2014 - 13:15

Päevakaja ülevaade Arhitektide liidu esindajate ja kohalike eriarvamuse esitajate sõnumist maavanemale.

Ülevaade alates 12. minutist


 

Maavanema kutse Kalasadama ala DP vastuväidete arutelule

Esmaspäev, 19 Mai, 2014 - 14:00

Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud vastuväidete arutelu maavanema juures.

Tallinn, Roosikrantsi 12, Harju Maavalitsuse A-korpuse III korruse saalis.

See on koht, kus vastuväidete esitajatel on võimalus oma arvamused lõplikult esitada.

 

Kutse lisatud:

 

Kalaranna tänava ehitusprojekt

Pühapäev, 30 Märts, 2014 - 13:00

Allpool seltsile viimase versioonina esitletud tänavaprojekti joonised:

  (kultuurikilomeetri lõik Kalasadama tänavast Suur-Patarei 20-ni)

 

Ning ehitushanke aluseks oleva tänavaprojekti joonised:

Kalaranna tänava ehitushanke projekt 12420-0059 AS-009-1.pdf  (kultuurikilomeetri lõik Kalasadama tänavast Suur-Patarei 20-ni)

 

Põhja-Tallinna liikuvusuuring

Esmaspäev, 10 Märts, 2014 - 14:00

 

Kodanike sehkendamise ja Linnaplaneerimisameti üldosakonna terve mõistuse tulemusel, otsustas linn Põhja-Tallinna üldplaneeringu transpordisõlmede paremaks planeerimiseks tellida uuringu, millise alusel kaardistatakse inimeste liikumised Põhja-Tallinnas, et tekiks arusaam, kui palju ja mida oleks siia kanti vaja üldse planeerida.

 

I etapp - lähteandmete kogumine - valmis. Tulemustega saab tutvuda alljärgnevatel linkidel:

 

Fookusgruppide küsitlus:

Pohja-Tallinna_liikuvusuuring_fookusgrupp_raport_2.pdf 
 

Mobiilpositsioneerimise andmed:

Kohtumine Pro Kapitali esindajatega

Kolmapäev, 18 Detsember, 2013 - 18:00

18. detsembril 2013 kohtus Telliskivi seltsi esindus Pro Kapitaliga Kalasadama planeeringu asjus. Kohtumise algatas Pro Kapital, küsides kas selts võiks tagasi võtta oma vastuväited detailplaneeringule. Teele Pehk, Toomas Paaver ja Grete Arro selgitasid Pro Kapitalile, et selts ei saa oma varasemaid vastuväiteid tagasi võtta, kuna seltsi ettepanekutega pole üldse arvestatud ning praeguse planeeringu kehtestamine ei too endaga head kaasa, kuna see on aegund ja inimesed hindavad kesklinna avatud mereäärt aina rohkem.

 

Seltsi esindajad selgitasid, et Kalarand on eriline koht, mille sarnast Tallinnas ei leidu ning selle väärtusi tuleb planeeringuga kaitsta. Pro Kapitali esindajad püüdsid omakorda rahustada, et planeeringus on palju ruumi avalikuks kasutuseks ja mere äärde tuleb promenaad jne. Samas räägib planeeringudokument vastupidist (promenaad on kaugel meres, seletuskiri räägib sadamast Kalarannas, elamukrunt ulatub üleujutusalani) ning ranna väärtuste säilimine pärast selle kehtestamist oleks sisuliselt võimatu.

 

Seltsi esindajad uurisid ääriveeri, kas Pro Kapital oleks valmis krunti linnale müüma. Müügi eesmärk oleks planeeringuvaidluse lahendamine sel juhul, kui Pro Kapital lahenduse korrigeerimisega ei nõustu.  Linnapea oli varasemalt öelnud, et ostmine pole välistatud. Allan Remmelkoor väitis, et nad pole spekulandid, vaid on kõik oma krundid välja ehitanud ning ei pidanud vajalikuks meiega seda teemat arutada. Samas vihjas, et kui linna poolt tuleb pakkumine, siis äriühinguna nad muidugi kaaluvad seda.

 

Pro Kapital näitas veel linnaga sõlmitud lepingut (ava 

), millele lisatud skeemil oli endistviisi merre joonistatud promenaad ja seetõttu see leping veenev ei olnud.

 

Kohtumise tulemusel ei muutunud kummagi osapoole arusaam, pigem selgitati vastastikku seisukohti ja tõdeti, et ei jõua mingile kokkuleppele. Pro Kapitaliga kohtutakse järgmisel korral maavanema juures avalikul arutelul. Pole teada, millal see toimub, aga usutavasti lähikuudel.  Seltsi arvates ei oleks senise dokumendi kehtestamine õiguspärane. Kompromissiks on vaja vähemalt elamukrundi eemaltõmbamist senisest 20-30m maa poole ning sadama välistamist põhjapoolsel rannalõigul Kalarannas.

 

Protokoll PDF-formaadis:

Vana-Kalamaja tänavaruumi foorum

Pühapäev, 19 Mai, 2013 (terve päev)

19. mail 2013, Kalamaja päevadel, toimus Vana-Kalamaja tänavaruumi foorum.

See on üheks osaks algatusest, mille eesmärgiks on leida Vana-Kalamaja tänavaruumile tulevikus terviklik lahendus, mis kasutab selle tänava potentsiaali kujuneda mõnusaks avalikuks ruumiks, mis ühendab Tallinna vanalinna ja mereääre.

Et leida ühiskondlik üksmeel ja arvestada kõigi soove, viide enne foorumit läbi küsitlus tänavainimeste seas

Foorumit toetas Eesti Kultuurkapital.

Vaata video- ja tekstimaterjale ideest ja toimunud üritusest.


Foorumi sisu

 

Algatuse kirjeldus Toomas Paaverilt

 

Hea tänavaruumi näited Kadri Klementilt

 


Jalakäijate ruumist Pärnus Karri Tiigisoonilt

 

Liikluskorralduse võimalustest Dago Antovilt

 

Tänavaküsitluse tulemustest Grete Arrolt

 

Foorumile eelnend Vana-Kalamaja tänava elanike ja kasutajate küsitluse tulemused on nähtavad siin:

 

Foorum videos:

Toomas Paaver

 

Kadri Klementi

 

Karri Tiigisoon

Dago Antov

Grete Arro

Arutelu

 

Videomaterjali koostas: http://www.paykene.ee/

 

 

Kalasadama ümbruse DP menetlus 2012

Teisipäev, 18 September, 2012 - 13:00

18. septembril 2012 kell 13.00-17.30 toimus Põhja-Tallinna Valitsuses Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu, kus osales viiskümmend kaheksa huvilist.

Ajavahemikus 13.07-10.08.2012 toimunud detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus laekus kokku 20 kirjalikku ettepanekut ja vastuväidet, sh  MTÜ Telliskivi Seltsi vastuväide koos 2052 toetusallkirjaga. Samas laekus 30 kirjalikku detailplaneeringu toetusavaldust. Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas kõikidele ettepanekute ja vastuväidete esitajatele kirjalikult. Telliskivi Seltsi varasematele, 20.04.2012 esitatud ettepanekutele ei ole vastatud ega neid arvestatud.

Videoülekanne:

Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu avaliku arutelu ülekanne

Ettepanekud ja vastuväited:


Joonis:

 

Seletuskiri:

 

Telliskivi Seltsi ettepanekud 20.04.2012

 

Telliskivi Seltsi vastuväited 10.08.2012

 


LPA vastus 7.09.2012


Avaliku arutelu protokoll 18.09.2012

TAALLINNA%20%20KALASADAMA%20DP%20%20AA%20protokoll_0.pdf

 

Allkirjade kogumine Kalaranna rannajoone ja kultuurikilomeetri kaitseks

Kolmapäev, 1 August, 2012 (terve päev)

Kalamaja elanikud kogusid 2012. aastal 2052 pastaka- ja digiallkirja Kalaranna rannajoone (sh liivaranna) ja kultuurikilomeetri kaitseks ning selle nimel, et Kalasadama hoonestamiseks korraldataks enne planeerimist arhitektuurikonkurss.

Loe altpoolt allkirjalehte, allkirjapatakaga Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse läinud kaaskirja ning loe altpoolt Sirbis ilmunud selgitust allkirjade kogumise kohta.

 

///

Privatiseeruv kesklinna mereäär Tallinnas (Sirp, august 2012)

Kalamaja ja Pelgulinna elanikke ühendav Telliskivi selts algatas allkirjade kogumise Kalaranna piirkonna kaitseks. Palju avalikku vastuseisu tekitanud Kalasadama detailplaneering on Harju maavanema käsul taas avalikul väljapanekul, mis kestab 10. augustini. Tegu on äärmiselt olulise ala planeerimisega, mis kujundab Tallinna mereääre avatust (seltsi hinnangul antud planeeringu järgi pigem suletust).

Kümme aastat kestnud planeerimisprotsessi tulemusel ei ole linnaelanike, arhitektide liidu ega seltside rohkeid ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringule sisuliselt isegi kaalutud, leiavad seltsi liikmed. Tehtud on vaid pisimuudatusi. 2008. aastal lubati vastuväiteid esitanuile ja arhitektide liidule, et planeeringu lahendus leitakse arhitektuurikonkursiga. Loogiline olekski teha võistlus enne planeeringu kehtestamist, kuid kuna lubatud võistlust pole siiani toimunud, on planeeringu lahendus pealiskaudne: planeering kehtestab vaid ülisuured ehitusmahud ja kitsa avaliku ruumi, täpsemad lahendused tulevat alles arhitektuurivõistluse käigus. Milleks planeeringut siis praegu kehtestada? Kes suudab garanteerida, et võistlus toimub, et see on korraldatud hea tava kohaselt või et selle tulemusi arvestatakse? Kes suudab tagada, et juhtu näiteks sama, mis Sakala keskuse puhul – ka seal toimus võistlus, kuid maja ehitati tellija näpunäidete valminud projekti järgi.


Telliskivi selts rõhutab, et Kalasadama detailplaneering näeb Kalaranda ette rannakindlustuseni ulatuva elamukrundi ning lubab ümbritsevast 3-5 korda suurema tihedusega kuni seitsmekorruseliste kortermajadega ala Suur-Patarei tänava äärde, kaotab Kalaranna liivaranna ja kividelt merre laskuva rannajoone (jahisadama rajamiseks) ning lubab ehitada Kultuurikilomeetri asemele mitte kuigi sõbraliku autotee (Kalamaja ümbersõit). Selts leiab, et planeeringu joonised on esitatud segaselt, et sealt suudab vajaliku info üles leida vaid vastava eriala spetsialistid ning planeeringu seletuskiri ei klapi joonisega.
Allkirjade kogumise kampaania eesmärk on tõestada avalikku huvi Kalaranna liivaranna, sealsete ajaveetmis- ja ujumisvõimaluste ning Kultuurikilomeetri kui populaarse patseerimis- ja tervisespordi raja vastu. Telliskivi selts ootab planeeringult rohkem väljakujunenud väärtuste tunnetamist ja neile arenemisvõimaluste loomist.

Toomas Paaver ja Teele Pehk Telliskivi seltsist

 

petition in Est and English.pdf

obrashenie_EST_RUS.pdf

kaaskiri TLPAle.pdf

 

Üldnägemus Balti jaama turu kvartali arenguks

Esmaspäev, 23 Juuli, 2012 (terve päev)

Telliskivi Selts väljastas 2012. aastal üldiste põhimõtted Balti jaama turu kvartali arendamiseks

http://www.linnalahendused.ee/wp-content/uploads/2013/01/13.4telliskivi-...

Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala DP avalik arutelu

Teisipäev, 10 Aprill, 2012 - 15:00

Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet KORRALDAB Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu avaliku arutelu. Nimetatud detailplaneering on vastuvõetud Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2011 korraldusega nr 1996?k. Planeeritav maa-ala asub osaliselt Kesklinnas ja osaliselt Põhja-Tallinnas ning külgneb põhjast Tallinna lahega, idast Linnahalliga, läänest Kalasadama tänavaga ning lõunast Põhja puiesteega ja Tallinna vanalinnaga. Avalikustatavas detailplaneeringus nähakse ette Põhja-Tallinnas ja Kesklinnas 11,21 ha suurusel planeeringualal asuvate Mere pst 11, Mere pst 11a, Logi tn T1 //Rumbi tn T5 // Sadama tn T1 kinnistu, Põhja pst, Suurtüki tn ja Mere vahel ning Mere pst lõik T1, Mere pst lõik Ahtri tn ja Põhja pst vahel kinnistu ning Põhja-Tallinnas asuvate Mere pst 20b, Põhja pst 31a, Põhja pst 33a, Põhja pst postini nr 400, Põhja pst 27a, Põhja pst 31, Põhja pst 33, Põhja pst 37, Põhja pst 29 kinnistu ning osaliselt Mere pst 20e ja reformimata riigimaa ümberkruntimine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine kokku ühe kuni 6 maapealse korrusega ja 2 maa-aluse korrusega linna administratiivhoone, ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega jahtklubihoone, maksimaalselt kolme kuni 5 maapealse korrusega ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone, ühe kuni 3 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ühiskondliku hoone, 1 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega turuhoone ja 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega Kultuurikatla laienduse, kuni kahe 1 maapealse korrusega alajaama, 1 maapealse korrusega rattahoidla ning 1 maa-aluse korrusega turu- ja restoranihoone ehitamiseks, olemasoleva alajaama ehitusõiguse täpsustamiseks, olemasoleva 2 maapealse korrusega hoone laiendamiseks kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihooneks, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi hoone ning olemasolevate arhitektuurimälestiste nr 8199 (Tallinna Gaasijaama gaasimahuti), nr 27918 (Tallinna elektrijaama suur estakaad), nr 27917 (Tallinna elektrijaama katlamaja), nr 8198 (Tallinna elektrijaama turbiinisaal), nr 27916 (Tallinna elektrijaama korsten) rekonstrueerimiseks ning Tallinna lahe äärde rannapromenaadi rajamiseks. Kokku on kavandatud neli ärimaa, üks tootmismaa, üks 50% äri- ja 50% sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa), viis sotsiaalmaa (sh kolm ühiskondlike ehitiste maa ja kaks üldkasutatava maa), üksteist transpordimaa ning üks veekogude maa sihtotstarbega krunt. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine. Detailplaneeringus taotletakse Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu” osalist muutmist maakasutuse juhtotstarvete, haljastuse protsendi, ehitise kõrguse ning parkimise osas. Detailplaneeringu koostamist taotles Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja detailplaneeringu koostas K?Projekt Aktsiaselts. Detailplaneeringu avalik arutelu toimub 10. aprillil 2012, kell 15.00, Põhja-Tallinna Valitsuses, Niine tn 2, saalis. Informatsiooni saab Põhja-Tallinna Valitsuse ning Tallinna Kesklinna Valitsuse telefonidel 645 7003 ja 645 7217. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr

Seletuskirjad, seltsi ettepanekud ja LPA vastuskiri:

Kalasadama ümbruse DP

Kolmapäev, 7 Märts, 2012 - 18:15
Listis tekkis küsimus et mis on saanud Kalasadama ümbruse detailplaneeringust (DP002040). Peale 2008. aastal sadade vastuväidete laekumist on kogu teema justkui varjusurmas, samas kuskil artiklis mainiti, et planeering on praktiliselt kehtestamisvalmis.
 
Planeeringut on tegelikult 2010-2011 aktiivselt edasi menetletud, planeeringut on täiendatud nõudega korraldada avalik arhitektuurikonkurss pos 16 ajutisele krundile (see pikkade ribamajadega osa, mille kohta vist kõige rohkem proteste oligi) ja lahendada Kalamaja möödasõidutee eraldi projektiga. Viimane on nüüd valmimas (vt eelmine postitus).
 
7. märtsil 2012 toimus Kalasadama teemal Telliskivi Seltsi foorum ja selts on ka esitanud taotluse keskkonnaametile kooskõlastuse tagasivõtmiseks (vt manuses). 
 
 

Kalaranna kärajad

Kolmapäev, 7 Märts, 2012 - 18:00

7. märtsil toimunud Kalasadama DP teemalistel kärajatel kohvikus Klaus kohtus kohalik rahvas, linnavõim ja arendajate esindajad taas üle hulga aja, et palju kära tekitanud planeeringu üle arutelu pidada.

 

Ülevaade siin: http://www.telliskiviselts.info/toimetused/foorumid/viii-foorum-kalaranna-kärajad

Kalaranna tänava projekteerimistingimuste kavand

Reede, 1 Juuli, 2011 - 13:45

Kalaranna tänava projekteerimistingimused on paberil ja kõlbulikud arutamiseks. TLPA poolt peaks lähiajal signaal tulema, et kunas arutelu toimub. Aplaus selle peale, et tänava projekteerimisse kodanikke kaasatakse! Vist esmakordselt?!

Kalaranna%20tn%20projekteerimistingimused_kavand.doc