Kultuurikatla piirkonna DP

Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu avalik arutelu

Teisipäev, 11 November, 2014 - 15:00

Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu avalik arutelu toimub Põhja-Tallinna Valitsuses (saalis- ruum 209) 11.11.2014 kell 15.00

 

Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet teatavad, et korraldavad avaliku arutelu Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu avaliku väljapaneku (03.-30.09.2014) tulemuste tutvustamiseks.  Avalik arutelu toimub 11.11.2014 kell 15.00 Põhja-Tallinna Valitsuse saalis, Niine tn 2.

 

Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 korraldusega nr 1996-k vastu võetud Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 10038, on kavas kehtestada, jättes osaliselt välja planeeritava ala kaguosa, sh Põhja pst 33 kinnistu (omanik Statoil Fuel & Retail Eesti AS). Vastuvõetud detailplaneeringus oli planeeritud ala suurus 11,21 ha, detailplaneering on kavas kehtestada 7,01 ha suurusel alal.  

 

Detailplaneeringut on muudetud võrreldes vastuvõetud lahendusega Põhja pst 35 kinnistu osas. Kinnistust on ette nähtud moodustada kaks hoonestatavat krunti varasema ühe hoonestatava krundi asemel. Neist üks on planeeritud ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi hoone tarvis ja teine, kuhu saab ehitada kuni 5-korruselised ärihooned. Lisaks on detailplaneeringut korrigeeritud, arvestades varem korraldatud avalike väljapanekute ja arutelude tulemustega.

 

Kavandatava tegevusega taotletakse Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu” osalist muutmist haljastuse protsendi osas.

 

Detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonisega on võimalik tutvuda Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/. Täiendav info telefonil 645 7003.

Linnavalitsuse vastuskiri Kultuurikatla DP ettepanekutele

Teisipäev, 28 Oktoober, 2014 - 09:00

Vastus failina: 


 

Vastus tekstina:
 

Põhja-Tallinna ning Tallinna Kesklinna Valitsus avalikustasid 3.– 30. septembrini 2014 Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu, mille avaliku väljapaneku jooksul esitasite vastuväited ning ettepanekud detailplaneeringu korrigeerimiseks.
Tegite järgmised ettepanekud:
arendada kruntide 5, 13 ja 14 ala selliselt, et Katlaaed ja sealne Kultuurikilomeetri lõik säilitaksid ka tulevikus oma põhiväärtused;
koostada uus terviklahendus (sh krundijaotus), lähtudes avalikkusele suunatud ja jalakäijaid eelistava ruumi säilitamise eesmärgist;
kavandada hoonestus krundi perimeetrile, jättes krundi keskosa katlaaia sarnaseks ruumiks. Vähemalt 70% krundist 5 kasutada kultuurile suunatud vabaõhualana. Märkida planeeringus, et vastavad krundid jäävad munitsipaalomandisse;
näidata selgelt Kultuurikilomeetri jätkumine ning välistada suurte parklate juurdepääsud, mis tooks autoliikluse Katlaaia ja Kultuurikatla vahelisse ruumi. Loobuda suurematest maa-alustest parkimiskorrustest nimetatud kruntidel.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et Kultuurikatla ja jalakäijasõbralikkuse (Kultuurikilomeetri) jaoks on oluline, et ala võimalikult kiiresti korrastataks ning tekiks tegutsemisvõimalusi ning külastuskohti erinevas eas ning erinevate huvidega inimestele.
Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu lahendus lähtub Tallinna merele avamise kontseptsioonist väärtustades kõnealust piirkonda Tallinna mereväravana ning tagades linnakeskuse toimimise seisukohast olulise jalakäijate ja kergliikluse juurdepääsu piirkonda. Tallinna merele avamise kontseptsiooni üldseisukoht oli, et Linnahalli lähiümbruse kinnistute hoonestamisel on oluline jälgida, et piirkonnast kujuneks multifunktsionaalne keskuseala, kuhu nähakse ette teenindus-, kaubandus- ja büroopindu ning avalikkusele suunatud hooneid ning et suurt tähelepanu tuleb pöörata hoonetevahelise avaliku ruumi kujundamisele ja väärtarhitektuuri edendamisele.
Hoonetevahelistel aladel tagatakse vaba juurdepääs hoonetele ja mere äärde, eelistatud on jalakäijate liikumissuunad. Detailplaneeringus antakse lahendus ka sadamahoone ja Mereväljakuga (mille ääres peetakse ka kalaturgu) rannapromenaadi lõigule. Uute hoonete planeerimisel planeeringuala põhjaossa on lähtutud platside ja tänavate struktuurist, mis on ruumiliselt lihtsasti jälgitavad ja samas moodustavad mere ääres tuulevaikseid alasid. Hooned tekitavad mere äärde õhtupäikesele avatud tuulevaikse platsi, millele juurdepääs on mugav nii jalakäijale kui autoga liiklejale.

 

Kuna Põhja pst 35 kinnistut puudutavas osas ei suurene võrreldes varasemalt avalikustatud lahendustega maapealne hoonetealune pind, hoonete kõrgus, parkimiskohtade arv ja kinnistu jagamisel säilib nii äri- kui ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarve ning detailplaneeringus on määratud nõuded: 
-  uushoonestuse ehitusprojektid koostada ainult arhitektuurikonkursside tulemuste alusel;
- hoonete tänavatasandi fassaad peab olema aktiivne, suheldes tänavaruumiga (kavandada äri- või teenindusfunktsioon),
on Tallinna Linnaplaneerimise Amet seisukohal, et võrreldes detailplaneeringu esialgse lahendusega ei kaasne kavandatud muudatusega olulist linnaehituslikku mõju ja ei halvene linnaruumi kvaliteet.

 

Kuna enne detailplaneeringu kehtestamist on oluline realistlikult läbi mõelda planeeringu elluviimise võimalused, siis seetõttu muudeti lahendus paindlikumaks, kuna linnal ei ole võimalust ega vajadust suuremahulise muuseumihoone ehitamiseks. Ühiskondlikult kasutatav funktsioon säilib krundil positsioon 20, mis saab toimida sünergias Kultuurikatlaga, millega on ka estakaadi kaudu ühendatud.

 

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (edaspidi EKKM) on mittetulundusühing ja ei kuulu Tallinna linnale. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti hallatav asutus Tallinna Linnamuuseum, millel on 77aastane järjepidevus ja omab 11 erinevat muuseumi, tegeleb praegusel ajal kolme suuremahulise arendusprojektiga. Kaasaegse kunsti suund ei haaku Tallinna Linnamuuseumi asutuste tegevusega ning Tallinna Kultuuriväärtuste Ametil pole kavas seda suunda arendada. Linn panustab kaasaegse kunsti arengusse sellega, et iga-aastaselt toetatakse Tallinna Kunstihoone Fondi tegevust, kes tegeleb kaasaegse kunstiga. Samuti leiavad erinevad kunstiprojektid toetust mittetulundustegevuse toetuse meetme kaudu.

 

Kultuurikatla valmimisega saab Tallinn juurde märkimisväärses mahus uut kultuuripinda ning Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ei näe vajadust Kultuurikatlaga külgnevatel kruntidel kulutuuritegevust arendada ega laiendada. Hooned, milles täna tegutseb EKKM ei kujuta endast arhitektuurset väärtust ning ärifunktsioonide mõõdukas lisamine piirkonda on nende hinnangul mõistlik. Sealjuures peab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet oluliseks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi tegevust kaasaegse kunsti eksponeerimisel ja tutvustamisel Tallinnas ning hindab rolli, mida EKKM on sümbioosis Kultuurikatlaga täitnud piirkonna elavdamisel kultuurikatla renoveerimis- ja arendusetapis.

 

Kultuurikatla Aed asutati 2012. aastal eesmärgiga valmistamaks väiksemas mahus ette Kultuurikatla tegevusi, et olla valmis Kultuurikatla ruumide koheseks kasutuselevõtuks nende valmimise järgselt. Kultuurikatla maja täitmine loomemajanduse arendamisele suunatud sisuga on suur väljakutse nii rahaliselt kui ajaliselt ning Kultuurikatlal ei saa olla seetõttu ambitsiooni paralleelselt valmivale majale piisava kasutuse leidmisega tänasel Kultuurikatla Aia territooriumil. Kultuurikatlal on soov jätkata Kultuurikatla Aias seniste programmide ja tegevustega veel 2015. aastal, ülejärgmisel aastal on plaanis Kultuurikatla Aia programm üle kanda Kultuurikatla ruumidesse ja maja merepoolsesse hoovi. Hoone C korpus koos hooviga  on perspektiivikas koht, mida saab sarnaselt tänasele Kultuurikatla Aiale kujundada kohvikuks koos rohelise linnaaiaga ning kus saab teha Kultuurikatla Aiale sarnast kultuuriprogrammi.

 

Teatame, et Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimub teisipäeval 11. novembril 2014, kell 15.00 Põhja-Tallinna Valitsuses, Niine tn 2, saalis. Informatsiooni saab Põhja-Tallinna Valitsuse telefonil 645 7003.

 

Ootame Teie osavõttu, et saaksime Teile veelkord tutvustada Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu lahendust ning vajadusel anda täiendavaid selgitusi Teie poolt esitatud märkuste ja ettepanekute kohta. Juhul, kui meie kirjas toodud selgitused on Teie jaoks ammendavad ja Te ei soovi avalikul arutelul osaleda, palume meid sellest teavitada anu.plado@tallinnlv.ee.

Muudatused Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringus ja seltsi hinnang ning ettepanekud sellele

Teisipäev, 30 September, 2014 - 18:00

Sel suvel viidi Kulturikatla ala detailplaneeringusse sisse mõneti ootamatult ja varasemaga võrreldes olulised muudatused, mida selts päris mõistlikuks pidada ei saa.
Seetõttu saatsime LPA-le sellekohase kriitika ning ettepanekud. Linnalt tulnud vastust loe altpoolt.

 

Ettepanekud lisatud allolevas PDF-is (lisad postituse lõpuosas)

 

TLS_ettepanekud_katlaaed_31sept2014.pdf

 

Krunt 5 (varem krunt7) kohta käivas reas on muudetud järgmised andmed:

3. veerus sõna Ärihoone (enne EKKM, turuhoone)
7. veerus korrused 5/-2 (enne 3/-2)
11. veerus tähis Ä100 (enne Ä ja Üh)
14. veerus brutopind 13300 (enne 8550)

 

Planeeringumaterjalidega on võimalik tutvuda planeeringute registris: http://tpr.tallinn.ee/tpr/

 

Kui enne põhjendati üldse selle maja kujutamist joonisel seletusega, et EKKM saab tulevikuks laienemisvõimaluse.

Kuna eeldasime, et seda niipea ei tule ja kui tuleb siis väiksem kui 8550m2 ja viisaka lahendusega. Kaks maa-alust parkimiskorrust jäänuks ka tõenäoliselt ehitamata. Turuhoone pidi olema ka väiksem kalaturuga seotud maja, see aga andis sinna ärimaa lisafunktsiooni. Meie soovil lisati veel lause "Kaasaegse kunsti muuseumi ehituse edasilükkamise või mahu vähendamise korral on soovitav kasutada ülejäänud maa-ala kultuurile, sh kunstile suunatud vabaõhuürituste ja ekspositsiooni alana."
Nüüd nende paari tähise muudatusest tekib totaalne muutus. Sinna saab ehitada väga suure kaubamaja või büroohoone. Oluline on veel , et arvestades ärihoone parkimiskoormust ja maa-aluse parkla sissesõidu asukohta, muutub autoteeks (kuigi joonis praegu ei näita) ka see kultuurikilomeetri lõik katla ja aia vahel, mis Kalaranna tn ehitusprojektis õnnestus kenasti päästa ja siduda.
 

 

 

Linnaplaneerimisametilt tuli 28. oktoobril  vastus seltsi kirjale:

Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala DP avalik arutelu

Teisipäev, 10 Aprill, 2012 - 15:00

Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet KORRALDAB Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu avaliku arutelu. Nimetatud detailplaneering on vastuvõetud Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2011 korraldusega nr 1996?k. Planeeritav maa-ala asub osaliselt Kesklinnas ja osaliselt Põhja-Tallinnas ning külgneb põhjast Tallinna lahega, idast Linnahalliga, läänest Kalasadama tänavaga ning lõunast Põhja puiesteega ja Tallinna vanalinnaga. Avalikustatavas detailplaneeringus nähakse ette Põhja-Tallinnas ja Kesklinnas 11,21 ha suurusel planeeringualal asuvate Mere pst 11, Mere pst 11a, Logi tn T1 //Rumbi tn T5 // Sadama tn T1 kinnistu, Põhja pst, Suurtüki tn ja Mere vahel ning Mere pst lõik T1, Mere pst lõik Ahtri tn ja Põhja pst vahel kinnistu ning Põhja-Tallinnas asuvate Mere pst 20b, Põhja pst 31a, Põhja pst 33a, Põhja pst postini nr 400, Põhja pst 27a, Põhja pst 31, Põhja pst 33, Põhja pst 37, Põhja pst 29 kinnistu ning osaliselt Mere pst 20e ja reformimata riigimaa ümberkruntimine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine kokku ühe kuni 6 maapealse korrusega ja 2 maa-aluse korrusega linna administratiivhoone, ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega jahtklubihoone, maksimaalselt kolme kuni 5 maapealse korrusega ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone, ühe kuni 3 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ühiskondliku hoone, 1 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega turuhoone ja 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega Kultuurikatla laienduse, kuni kahe 1 maapealse korrusega alajaama, 1 maapealse korrusega rattahoidla ning 1 maa-aluse korrusega turu- ja restoranihoone ehitamiseks, olemasoleva alajaama ehitusõiguse täpsustamiseks, olemasoleva 2 maapealse korrusega hoone laiendamiseks kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihooneks, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi hoone ning olemasolevate arhitektuurimälestiste nr 8199 (Tallinna Gaasijaama gaasimahuti), nr 27918 (Tallinna elektrijaama suur estakaad), nr 27917 (Tallinna elektrijaama katlamaja), nr 8198 (Tallinna elektrijaama turbiinisaal), nr 27916 (Tallinna elektrijaama korsten) rekonstrueerimiseks ning Tallinna lahe äärde rannapromenaadi rajamiseks. Kokku on kavandatud neli ärimaa, üks tootmismaa, üks 50% äri- ja 50% sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa), viis sotsiaalmaa (sh kolm ühiskondlike ehitiste maa ja kaks üldkasutatava maa), üksteist transpordimaa ning üks veekogude maa sihtotstarbega krunt. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine. Detailplaneeringus taotletakse Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu” osalist muutmist maakasutuse juhtotstarvete, haljastuse protsendi, ehitise kõrguse ning parkimise osas. Detailplaneeringu koostamist taotles Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja detailplaneeringu koostas K?Projekt Aktsiaselts. Detailplaneeringu avalik arutelu toimub 10. aprillil 2012, kell 15.00, Põhja-Tallinna Valitsuses, Niine tn 2, saalis. Informatsiooni saab Põhja-Tallinna Valitsuse ning Tallinna Kesklinna Valitsuse telefonidel 645 7003 ja 645 7217. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr

Seletuskirjad, seltsi ettepanekud ja LPA vastuskiri: