Kuum linnaruum

Avalikustati Vana-Kalamaja tänava eskiisprojekt.
Refereering LInnaosa kodulehelt:
"Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalamet sõlmis 21.01.2019.a K-Projekt AS-iga töövõtulepingu Vana-Kalamaja tänava ehitusprojekti koostamiseks, mis tugineb varasemalt läbi viidud ideekonkursi võidutööle „KASVULAVA“ (autor KAVAKAVA OÜ, 2018). Projekti eesmärgiks on kaasaegse ja inimsõbraliku tänavaruumi loomine ning igapäevase jalgrattaga ja jala liikumise osakaalu suurendamine liikumise ohutuse, atraktiivsuse ja mugavuse suurendamisega. Kergliikluse osakaalu suurenemine leevendab liiklusummikuid linnakeskuses, mille tulemusel paraneb elukeskkond. Olulisteks eesmärkideks on ka linna avamine merele, liikumisviisi muutumisega kaasnevalt mikroettevõtluse ergutamine asumis, kogukonna ühendamine asumi peatänava loomisega, elanikele ja külalistele parema ühenduse võimaldamine Kalamaja asumi ja linnakeskuse vahel, tekitades vanalinnast väärtuslikku puitasumisse, mere äärde ja Lennusadamasse kulgeva selge kergliiklejate liikumistee (Nunne tn kuni Kalaranna tn).

Enne põhiprojekti koostamisele asumist avalikustatakse välja töötatud lahendus Põhja-Tallinna kodulehel www.tallinn.ee/pohja 15.01.2020-28.01.2020  ja paberkandjal joonistega on võimalik tutvuda Põhja –Tallinna linnaosa ruumides aadressil Niine tn 2.
Kõik tähelepanekud ja kommentaarid saab esitada kirjalikult kohapeal või  e-post (pohja@tallinnlv.ee) kuni 28.01.2020."

Joonised:

vana-kalamaja1.pdf

vana-kalamaja1.pdf

vana-kalamaja2.pdf

vana-kalamaja2.pdf

Seltsi arvamus Balti jaama turu ja Reisijate tänava kohta

Loe siit: 

Telliskivi Seltsi arvamus Reisijate-Telliskivi DP kohta 7.10.18.pdf

Telliskivi Seltsi arvamus Reisijate-Telliskivi DP kohta 7.10.18.pdf

Kolmapäeval, 19. aprillil turtvustati Salmes Vana-Kalamaja tänava tulevikku.

Tsiteerides linnaarhitekti: "Meie laiem eesmärk on parandada Kalamaja ja vanalinna vahelisi jalakäijate ühendusi. Sest ükskõik mida me ette ei võta, läheb autoliikluse olukord tasapisi keerulisemaks. Kuna Kalamaja asum on vanalinnale ja linnakeskusele sedavõrd lähedal, on suures osas võimalik liikuda jalgsi või jalgrattaga. Aga praegu ei ole häid sellesuunalisi ühendusi"

Täis artikkel loetav siin:

http://pluss.postimees.ee/4089167/vana-kalamaja-tanav-liidab-vanalinna-m...

Põhja Tallinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet kutsuvad 19 aprillil kell 17:00 Salme Kultuurikeskusesse osalema „Vana-Kalamaja tänava ja Balti jaama esise tänavaruumi arhitektuurivõistluse“ lähteülesande avalikul arutelul.
Avalikustamise eesmärgiks on koguda kokku seisukohad, millest peavad lähtuma arhitektid, kes esitavad oma tööd arhitektuurikonkursile parima linnaehitusliku lahenduse leidmiseks.
Võistlus on plaanis välja kuulutada käesoleva aasta mais – juunis ning tulemused peaksid selguma hiljemalt septembri alguses. Võistlustöödest korraldatakse näitus ning toimub avalik arutelu, kus kõigil on võimalik töödega tutvuda ja võistluse võidutööle ettepanekuid teha, mis võetakse kaalumisele tänavaruumi projekteerimisel.

Telliskivi selts on varasemalt teinud suure eeltöö ja kõnelenud selle eest, et tulevikus saaks Vana-Kalamajast oluline jalakäijasõbralik ühendustee mere ja vanalinna vahel.
http://telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/vana-kalamaja-t%C3%...

vana-kalamaja.jpg

Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on leida terviklik uus ruumiline lahendus Vana-Kalamaja tänavaruumile ja Balti jaama lähirongide paviljoni ümbritsevale alale. Tänavaruumi ümberkujundamise eesmärgiks on jalakäijate ja ratturite liikumisvõimaluste parandamine ning linnaruumi sh kujunduse kvaliteedi tõstmine. Oluliseks linnaehituslikuks eesmärgiks on ka Tallinna vanalinna ja mereäärt tunnetatavalt ühendava, esindusliku avaliku ruumi loomine, mille üheks eelduseks luuakse jalakäijatele ja ratturitele tänava tasandil Toompuiestee ületamise võimalus.
Võistlusel otsitakse lahendust ka Kalamaja keskväljakule ja Balti jaama lähirongide paviljoni ette loodavale platsile. Projekti realiseerumisel valmiv tänavaruum peab olema piirkonna miljööd esile tõstev ning arvestame Vana-Kalamaja tänava elanike ja kogukonna elukeskkonnaga ja vajadustega.
Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine kuulub Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu tegevuskavasse ning projekteerimine ja ehitamine rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest.
Võistlusala ümberehitus on eeldatavalt kavas läbi viia 2018 / 2019 aastal, kuid hiljemalt 2021 aastaks.

Tallinna Kalaranna tänav 1 kinnistu arhitektuurivõistlusele laekunud üheteistkümne töö hulgast tunnistas žürii esikoha vääriliseks arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid OÜ võistlustöö “Kesk-Küla”.

Autorid on Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Viktoria Andrejeva, Marleen Stokkeby, Harri Kaplan, Kristi Tuurmann, Katerina Veerde, Raul Kalvo.

Žürii hinnangul arvestab “Kesk-küla” arhitektuurne lahendus Kalaranna potentsiaali kesklinnaliku äritänavana. Hoonestuse puhul hinnati nii katuseaedade ja rõdude lahendusi, mis arvestavad, et ala on eri tasapindadelt hästi vaadeldav, kui ka seda, et enamikul korteritest on head vaated, kas merele, väljakule või tänava-alale.

Kalaranna tn 1 kinnistu arhitektuurivõistlust korraldasid kinnistu omanik Pro Kapital koostöös Eesti arhitektide liidu ja Tallinna linnaplaneerimisametiga.

keskkula.jpg

Kesk-küla. Allikas ERR.

Vaata võidutöö galeriid (ERR uudised)

.

Teade arhitektide liidu kodulehelt:

AS Pro Kapital Eesti kuulutas välja Kalaranna tn 1 kinnistu avatud arhitektuurivõistluse, mille eesmärgiks on leida Kalaranna tn 1 kinnistule parim hoonestuse ning avaliku ruumi arhitektuurne ja linnaruumiline lahendus, mis vastaks kehtiva detailplaneeringu visioonile. Võistlus peab leidma kavandatavale hoonestusele kaasaegse arhitektuurse lahenduse, mis looks kvaliteetse elukeskkonna ja elavdaks kvartalisisest ning ümbritsevat linnaruumi. Samuti peab võistlus kujundama mereäärse ala kaasaegseks, kvaliteetseks ja mitmekesiseid kasutusvõimalusi pakkuvaks haljastusega liigendatud avalikuks ruumiks.

Pro Kapitali laiemaks visiooniks on muuta kinnistu ülelinnaliseks magnetiks, kus avalikult kasutatavad alad nagu rannapromenaad, liivarand, linnapark ja Kalaturg piirnevad atraktiivse hoonestusega, kus lisaks merevaatega korteritele paiknevad ka avaliku ruumi atraktiivsust tõstvad kohvikud, restoranid ja rohealad.

Võistluse vormiks on avalik üheetapiline võistlus. Võistlusel oodatakse võistlejatelt võistlusala üldise arhitektuurse kontseptsiooni koostamist ning detailsemalt hoonete ja rajatiste (sealhulgas avaliku ruumi osa promenaadi, väljaku, pargi jms) arhitektuurse eskiisi esitamist.

Võistlusülesande saamiseks tuleb saata osavõtuavaldus vabas vormis e-mailile : kalaranna@prokapital.ee, misjärel saadetakse osalejale link võistlusülesande allalaadimiseks.

Arhitektuurivõistluse preemiafond on 60 000 eurot.

Toimumiskoht:  Eesti
Osavõtt:  Eesti sisene
Väljakuulutamise kuupäev:  01.11.2016
Võistlustööde esitamise tähtaeg:  01.02.2017 16:00

Korraldaja: AS Pro Kapital Eesti

Väljakuulutamise kuupäev : 01.11.2016

Võistlustööde esitamise tähtaeg : 01.02.2017

Žürii:

Paolo Michelozzi,  AS Pro Kapital Eesti

Jaanus Aavik, Hendrikson & Co.

Allan Remmelkoor, AS Pro Kapital Eesti

Endrik Mänd, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, peaarhitekt;

Margit Mutso, arhitekt, Eesti Arhitektide Liit

Ülar Mark, arhitekt, Eesti Arhitektide Liit

Siiri Vallner, arhitekt, Eesti Arhitektide Liit

Registreerunud osalejate ideekavandeid oodatakse 1.  veebruariks 2017  ajavahemikus 12.00 – 16.00, Tallinn, Põhja pst 23 asuvasse 1 korruse konverentsiruumi.

Lisainformatsioon:

Allan Remmelkoor, AS Pro Kapital Eesti

E-post: allan.remmelkoor@prokapital.com , tel: 614 4920

Pärast 12 aastat menetlemist, vaidlemist ja paljuski ka venitamist sai Kalasadama planeering (õigemini Kalasadama ümbruse detailplaneering kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas) linnavolikogus kehtestatud.

Volikogu otsuse tekst: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=133867&fd=1&leht=1&q_sort=e...

kalasadama dp.png

Pärast 12 aastat menetlemist, vaidlemist ja paljuski ka venitamist sai Kalasadama planeering (õigemini Kalasadama ümbruse detailplaneering kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas) linnavolikogus kehtestatud.

Volikogu otsuse tekst: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=133867&fd=1&leht=1&q_sort=e...

Mõned väljavõtted volikogu otsuse tekstist:

Kalasadama krundile (planeeringujoonisel positsioon 16) anti ehitusõigus 6-18 kuni 5 maapealse korrusega maapinnast kuni 18 meetri kõrguse hoone ehitamiseks. Parkimiskohti on kokku planeeritud 523.

Piki planeeritud ala merekallast kulgeb rannapromenaad, mis on osa ühtsest Paljassaarest Russalkani kulgevast mereäärsest promenaadist. Rannapromenaad kujundatakse ja varustatakse väikevormidega: valgustid, istepingid, nn toetuspinnad-lasipuud jmt; planeeritud ala avalikule ruumile korraldatakse arhitektuurivõistlus (viiakse läbi enne ehituslubade väljastamist). Kalamaja ja mere vahele on kavandatud avalikult kasutatavad ühendusteed, mis kulgevad Suur-Patarei tänavalt Kalaranna tänavale ja on varustatud treppidega. Vana-Kalamaja tänava pikenduse ja Kalaranna tänava ristumise lahendus leitakse rannapromenaadi arhitektuurivõistlusega. Kalaranna tn 1 kinnistule tagatakse juurdepääs Kalaranna tänavalt. Juurdepääsuteed lahendatakse korraldatava arhitektuurivõistlusega.

Nüüd peaks järgnema arhitektuurikonkurss hoonestusalale ja promenaadialale, alles seejärel ehitustegevus.

Mõningad meediakajastused seltsi ja Pro Kapitali kokkuleppe kohta ning Pro Kapitali kohtuhagi tagasivõtmise kohta Teele Pehki vastu: 

•  EPL 15.03.2016: Kalarannas sõlmiti rahu  - täismahus artikkel siin:

  EPL 15.03.2016_Kalarannas sõlmiti rahu.pdf

  EPL 15.03.2016_Kalarannas sõlmiti rahu.pdf
• Tallinna Postimees 14.03.2016: Telliskivi Selts ja Pro Kapital sõlmisid Kalasadama osas rahulepingu
• TV3: Tüli Kalaranna detailplaneeringu üle sai lahenduse

Saabus Harju maavanema juures 19. jaanuaril toimunud arutelu protokoll:

Kalasadama dp arutelu maavanema juures_19.01.2016_protokoll.pdf

Kalasadama dp arutelu maavanema juures_19.01.2016_protokoll.pdf

Lisame viimase kirja, millise saime üleeile linnaplaneerimise ametist ja millisega kinnitatakse meie parandusettepanekud Kalaranna detailplaneeringusse, millega on suur osa vajalikke parandusi sisse viidud.

Sellega oleks me vaidluste lõpetamisele väga lähedal.

Need on ettepanekud, millised arutasime linnaplaneerimise ametis koos Pro Kapitali esindaja Allan Remmelkoorega läbi.

Me ei arva, et Kalarand saab võimalikest parim, ent me oleme omalt poolt kõik teinud, et ta võiks seda olla – otsustajatele on sõnum kohale viidud ja hunnik parandusi on aja jooksul sisse viidud.

Ainult suurt hämmastust tekitab Pro Kapitali käik ühe seltsi liikme vastu – nüüd, kus Pro Kapitalil terendab silme ees lõpuks võimalus oma arendusega edasi minna.

TLPA-kiri-seletuskirja-taiendamise-kohta-vastuskiri_digi_27102015_180549.pdf

TLPA-kiri-seletuskirja-taiendamise-kohta-vastuskiri_digi_27102015_180549.pdf

Kalasadama avalik arutelu 6.10.2015_märkmed.png

6. oktoobril 2015 toimus Kultuurikatlas Kalasadama detailplaneeringu kolmas avalik arutelu nende 12 aasta jooksul. Protokoll on pikk ja põhjalik, loetav siit:

Kalasadama_planeeringu_6.10.2015 avaliku arutelu_protokoll.pdf

Kalasadama_planeeringu_6.10.2015 avaliku arutelu_protokoll.pdf

Selts esitas 24.08.2015 õiguskantsler Ülle Madisele avalduse, et kontrollida Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevust Kalasadama planeeringu menetluses avalike huvide kaitsmisel. Teiste küsimuste seas oli ka Kalasadamat ümbritseva tara teema - et kas selline kallasraja piiramine on lubatud ja kui mitte, siis kes peab nõudma tara eemaldamist.  Õiguskantsler vastas 5.10.2015 järgmiselt:

Õiguskantsler Ülle Madise: Kalasadama ja Kalaranna detailplaneeringu menetlus peab olema aus ja avatud

Õiguskantsleri Kantselei, 5.10.2015

Telliskivi Selts palus õiguskantslerilt hinnangut Tallinnas asuva Kalasadama ümbruse detailplaneeringu menetlusele ning Kalaranna kallasrajale juurdepääsu piiramisele. Õiguskantsleril pole õigust langetada Tallinna linna, maavanema või kohtu asemel otsuseid ega neid ette kirjutada, ent võimalik on hinnata kohaliku omavalitsuse tegevuse kooskõla hea halduse ja avatud menetluse põhimõtetega ning anda selgitusi.

Antud juhul on huvide põrkumine terav ja planeeritav ala ruumiliselt keeruline, seepärast on õiguskantsleri hinnangul mõistlik planeeringu joonised ja seletuskirjad vormistada eriti arusaadavalt, kui vaja, siis vaidlusaluseid küsimusi tavapärasest enamgi üle täpsustades. „Planeeringu avalik arutelu on vaid siis ka tegelikult aus ja avatud, kui on üheselt selge, mida üldse arutatakse ja milles kokku lepitakse,“ rõhutas Ülle Madise. 

Näiteks kui vaidlus käib selle üle, kas Kalaranna looduslik avatud supelrand säilib vähemalt praegusel kujul ja suuruses, on võimalik see ka planeeringudokumentides selgelt kajastada. Kui loodusliku supelranna asemel on kavas rajada uus suplemist võimaldav liivarand, on võimalik see fikseerida. Planeerimisdokumentides üheseltmõistetavalt kajastamata väited tõenäoliselt ei võimalda maa-ala arendamise järgmistes etappides suuliste või ajakirjanduses avaldatud lubaduste pidamist, sh avatud supelranna säilimist nõuda.

Õiguskantsleri nõunikud käisid 14.09.2015 kontrollimas, kas ja mil moel on tagatud ligipääs mere äärde. Selgus, et Kalasadama tänava ja Kalaranna tänava ristumiskoha lähedal oli avatud värav, mille kaudu pääsesid soovijad segamatult mere äärde.

Juurdepääsu mererannale tohib piirata sadama-alal, samuti tuleb maaomanikul piirata juurdepääs ohtlikele rajatistele, nt lagunevale kaile või varinguohtlikule pinnasekuhjale. Ohtlike rajatiste ärakasutamine hädavajalikust ulatuslikumaks kallasraja kasutamise piiramiseks on aga lubamatu.

Vaidlus käib ka selle üle, kas tegemist on sadama-alaga. Selle küsimuse palub õiguskantsler Tallinna Linnavalitsusel, Veeteede Ametil ja Keskkonnainspektsioonil koostöös selgeks teha. Tegutseva sadama tõttu õigustatud kallasraja puudumisest lähtuvaid piiranguid ei tohi aga meelevaldselt laiendada tegeliku sadamaga külgnevatele aladele.

Õiguskantsleri vastus tervikkujul:

oiguskantsleri vastus Telliskivi Seltsi poordumisele_5.10.2015.pdf

oiguskantsleri vastus Telliskivi Seltsi poordumisele_5.10.2015.pdf

Telliskivi Seltsi avaldus:

avaldus oiguskantslerile_TLPA tegevuse kontrollimiseks seoses Kalasadama DPga_24.08.2015.pdf

avaldus oiguskantslerile_TLPA tegevuse kontrollimiseks seoses Kalasadama DPga_24.08.2015.pdf

Kuidagi on asjad kujunenud nõnda, et selts ei pea enam läbirääkimisi mitte linnaga, vaid arendajaga. Mõneti on see kummaline, kuid ehk selgitab asja olemust seetõttu pareminigi.

Lisatud lingilt saab kuulata head Kalaranna tuleviku teemalist arutelu. Vestlejateks Allan Remmelkoor Pro Kapitalist ja Toomas Paaver Telliskivi seltsist, satejuht Arp Müller.

http://vikerraadio.err.ee/v/reporteritund/saated/47730f9e-ebb1-4031-8c33...

Refereeritud tekst siin: http://uudised.err.ee/v/eesti/35680b46-4ae0-4d1d-941f-bca5e403847d/selts...

A. Remmelkoore artikkel: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/arendaja-kalarannast-telliskivi-sel...

25. augustil 2015 sai nii linna- kui maakodanik EPL-i ärilehest ning Postimehest ProKapitali esindaja Allan Remmelkoore kirjutise kaudu teada, et meie pealinna linnaplaneerimise senist laitmatut, plekkideta ning läbipaistvat planeerimispraktikat on asunud varjutama mustad jõud. Täpsemalt VTÜ (Valetajate tulundusühing) Telliskivi Selts. Tsitaat artiklist: “Kalamaja kogukonna eestkosteühenduseks nimetav MTÜ Telliskivi Selts ärgitab Kalaranna planeeringu vastasele petitsioonile allkirju andma tõde tahtlikult moonutades ja valeinformatsiooni esitades”.

Olukord, seltsimehed, näis olema hullem, kui … pole tähtis.

Nimetatud PKÜ (Pahatahtlik Kiusuühing) aktiiv kogunes seejärel, pärast küsimärkidest koosnevate e-mailide vahetust, et leida enda seast see valetaja, ning anda talle selle vale eest keretäis (sest südames on ka kõige halvemad meie seast head ning valmis kägistama meist veel halvemaid).

Telliskivi seltsi juhatus, hoidumaks tuginemast oma teadmistele, mis on väidetavalt tõde moonutavad ja millistest tuleks seetõttu hoiduda, võttis ette Petitsiooni, seltsi kodulehel dokumenteeritud Kalasadama planeeringusaaga ajaloo ja ProKapitali artikli ning asus närvikulu kartmata oma valelikku loomu paljastama.

Järgnevalt esitame aruande vastavalt 25.08.2015 eelpoolnimetet ajakirjandusväljaannetes toodud süüdistustele.

Lähenesime asjale süstemaatiliselt, lõikude kaupa. Et hoida analüüsi käigus pea kaine ja süda külm, praakisime välja Allan Remmelkoore artiklist lõigud, mis olid sissejuhatavad või eelnevaid lõike võimendavad ning tuvastasime, et Telliskivi seltsi süüdistatakse selles, et
a) Telliskivi selts on planeeringuga hästi kursis

Kahjuks rohkem punkte me tuvastada ei suutnud, kuna kogu ülejäänud planeeringu ajalugu on dokumenteeritud nii ametlikult kui ebaametlikult seltsi veebilehel ning veebilehe adminn oli lehele sisenemise salasõnad ära unustanud, mistap ei olnud võimalik ka ajalugu võltsida ¹

Nüüd punktide kaupa:

Meid on süüdistatud üha uute protestide välja mõtlemises.
Remmelkoor: “Alles detsembris Harju Maavalitsuses toimunud arutelul kinnitas selts, et merest 25 meetrit avalikku ala neile sobib. Täna on leitud uus argument – võitleme 50 meetri nimel!”

Vale nr 1.
Selts ei ole kunagi väitnud, et 25 m avaliku ala merest on piisav. Me oleme alati rõhutanud, et arvesse tuleb võtta ka üleujutusala ja kaldakindlustuse laius.
2. septembril 2014, kohtumisel linnaplaneerimise ametiga Kalarannas, tuli selts välja ideega: “Praegu planeeringus ette nähtud avalik promenaad on planeeritud merre, mis tähendab hirmkallist mere täitmist. Selle asemel oleks parem lahendus nihutada krundipiiri u 20 m mereäärest kaugemale, kahandamata arendatavat brutomahtu.” ²

Selts tegi ettepaneku avaliku ala krundipiiri nihutamiseks 20 m sisemaa poole, ehk laiendada promenaadi krunti nõnda, et see poleks mõjutatud üleujutusalast.

Sellele pakkumisele tuginedes tegi ProKapital ettepaneku õgvendada hoonestusala nõnda, et selle ja kaldakindlustuse vahele jääks 25 m.

Juhime tähelepanu – krundi piir ja hoonestusala piir on erinevad asjad.

Selle ettepanekuga ei saanud selts nõustuda, kuna see ei sisaldanud mingit garantiid rannaala tuleviku suhtes, kuna ProKapital ei olnud nõus loobuma elamukrundi nihutamisest (mis oli seltsi ettepanek) ning sadamaalast. Sadamarajatised paraku aga mõjutavad liivaranna loomulikku püsimist ja muutumist.
Kohtumisel maavanemaga kinnitasime, et kompromissina 25 m piisab juhul, kui see on elamumaa krundi ja üleujutusala vahel, aga mitte merest hoonestusalani. ³
Seega väited müstilisest 25 m ja ka 20 m-st merest, millest räägib ka Taavi Aas siin: http://uudised.err.ee/v/482c95cf-6b43-4cf7-a039-74a8e73f7a74, on lihtsalt meie sõprade liigoptimistlikud etteruttamised sündmustest.
Seltsi kompromissettepanekud on kogu aeg tähendanud, et krundi piir on rannajoonest 40-50 m kaugusel, sisaldades mh ka kaldakindlustuse laiuse ja üleujutusala (15m üleujutusala koos kaldakindlustusega + 25 m).

50 m nõue petitsioonis tuleneb, juba 2012 aastal kogutud toetusallkirjadelt sellele, kehtivast 50 m-sest ehituskeeluvööndist, mille vähendamist ei ole suudetud selgelt ära põhjendada ja ühestest väga vähestest alles jäänud lauge rannajoonega mõnesaja meetristest juppidest MERELINNAS Tallinnas. Lauge rannajoon nõuab laiemat ala. ⁴
Kuna mingeid mõistlikke kompromisslahendusi pole pakutud, ei ole meil erilist õigust ka sellest loobuda. Ehk, et kõik on ikka nii, nagu ta olnud on.

Kalaranna rannaala vastavalt DP-le

Remmelkoor: “Selts, vastupidiselt oma üleskutses ja ajakirjanduses väidetule, on täiesti teadlik, et heakskiitu ootav detailplaneering ei piira kellelegi ligipääsu randa, vaid vastupidi – loob sellele hoopis seadusliku aluse, tagab lauge liivase ranna ega võimalda olemasoleva liivaranna ette merele jahisadamat rajada (mis omakorda välistab igasuguste sadamarajatiste tekkimise võimaluse).”

Vale nr 2
Vaba ligipääs randa sõltub sellest, milline see rand olema saab, mitte sellest, kas seal on või ei ole keelumärk.

Praegusel planeeringujoonisel on avalik rannariba ja promenaadiala märgitud merre, üleujutusalale või elamukrundile. Tekib küsimus – kas ta siis üldse olemas on? Veelgi enam, täidetava osa väljaehitamine (st et see pole enam loomulikult tekkinud liivarand) sõltub sellest, kui majanduslikult põhjendatud lahenduse arhitektuurikonkursi võidutöö pakub ja kui see ületab majandusliku mõttekuse või Tallinna linna eelneval aastal tehtud analoogsed investeeringud, siis arendajal kohustust seda rajada pole.⁵
Siin ei ole küsimus arendaja pahatahtlikkuses, vaid puht pragmaatilises kaalutluses - ühel hetkel võib lihtsalt juhtuda, et see asi ei ole otstarbekas arendajale ja kui planeering seda ei fikseeri, siis arendajat selles süüdistada ei saa.

Remmelkoor: “Niisamuti on väär Telliskivi Seltsi väide, nagu oleks ligipääs Kalaranda täna suletud. Igaüks, kes piirkonda külastab, võib veenduda vastupidises.”

Vale nr 3
Seltsi juhatusel ei meenu küll hästi, kus ta sellise väitega oleks esinenud, kuid jah, tõepoolest, kui randa läheneda ca 4m laiusel ribal startides kohvik “Klaus” eest ja kui nimetatud igaüks tõesti pole “Klausis” paari õlut teinud (sest kui on, siis võib juhtuda, et võib veenduda vastupidises vastupidises), siis on ligipääs avatud, aga kui tulla Vana-Kalamaja tänavalt või Patarei vangla poolt, siis on aed ja turvameeste ekipaaž kuni krundi lõpuni ees – st kogu suurele alale ligipääsuks on üks pisike 4m värav. Raske on sellist avatust kommenteerida – oleks nagu poleks.

Tarastatud Kalarand

Ülejäänud väited ei puuduta otseselt Telliskivi seltsi, kuna need on pärit artiklitest, kus meie inimestelt paluti artiklitele kommentaare, mitte me ei kirjutanud neid artikleid. Me oleme küll jõle aktiivsed, kuid ei Delfit, Postimeest, ega EPL-i ei anna meie välja, isegi nende horoskoop, ega koomiksid pole meie tehtud.

Võiks ju veidi õrritavalt õiendada, et ProKapitali “žest”, anda Kalaranna tänava alune maa tasuta linnale on õilsamast õilsam altruistlik tegu, aga kohe tulevad silme ette sealses arenduses kunagi elama hakkavate inimeste näod, kel ei ole teed, mida mööda koju kõndida või sõita…

Üht asja tahaks eraldi mainida – nii Allan Remmelkoore kõnealusest artiklist, kui LPA ja Pro Kapitali mõnest muust sõnavõtust kajab süüdistus Telliskivi seltsi suunas, et too ei ole sugugi kompromissialdis, et tegemist on jäärapäiste kiusupunnidega.
Tuletame meelde ajalugu – 2008 tegi suur hulk kodanikke ja 2012 tehti Telliskivi seltsi poolt suur hulk ettepanekuid kogu suure DP ala kohta – oleme pidanud loobuma enamustest ja jäänud pidama vaid kõige olulisema juurde - unikaalse, merelinnale vajaliku, vahetut kokkupuudet võimaldava ja kindla tulevikuga rannaala juurde.
Kui see pole kompromissitaotlus, siis mis on?
Samal DP alal tegi selts tihedat koostööd linnaametite ja projekteerijatega Kalaranna tänava projekteerimisel, kus leiti kompromiss ja sellest võidab ka Pro Kapital.

Ja kõige, kõige lõpetuseks, kui kellegi jääb eelpoolkirjutatu põhjal mulje, et hoopis Allan Remmelkoor valetab ja laimab, siis meie seda mõtet ei jaga – planeerimisprotsess pole kellegi maha tampimine, isegi mitte joonestamine, vaid vaidlemine, seisukohtade selgitamine ning loodetavasti parima lahenduse leidmine kõikide jaoks. Seepärast ei kaeba ka meie Allan Remmelkoore peale, ega saada talle 500€-st arvet kaebekirja koostamise eest, nagu mõni meie inimene Pro Kapitalilt on saanud, vaid lihtsalt selgitame, mida asjadest arvame.

Ja omakorda veel eriti lõppu – on kõlanud väide, et Kalarand pole kunagi olnud avalikus kasutuses. Piilume ajalukku:

“Elektrijaam piirab kodanike suplemisvõimalusi” (Päewaleht, 18. juuni 1936):
“Praegune olukord Kalarannas on tekitanud põhjendatud pahameelt /…/, ja linn peaks siin kiiresti oma tuhavedamise supelmaja juure lõpetama.”
”Tolmune ja räpane Kalarand” (Kaja, nr. 174, juuli 1923):
“Näib, nagu oleks see Tallinnale iseenesest nii tähtis nurk kõigist linnaisadest täiesti unustusse jäänud, missugune asjaolu tõsist meelehärma sünnitab. Kalarand on ainuke paik linna sees, kust merele ligi pääseb /…/”’
“Kalaranna rahval on sõna” (Uudisleht, november 1938):
“Lähema selguse saamiseks sealsest olukorrast pööras nende ridade kirjutaja Kalaranna ümbruse elanike poole, et mis siis nemad ise kõigest sellest arwawad. „Eks me ole juba aastaid pidanud kogu selle asja pärast võitlust,” seletatakse. Oleme siin teinud ühiseid awaldusi linnatvalitsusele, et pöörataks ka Kalaranna peale kord tähelepanu. Ega siis see meie rajoon pole mõni kõrwaline nurk. Kui wõtta niimoodi, et Tallinn asub kaares ümber lahe, eks siis selle keskuse moodustagi just meie Kalarand. Tulge suwepühapäewadel siia, siis te näete, mis see kalarand õieti on ja peaks olema. Siis tuleb siia alati terve hulk kodanikke, kelledel pole võimalust minna linnast välja, kuid kes tahaksid siiski merekaldal saata mööda mõne waba tunni.””

Viited:
1) http://www.telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama-deta...
2) http://www.telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama-deta...
3) http://www.telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama-deta...
4) http://www.telliskiviselts.info/sites/default/files/petition%20in%20Est%...
ja
http://www.telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama-deta...
5) http://www.telliskiviselts.info/sites/default/files/linna-ja-pro-kapitali-vaheline-leping-kalasadama-tehnovõrkude-kohta-01112013pdf.pdf

Foto3524.jpg

Kalaranna taltsutamine

Grete Arro, Sirp 27.08.2015

Kalaranna teemat ei pea võtma üksikjuhtumina, see sobib ka üldistamiseks. Mis on õieti selle taga, et ühe rannalõigu üle aastaid heideldakse? Vastuseis praegusele ametlikule Kalaranna arengusuunale ja ranna sulgemisele osutab tegelikult inimeste universaalsetele vajadustele linnaruumis. Ma ei keskendu dihhotoomiale „ärimees versus lilleke“. Arendaja arendab ja tal ei ole kohustust luua head avalikku ruumi. Avalikku hüve toetava ja indiviidi heaolu arvestava linnaruumi eest peavad hea seisma spetsialistid, näiteks vastava valdkonna ametnikud.

Kasutajate erinevate vajadustele vastavat avalikku ruumi luua on keeruline, kuid nüüdseks on kogunenud väga palju andmeid selle kohta, kuidas on ruum seotud psüühika ja käitumisega. Eksperimentaalsed uuringud on näidanud seost looduskeskkonnas olemise ja füsioloogilisest, emotsionaalsest ja tähelepanuvõimega seotud stressist taastumise vahel.1 Kalarannaga seoses võib uuringute põhjal välja tuua mitmed põhjused, mis selgitavad ala olulisust nõnda suurele hulgale inimestele.

Tähelepanuvõime taastami­ne. Näitena ühest avaliku ruumi funktsioonist võib tuua tähelepanuressursi taastamise. Edukaks toimetulekuks hädavajalik tähelepanu kipub teatud aja järel väsima, eriti mitmesuguste ülesannete ja keeruka keskkonna tingimustes. On leitud, et linnas on just looduslikud elemendid, linnalooduse saarekesed ehk linnametsad, pargid ja veeäärsed kohad need, mis aitavad välja puhata. Ei ole tingimata vaja olla teadustulemustega kursis märkamaks, et loodus tõmbab linnaruumis ligi. Siit algab kättesaadavuse problemaatika. Kalaranna juhtum näitab, et tervist kaitsvate rohealade planeerimine pole linnas süsteemne. Mõnes teises linnaosas asuvatest rohealadest ei piisa, neid on vaja ka Kalamajja. Oluline on ka see, milline see roheala on. Näiteks Ward Thompson2 on välja toonud, et füüsiliseks aktiivsuseks ei valita igasugust paika: linnaloodus peab olema hoomatavas kauguses ning piisavalt stimuleeriv, väljakutset esitav ja esteetiline.3,4

Aruteluruum. Kalamajas on tekkinud sidus ja omavahel asju arutav kogukond. Kogukondade kujunemisele aitavad enamasti jõudsalt kaasa spontaanse kokkusaamise võimalused. Hea avalik ruum on see, kuhu mitmesuguse etnilise või sotsiaal-majandusliku staatuse, vanuse, soo ja maailmavaatega inimesed saavad koguneda ilma selle eest maksmata või kellegi kvaasiprivaatsesse ruumi tungimata. Kalarand võib olla praegu näiliselt „korda tegemata“, aga on just seda laadi lõõgastav ja mitteformaalne kohtumispaik. Küsimus, miks kogukond ei teki nii kergesti paneellinnakus, on seetõttu ehk ülearune. Kus nad räägivad, kas liftis? Trepikojas? Kalarand on kokkusaamise koht, kus saab suhelda oma inimestega, aga õppida tundma ka teisi. Tõsi, kui kogukonna tekke ja koos toimima õppimise kohad täis ehitada, siis kogukond ehk ei jauraks enam nii palju.

Isetegemine. Eriline seotus paigaga tekib siis, kui seal on ise midagi ära tehtud. Suvekodu või enda restaureeritud kummuti puhul on see meile selge. Ent sama kinnitavad uuringud New Yorgi kogukonnaaedade kohta, mis muutsid drastiliselt piirkonna sotsiaalset kvaliteeti, vähendasid vandalismi taset ja panid avalikust ruumist hoolima. Sama on täheldatud seiklusmänguväljakute puhul, mille rajasid Taanis lapsed ja vanemad koos pärast Teist maailmasõda.5 Seega, olenemata omandivormist seob inimese paigaga tihedamalt selle ruumi kvaliteeti tõstev tegu, omamoodi ruumi taltsutamine. Tunne, et minu arvamus on oluline, ma teen midagi ära ja teised toetavad mind, võib olla põhjus, miks need, kes avaliku ruumi kord oma hoole alla on võtnud, ei taha sellele niisama lihtsalt enam selga pöörata.

Kalarand on märksa enamat kui ruum. Selle väärtus seisneb eelkõige ruumi ja kasutajate vastastikmõjus. Mida ruum seal inimestega teeb, milliseks ta nad muudab, on väärtus omaette. Hooliv, tundlik ja kõigi kasutajatega arvestav kogukond on linnale suur, ent ilmselt ootamatu töövõit. Oma avalikust ruumist hoolimine on kogukonna tervise näitaja. Kui see hoolivus tekib ja veel ilma et linn oleks sellesse eelnevalt jubedal kombel investeerima pidanud, on tegemist väärtusliku ja hapra kingituse, mitte aga linnaametnike töö takistajaga. Tallinnal on põhjust olla rahul, et on tekkinud nii mitmekesiselt kasutusel ja kogukonna kujundatud avalik ruum ning et kogukond saab ja tahab olla linnale võrdväärne arutelupartner ja mitte ükskõikne võõrandunu, kellest ei saa aru, kuidas ja mida talle ometi planeerida. Ükskõiksus linnaruumi suhtes võib tunduda normina, aga selline norm on tegelikult väga kurb näitaja.

Linn ja arendaja tahavad Kalaranda taltsutada omal moel. Nad ei tea, et Kalaranna on juba ammu kogukond taltsutanud ja ta vastutab nüüd selle eest – kõigi nende ees, kes tahavad oma südalinnaranda minna.

1 D. E. Bowler, L. M. Buyung-Ali, T. M. Knight, A. S. Pullin, A systematic review of evidence for the added benefits to health of exposure to natural environments. – BMC Public Health 2010, nr 10(1), lk 456.

2 C. Ward Thompson, Activity, exercise and the planning and design of outdoor spaces. – Journal of Environmental Psychology 2013, nr 34, lk 79–96.

3 F. E. Kinnafick & C. Thøgersen-Ntoumani, The effect of the physical environment and levels of activity on affective states. –  Journal of Environmental Psychology 2014,nr 38, lk 241-251.

4 T. Sugiyama, J. Francis, N. J. Middleton, N. Owen, B. Giles-Corti, Associations between recreational walking and attractiveness, size, and proximity of neighborhood open spaces. – The American Journal of Public Health 2010, nr 100 (9), lk 1752–1757.

5 S. Carr, M. Francis, L. Rivlin, A. Stone, Public space (Environment and behavior), 1993.

Jukuraadio 27.08.2015

Mis juhtus Kalarannaga? Miks aeti Pro Kapitali poolt püsti see kuradi aed? Milline on detailplaneering? Mis seal üldse toimub?

Juku-Kalle Raid kutsus mobiilse köögilaua ümber olukorda lahkama ja karjuma tuntud rannahuviline ning Tallinna linnavolinik Liisa Pakosta, Maila Kuusik Eesti Planeerijate Liidust ning Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor.

Kuula meeleolukat saatesalvestust siit.

ERR uudised 24.08.2015

avaldus-oiguskantslerile-kalasadama-dp-kysimustes-24.08.2015.pdf

avaldus-oiguskantslerile-kalasadama-dp-kysimustes-24.08.2015.pdf

Telliskivi Selts pöördub Kalaranna tarastamise asjus õiguskantsleri poole

Kalamaja ja Pelgulinna elanikke ühendav MTÜ Telliskivi Selts pöördub õiguskantsleri poole, et hinnata Tallinna linnavalitsuse tegevust avaliku huvi kaitsmisel seoses Kalaranna avaliku kasutusega. Selts soovib õiguskantslerilt teada, kelle kohustuseks on kallasraja avatuse tagamine sellisel juhul, kui omanik kallasraja sulgeb, ning hinnangut Kalasadama detailplaneeringu menetluse vastavusest hea halduse tavale.

Kalasadama planeering, mida on nüüdseks menetletud 12 aastat, külvab seltsi hinnangul endiselt palju segadust. Telliskivi Seltsi juhatuse liikme Grete Arro sõnul kavandatakse vastuolus kehtiva üldplaneeringuga pea poole suuremat elamumaad, kuigi põhjendused selleks ning selge visioon rannajoone tulevikust puuduvad. Harju maavanem ei andnud sel põhjusel detailplaneeringu kehtestamiseks heakskiitu, kuid nüüd on Tallinna linn kehtestamisega uuele katsele asunud, tõdeti seltsi pressiteates.

Paar aastat tagasi kogus selts üle 2000 allkirja, et menetletav detailplaneering kaitseks avarat, avalikku ja lauget rannajoont Kalarannas ning jätaks Kalaranna alale piisava avaliku ruumi.
"Praegusest planeeringu versioonist ei saa sellist eesmärki paraku välja lugeda. Me pole arenduse vastu, vaid soovime sellist linnaplaneerimist, mis arvestaks avaliku huviga ja hoolitseks hea linnakeskkonna eest," selgitas Arro.

Telliskivi Selts on viimase kolme aasta jooksul korraldanud mitmeid arutelusid Kalaranna väärtuste üle, algatanud kompromisskohtumisi maaomaniku ja linnaesindajatega, kutsunud planeeringu eest vastutavad linnaplaneerijad Kalarannaga tutvuma, osalenud avalikel aruteludel, üritanud planeeringuga kavandatavaid muudatusi linnaelanikele selgitada ning pakkunud välja lahendusi, mis Telliskivi seltsi hinnangul ei kahjusta maaomaniku kortermajade ehitamise plaani.

"Samal ajal pole linnavalitsus teinud lisapingutusi vaidluste lahendamiseks ega tee seda ka nüüd, mil maaomanik Pro Kapital on sadama ettekäändel Kalasadama territooriumi ebaseaduslikult sulgenud," nentis Grete Arro.

Ühtlasi kogub Telliskivi Selts tallinlaste allkirju pöördumisele, mille eesmärgiks on seltsi sõnul tagada Kalaranna praeguste väärtuste püsimine nii enne kui ka pärast detailplaneeringu kehtestamist.

Allkirju avaliku Kalaranna toetuseks saab anda petitsioon.ee keskkonnas ja Kalaranna kandis vabatahtlike poolt levitatavatele paberpöördumistele kuni 31. augustini.

Pärast seda esitab selts kogutud allkirjad kolmandat korda avalikul väljapanekul oleva Kalasadama detailplaneeringu juurde, tuletades sel viisil linnale meelde, et mereäär on avalik hüve.

Taunides Kalasadama värsket tarastamist, leiab Telliskivi Seltsi juhatus, et tara vastu pole vaja allkirju koguda, sest kallasraja sulgemine on veeteede ameti kinnitusel ebaseaduslik tegevus, millele peab linn koheselt reageerima. Samuti ei pea selts õigeks linnaplaneerimise ameti seniseid väiteid ega otsuseid, mis põhinevad olematul sadamal.

kalasadam.jpg

Kalasadam ja Kalarand on praegu kõigile avatud, tulevikus algab seal tormiline arendustegevus. Foto: Postimees

Arendaja ehitab Kalarannale tara ette

Postimees,13. august 2015

Vaidlus Tallinnas aadressil Kalaranna 1 asuva mereäärse maatüki üle on kütnud kirgi juba aastaid, ent tänavu otsustas arendaja armastatud puhkepaigale tara ümber ehitada.

Patarei vangla ja Kalasadama vahel asub magus mereäärne maatükk, mis seisab juba aastaid jõude. Kohalik rahvas armastab seal vaba aega veeta ja arvab, et alal on juba niigi täisehitatud linnaruumis hindamatu väärtus.

Kinnistu kuulub aga eraomanikule, kelle planeeringut on linna bürokraatiaveskis jahvatatud juba kümmekond aastat. Pro Kapital plaanib alale ehitada nelja-viiekorruselised kortermajad kokku 400 korteriga, ent kogukonna aktivistid on raevukalt võidelnud projekti vastu ning kogunud petitsioonile 2000 allkirja. Petitsiooni autorid soovivad rohkem avalikku ruumi ja leiavad, et välja pakutud rannapromenaad pole piisav lahendus.

Pro Kapital samas arvab, et aktivistid, kes võitlevad aktiivselt detailplaneeringu vastu ilmse sooviga säilitada praegune olukord, ei mõista, et neil puudub igasugune õigus pidada eraomandis maad piiramatult avalikus kasutuses olevaks. Maaomaniku sõnul on protestijad kõigile pakutud kompromissidele vastanud uute nõudmiste esitamisega.

Kaua vindunud olukord on jõudnud nüüd punkti, kus arendaja on otsustanud oma valdustele tara ette ehitada. Kuigi kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada juurdepääs veekogude rannajoonele, on arendaja leidnud seaduses augu ja nimetab kinnistut sadamaks, mis tähendab, et juurdepääsu ei pea tagama.

Pole siiski sadam

Kuna sadamaseaduse kohaselt on sadam veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised, siis ei ole põhjendatud kogu Kalaranna 1 kinnistu sadamana käsitamine, leiab veeteede amet.

«Kalasadamale ei ole määratud ka akvatooriumi sadamaseaduse tähenduses ning see, kas akvatooriumi määramine kogu kinnistuga külgneva veeala ulatuses on põhjendatud, selgitatakse vajadusel vastava menetluse käigus,» sõnas veeteede ameti kommunikatsiooniosakonna juht Tarmo Ots. «Seega, praegust kinnistu tarastamist sellises ulatuses ei saa kuidagi seostada sadamaseadusest tulenevaga.»

Sõnum linnale

Kinnistu sadamaks nimetamine on pigem sõnum linnale, et viimane aeg oleks kehtestada detailplaneering. Pro Kapital soovib jätta piirdeaia püsti seniks, kuni lubatakse eluhoonete ja rannapromenaadi ehitamine Kalaranna 1 kinnistule.

«Siin pole mõtet rääkida, kes midagi on valesti teinud. Fakt on see, et meil on tõesti väga suur huvi see protsess lõpule viia,» ütles Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor. «Tallinn merelinnana ei ole avatud rahvale just seetõttu, et kõik need protsessid, mis on mereäärsete kinnistutega toimunud, on olnud väga vaevalised. Ei tasu arvata, et arendajad soovivad mereranda valada kuupkilomeeter betooni – see aeg on läbi.»

«Need aktivistid, kes oma sammudega on pikendanud seda protsessi ja kes tahavad – minu isiklikul hinnangul – praeguse olukorra jätkumist, teevad mõnes mõttes karuteene kõigile. Suur tüli majas, mingid aiad ja vaidlused, inimesed jalutavad või ei jaluta, saavad või ei saa – kõik see oleks ammu lõppenud, kui oleks mõislikult suhtutud. Planeeringu menetluse käigus on tehtud mitmeid korrektuure ja tuldud vastu mitmetele ettepanekutele. Praegusel hetkel võiks juba seadustada selle, et see territoorium saaks minna suures osas avalikku kasutusse,» sõnas Remmelkoor.

Pro Kapital maksab jõude seisva kinnistu eest igal aastal 122 716 eurot maamaksu. Lisaks kulub igal aastal märkimisväärselt raha, et ala seal aega veetvate inimeste maha jäetud prahist puhastada – seda nõuab Tallinna heakorraeeskiri.

Kalaranna sulgemise pärast käib kõva võitlus

Tallinna TV 8.08.2015

Kinnisvaraarendusfirma Pro Kapital tahab Tallinnas, Kalaturu juures, Kalamaja vaba juurdepääsuga rannaääre külastajatele sulgeda. Paar päeva tagasi pandi püsti esimesed aiapostid, mis tänaseks olid aga elanike poolt pikali tõugatud. Pro Kapital on rannääre nimetanud sadamaalaks, mis lubab elanike eest sulgeda ka kallasraja. Kohalikud on seal aga harjunud suplema jalutama ja meeldivalt aega veetma.

Vaata VIDEOT.

EPL 7.08 artikli foto.jpg

Püstitatav tara sulgeb pääsu Kalaranda. Et ehitust linnaga kooskõlastama ei peaks, paigaldatakse postid madalatesse aukudesse.

Rand või sadam? Tallinna Kalaranna ujumiskoht suletakse sadama nime all
7. august 2015
Hendrik Kuusk

Eile pandi püsti esimesed aiapostid, mis hakkavad piirama inimeste ligi­pääsu Kalarannale.

Kalaranna 1 kinnistu on pisut üle kuue hektari suurune Põhja-Tallinna maatükk, mis kuulub Pro Kapitalile. Selle ühes nurgas asub Kalasadam, kust väljuvad laevad Aegnale ja Naissaarele. Teisel pool on tükk liivaranda, kus kohalikud on harjunud ujuma ja jalutama.

„See armastatud rand on tegelikult eramaa ja meil on õigus selle maa tuleviku saatuse üle otsustada,” ütles Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor ja lisas, et see, et linnaelanikud omastavad nende territooriumi, pole ilus. Tema seisukohaga nõustub ka Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Erki Korp, kes märkis, et Kalarand pole kunagi olnud avalikus kasutuses ja alles tulevane planeering kehtestab selle. „Praegu ju skvotitakse eramaad, mis on alati olnud tööstusliku otstarbega kinnine ala.”

Linlased on aga pikalt kasutamata seisnud paiga omaks võtnud. Esimeste aiapostide paigaldamise ajal olid Põhja-Tallinna elanikud Kristina ja Erki seal oma koeraga tava­pärasel jalutuskäigul. „Käin siin koeraga igal hommikul ja tavaliselt on siin mitu ujujat,” rääkis Kristina.

Ala sadamaks nimetamine annab Pro Kapitalile õiguse rand täielikult sulgeda. Üldiselt on kohalikul omavalitsusel seaduslik kohustus tagada avalik juurdepääs veekogude rannajoonele, aga sadamaregistris olevate alade kohta see ei kehti ja ametlikult on kogu krunt sadam. „AS Pro Kapital Eesti ei oma õigusaktidest tulenevalt seega mistahes kohustust tagada kallasrajale juurdepääsu,” seisab Remmelkoori kirjas Tallinna linnale.

Linnaosa oli teist meelt

Linnaplaneerimise amet vastas Pro Kapitalile, et aiaga võiks piirata selle osa territooriumist, mis on vajalik sadama teenuste osutamiseks. Ühtlasi jäetakse lahtiseks, milline ala sadama tegutsemiseks vajalik ei ole. Linna leebe lähenemine on seda veidram, et aasta alguses esitas Põhja-Tallinna linnaosa valitsus seisukoha, et Kalaranna rannale tuleb ligipääs tagada, kuna: „Kõnealune maa-ala ei ole käsitletav ka sadamana veeseaduse tähenduses, sest sellel puudub sadama ülevalpidamiseks vajalik taristu. Samuti pole rand märgitud Kalasadama osaks sadamaregistri kaardi­rakenduses.”

MTÜ Telliskivi Seltsi ja Linnalabori liige Teele Pehk ütles, et on jabur, kui kogu ala peetakse sadamaks, kuigi tegelikult moodustab see vaid pisikese osa. „Vaadatakse krundipiire, mitte seda, mis tegelikult kohapeal toimub,” nentis ta. "Vaadatakse krundipiire, mitte seda, mis tegelikult kohapeal toimub."

Isegi kui rannale juurdepääsu tagamise kohustus juriidiliselt puudub, on linnalt siiski vaja nõusolekut maa-ala piirdeaiaga ümbritsemiseks. Seda aga ainult juhul, kui kaevetööd ulatuvad sügavamale kui 30 cm. Nii kerkivadki postid madalatesse aukudesse, mille jaoks kooskõlastust polnud vaja.

Pehkile jääb arusaamatuks, miks on ettevõttel vaja ala piirata, kuna nad ei tegele sadama­teenuse osutamisega ja planeeringu lõppeesmärk on iroonilisel kombel just rannajoone avamine. Remmelkoor põhjendas ranna varajast sulgemist sooviga hoida vastvalminud Kalaranna tee ümbrus korras. „Põhiprioriteet on eraldada praegune kõnnumaa ja võsa rajatavast teest. Meie kanname vastutust selle eest, kui keegi sealt ootamatult tee peale välja astub,” ütles ta.

Varem on Pro Kapital aia püstitamise vajadust põhjendanud ka kahtlase kontingendi eemalhoidmisega oma krundilt. Mereranna täieliku sulgemise kohta pole Remmelkoori sõnul siiski veel otsust tehtud.

Kohalikel tuleb oodata

Rand jääb ilmselt suletuks, kuni valmib Kalaranna kvartal, mis peaks Remmelkoori sõnul korvama kohalike kannatused.

Detailplaneeringu kohaselt tuleb loodavale promenaadile ranna lauge kokkupuude veega. „Sinna ei tule järsk kaldakindlustus. Jalgupidi saab ka vette minna,” lubas Remmelkoor. Arhitektuurikonkursi raames planeeritav rannapromenaad läheb tema kinnitusel palju suuremas ulatuses avalikku kasutusse, kui kohustuslik oleks.

Remmelkoor lubas töödega pihta hakata järgmisel päeval pärast detailplaneeringu kehtestamist, aga kui palju selleks veel aega kulub, ei oska keegi arvata. Praegu on detailplaneering avalikul väljapanekul – juba kolmandat korda kümne aasta jooksul.

EPL 7.08.2015_Rand või sadam_ Tallinna Kalaranna ujumiskoht suletakse sadama nime all.pdf

EPL 7.08.2015_Rand või sadam_ Tallinna Kalaranna ujumiskoht suletakse sadama nime all.pdf

3. augustist 3. septembrini on Kalasadama planeering kolmandat korda avalikul väljapanekul. See tähendab, et linnavalitsus tahab vaatamata Harju maavanema otsusele planeeringu kehtestamisega edasi minna. Esialgu pole teada, kas ja kuivõrd on linn arvestanud seltsi ja 2052 inimese ettepanekuga Kalaranna väärtuste kohta eelmisel väljapanekul. Seni ei ole kuulda olnud, et keegi plaaniks planeeringus olulisi muutusi - ametliku retoorika järgi on Kalarand endiselt olnud mingi solgine koht ning linn on Pro Kapitaliga sõlminud lepingu, et ehitusõigus mere ja kultuurikilomeetri (valmiv Kalaranna tn) vahel jääb samaks (400 korterit). Teates väidetakse, et järelvalve ettepanekutega on arvestatud, kuid see võib olla ka lihtsalt formaalne. Järelevalve teatavasti ütles 2015. aasta kevadel, et ei leidu ühtki põhjendust, miks peaks elamumaad üldplaneeringuga võrreldes poole suuremaks kasvatama. Pole välistatud, et linn on sellised põhjendused nüüd kuskilt leidnud, iseasi, kui põhjendatud need on. Juhul kui põhimõttelist muutust ei ole, siis kirjalikud ettepanekud (või kordusettepanekud) 3. septembriks on vajalikud selles mõttes, et juhul kui neid avalikkuse poolt seekord ei esitata, tõlgendatakse olukorda nii, et avalikkus on vahepeal Kalaranna kadumisega leppinud.

///

Põhja-Tallinna valitsuse teadaanne

Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud planeerimisseaduse § 18 lg 5 kohaselt teavitame Teid, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Põhja-Tallinna Valitsus korraldavad Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas täiendava avaliku väljapaneku.

Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2008 korraldusega nr 1279-k vastu võetud Tallinna Kalasadama  ümbruse detailplaneering, aktsiaselts NORD PROJEKT töö nr 00060, on kavas osaliselt avalikustada kolmandat korda, arvestades planeeringu järelevalve käigus tehtud ettepanekuga. Vastuvõetud detailplaneeringus oli planeeritud ala suurus 14,7 ha, teisel avalikul väljapanekul 10,52 ha. Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas planeeringuala suurus on 4,00 ha (avaliku arhitektuurivõistluse ala ehitatava Kalaranna tänava ja mere vahel).

Detailplaneeringu lahendust on võrreldes planeeringu teisel avalikul väljapanekul tutvustatud lahendusega täiendatud ehitusõiguse näitajate ja planeeringulahendust illustreerivate joonistega krundi positsioon 16 osas ning loobutud uue jahisadama kavandamisest. Lisaks on detailplaneeringut korrigeeritud, arvestades varem korraldatud avalike väljapanekute ja arutelude tulemustega ning planeeringu materjale kaasajastatud.

Kavandatava tegevusega taotletakse Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu” osalist muutmist maakasutuse juhtotstarvete osas ning Läänemere ranna ehituskeeluvööndi osalist suurendamist ja vähendamist.

Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda 03.08.–.03.09.2015 tööaja jooksul Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis Niine tn 2 ja Tallinna Linnavalitsuse I korruse infosaalis Vabaduse väljak 7. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda ka Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee. Teadaannet ei avaldada ajalehes Põhja-Tallinna Sõnumid, mis suvel ei ilmu.

Pärast kirjavahetust linnaplaneerimise ametiga on Harju maavanem oma lõpliku otsuse teinud:

"Detailplaneeringu võib praegu kehtestada ainult osaliselt ning pos 15, 16, 40 kruntide osas (Kalaranna tänavast põhja jäävate Pro Kapitali korterelamute arenduse, rannapromenaadi ja kanalisatsioonipumpla krundid) tuleb Detailplaneering uuesti panna avalikule väljapanekule seoses planeeringus sisalduvate puudustega."

Inimkeelde tõlkides:
1) Pro Kapital ei saanud Kalasadama krundile (pos 15 ja 16) heakskiitu,
2) Suur-Patarei tänava ääres olevad krundid (Van Dahlile kuuluv "tühimik" ning Merkole kuuluv vana tehasehoone krunt) said oma 5- ja 7-kordsetele hiiglastele heakskiidu,

3) linn peab korraldama järjekordse (kolmanda või neljanda, ei suuda enam järge pidada) avaliku väljapaneku, mille tulemusel saab ainult pisimuudatusi planeeringusse teha.

Telliskivi seltsile ja 2012. aastal toetusallkirja andnutele saadetud kiri Harju maavanema seisukohaga: Harju maavanema lõplik otsus_mai 2015.pdf

Põhja-Tallinna Valitsus korraldab Kopli tn 1 (Balti jaama turu) kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiisi avaliku väljapaneku.

Avalik väljapanek toimub 20.02.–04.03.2015, tööaja jooksul, Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis, Niine tn 2.

Avalik arutelu lahenduse tutvustamiseks toimub 04.03.2015 kell 16.00-17.00 Põhja-Tallinna Valitsuse saalis (ruum 209).

visuaal.JPG

Eskiislahenduse on koostanud KOKO arhitektid. Töö eesmärk on luua Balti jaama turust kaasaegne ja mitmekesine kaubandus- ja teeninduskeskkond, mille põhifunktsiooniks jääb turg. Krundi kirde- ja põhjakülge on kujundatud vabaõhu kauplemisala. Ajaloolistesse paekivihoonetesse ja nende laiendusse on kavandatud kahel korrusel paiknev toiduainete ja tööstuskaupade siseturg. Turg on jalakäijate ala. Autode parkimine on lahendatud maa-alusel korrusel.

Eskiisi koostanud arhitektid väärtustavad turu isikupärast karakterit. Ajalooliste paekivist laohoonete fassaadid säilitatakse. Hoonestusmahtu laiendatakse kuni 33% maapealse osa kubatuurist. Kavandatud juurdeehitused lähtuvad olemasolevast arhitektuurist, mida võimendavad ja seovad ühtseks tervikuks uued katuserütmid.

Ootame Teid Balti jaama turu uue kontseptsiooniga tutvuma. Projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiislahendus on kättesaadav ka Tallinna planeeringute registrist aadressil http://tpr.tallinn.ee/. Lisainfo telefonil 6457003.

Eskiis: http://www.telliskiviselts.info/sites/default/files/BJT_141015_web.pdf

- EPL 30.01.2015: Tallinna Kalaranna arendaja tahab mere äärde minejaid aiaga tõkestada  (loe täispikkuses artiklit allpool)

EPL artikkel Kalaranna piirdeaiast_30.01.2015.jpg

- Tallinna TV Täna+ (alates minuteist 16:50) 

- TV3 seitsmestes uudistes: "Arendaja soovib mereääre sulgeda"

///

EPL 30.01.2015: Tallinna Kalaranna arendaja tahab mere äärde minejaid aiaga tõkestada

Omanik tahab väidetavad odekolonnijoojad eemal hoida, Telliskivi selts näeb aga ohtlikku pretsedenti.

Mõne nädala eest esitas Kalaranna ala üks eraomanik Pro Kapital Grupp AS Tallinna linnale taotluse, et panna mere äärde püsti piirdeaed, mis muudaks linnahalli ja Patarei vangla vahelise ranna sisuliselt ligipääsmatuks.

Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor märkis, et taotluse mõte on uurida, millistel tingimustel linn piiret lubaks. Ta selgitas, et aed hoiaks arendusalast eemale nn ohtlikku kontingenti. „Seal [Kalarannas] ei ole mitte ainult mereäär, rand või koht kalapüügiks, vaid seal on täiesti valvamata ja kontrollimata kõnnumaa,” sõnas ta. „Meie kui maa omanikud ja mina kui juhatuse liige kannan vastutust selle eest, mis seal sünnib. Seal on tore peesitada, aga midagi ei ole parata – me näeme seal odekolonnipudeleid, me näeme seal süstlaid. See piirkond ei tõmba ainult neid, kes kultuurselt kala püüavad.”

Põhja-Tallinna linnaosa andis piirdeaia taotlusele resoluutselt eitava vastuse. „AS Pro Kapital on avalikkusele lubanud Kultuurikilomeetrit asendava avaliku mereäärse ajutise tee avamist Kalaranna tänava ehitusperioodiks. [---] Seega, varasemate lubaduste kontekstis mõjub mereääre sulgemine valelubaduse andmisena avalikkusele,” on kirjas Karin Tammemäe allkirjaga läkituses.

Kallasrada või sadama ala?

Edasi läheb vaidlus peeneks seadusepügalate järgimiseks. Linnaosa osutas, et seaduse järgi tuleb mere ääres arvestada kallasrajaga, mida on igaühel õigus kasutada.

Remmelkoor aga märkis, et tegu on sadama territooriumiga, mis on hoopis teine asi. Linnaosa viitas, et sadamast ei saa juttugi olla, sest viimase 15 aasta jooksul pole seal alustega tegemist olnud. „Minu hinnangul õigus seda aeda püstitada on,” jäi Remmelkoor kindlaks. Ta ei välistanud, et linnalt jah-sõna saamise korral on piire püsti seni, kui Kalaranda kavandatud elu- ja ärihooned valmivad.

„Tegu on kallasraja ja igameheõigusega pääseda mere äärde. Paljud inimesed ei teagi, et hiljuti jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadus laiendab avalikkuse selliseid õigusi veelgi. Alates 2014. aastast kehtivad igameheõigused eramaadel ka muudel harjumuspärastel radadel peale kallasraja,” märkis arhitekt Toomas Paaver, kes on ühtlasi Telliskivi seltsi juhatuses. „Eraomanik võib aia püstitamist põhjendada kuidas tahes, aga linnal on kohustus avalikkuse eest seista ja olematul sadamal põhinevat ettekäänet mitte uskuda.”

Linna ametlik otsus pole veel teada.

Umbes kümme aastat vindunud Kalasadama ümbruse arendus ja detailplaneering ongi laias laastus takerdunud seetõttu, et avalik ligipääs mereäärele on ebaselgeks jäänud. Teisalt on tähelepanuväärne, et mere avatust on kordamööda rõhutanud nii Telliskivi selts, linn kui ka arendaja ise.

Jaanuari alguses osutas Harju maavanem Ülle Rajasalu Kalasadama ümbruse detailplaneeringule järelevalvet tehes, et menetlus pole olnud seadustega kooskõlas. Muu hulgas ei pea Rajasalu võimalikuks Kalaranda jahisadama rajamist, nagu Pro Kapitali plaan praegu ette näeb.

Ka Telliskivi selts on pidanud jahisadamat selles ranna­lõigus ebamõistlikuks, sest tegu on ainsa kohaga kesklinnas, kus mere ääres on lauge rannajoon. Sadama rajamist võimaldav detailplaneering jätab Paaveri hinnangul mere äärde heal juhul üksnes kitsa sadamapromenaadi.

Ka tee-ehitus piiras liikumist

Mullu sügisel alustati samas piirkonnas endise Kultuurikilomeetri ümberehitamist 1 + 1 sõidurajaga Kalaranna tänavaks.

Autotee merepoolsele küljele rajatakse küll ka kõnnitee, kuid sellegi puhul on vaieldud, kas jalakäijad ikka pääsevad edaspidi mugavalt rannale jalutama.

Tänavaehituse alguses jäi Kalarand esialgu suletuks. Sel teemal pidi Tallinna volikogus vastust andma abilinnapea Kalle Klandorf, kes kinnitas, et ligipääs peab olema tagatud. Randa hakkaski pääsema Kalasadama tänava kaudu.

Kalaranna tänav peaks valmis saama augustis.

Pärast pikka ootamist saatis Harju maavanem oma seisukoha Kalasadama planeeringule (loe siit: 

harju_maavanema_seisukoht_planeeringu_oigusaktidele_ning_yp_vastavuse_kohta_8.01.2015.pdf

  Lühidalt: maavanem ei pea Kalasadama planeeringut nõuetekohaseks detailplaneeringuks teiste põhjuste seas neil kahel põhjusel, millele on ka selts tähelepanu osutanud: 1) sest linn ei ole piisavalt põhjendanud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmist ja 2) sadama planeerimine ei ole sellisel kujul seaduslik. Maavanem jätkab planeeringu järelevalvet, kui Tallinna linnavalitsus arvestab maavanema tehtud märkuste ja ettepanekutega, mis on kõik selles keeruliselt sõnastatud dokumendis kirjas.

Lisaks saatis maavanem välja hinnangu igale huvipoolele, kes Kalasadama planeeringule ettepanekuid või vastuväiteid esitanud on. Loe maavanema seisukohta Telliskivi Seltsi ettepanekutele ja vastuväidetele:

Harju maavanema seisukoht Tellsikivi Seltsi vastuväidetele_7.01.2015.pdf

Harju maavanema seisukoht Tellsikivi Seltsi vastuväidetele_7.01.2015.pdf

Uudist kajastas ka ERR loos mereäärsete kruntide täisehitamisest ja Pro Kapitali soovist Kalasadam tarastada.

Mis edasi saab, on raske prognoosida. Kui linn valib formaalse põhjendamise tee, siis on vägagi võimalik, et tulevad taaskord samad formaalsused, sh planeeringu kolmas avalik väljapanek (pärast 2008 ja 2012). Kui linn valib sisulise tee, siis oleks mõistlik Kalasadama kaasaegset planeerimist otsast peale alustada.

Kalasadama DP arutelu maavanema juures2 26.05.2014_pildistas Teele Pehk.jpg

Tungiv soovitus Tallinna linnaplaneerimisameti detailplaneeringute osakonnale ja ka arendajatele.
Videoklipp vaadatav siit

Grete Arro
8.12.2014 7:11
Rubriik: Ühe Minuti Loeng

ERR.ee teadusportaalis ilmuvad auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. Tallinna ülikooli psühholoogiainstituudi teadur Grete Arro tõdeb tänases loengus, et inimesi ei hoia toas mitte halb ilm, vaid halb linnaplaneering. Arro küsib - millist linna me tahame?
Los Angeleses on kaks korda toimunud olümpiamängud – 1934. ja 1984. aastal. Olümpiastaadioni peasissekäigu ees on pidulik muruväljak, mis on juhtumisi umbes jalgpalliväljaku mõõtu. Kohalikud noored leidsid, et jalgpalliks seda võikski kasutada ning olid väljaku 1983. aastaks kenasti "sisse mänginud". Ent Olümpiamängude lähenedes otsustasid pargi haldajad, et selline isetegevus pole sugugi paslik ning paigutasid muruväljaku keskele moodsa kunsti teose – hulga suuri ebakorrapärased kivilahmakaid. Tõepoolest, kohalikud noored sellest peale enam väljakul jalgpalli ei mänginud. See-eest hakkasid nad kunstiteose vastu pudeleid puruks viskama (Carr, Francis, Rivlin ja Stone, 1993).

Me ei ole alati kohal, et tähele panna, miks ja kuidas linnaruumiga midagi viltu läheb, aga märgid sellest, et avalikku ruumi ei kasutata või kasutatakse oodatust erinevalt, on linna peal näha. Väike osa psühholoogidest – keskkonnapsühholoogid – küsivad muude uurimisküsimuste kõrval ka seda, miks sedalaadi asjad juhtuvad. Nad uurivad inimese ja tema ümber oleva ruumi vastastikust suhet. Näiteks, mida inimesed õues õieti teha tahavad? On ju teada, et näiteks liikumine – eriti ilma autota – on tervisele kasulik. Aga kuhu minna?

Üks vastus võiks olla, et aga mindagu õue. Avalikku ruumi. See on ruum, mis on kõigile kättesaadav; ruum, kus saab lihtsalt niisama olla ja mis võimaldab tegutsemisvabadust kuni selle piirini, mil me teisi ei häiri (Carr et al, 1993). Avalik ruum on meie oma. On aga leitud, et avaliku ruumi olemasolust ei piisa, et inimesed seda kasutaksid. Selleks on vaja head avalikku ruumi. Keskkonnapsühholoogid on leidnud, et avalik ruum peab olema tähenduslik ning kõiki kasutajagruppe kaasav; ning et inimestel on vähemalt viis põhilist vajadust, mida õuetõmbav avalik ruum peaks täitma.

Esiteks mugavus. See tähendab nii turvatunnet, võimalust leida varju ilmaolude eest, jalgu puhata või midagi näksida (Carr et al., 1993). Kui ruum tekitab tunde, et sa võid seal hätta jääda, ära väsida, saada päikesepiste või peksa, jääb enamik inimesi pigem tuppa.

Teiseks lõõgastumine – teatavasti kipub mürarikas linnakeskkond meid kurnama, kontorikuubik võib jällegi olla liiga stiimulivaene. Puu või põõsas seevastu pole tavaliselt liiga pealetükkiv ega lärmakas, ometi on teda mõnus vaadata. On leitud, et looduslikke elemente sisaldav linnaruum mõjutab meeleolu, stressitaset, taastab tähelepanuressurssi ja pakub kohta, kus sügavalt hingata (Bowler et al., 2010; Hipp ja Ogunseitan, 2011). Kus on sinu kodu lähim hingamiskoht?

Kolmandaks passiivne hõivatus. Hea linnaruum stimuleerib ja pakub midagi vaadata – vaateid, oravaid, tänavakunsti või trikirattureid. Kõige rohkem armastatakse avalikus ruumis aga vahtida teisi inimesi (vt. nt. Linday, 1978). Veelgi enam, mõned inimesed hakkavad avalikus ruumis lausa üksteisega rääkima. Turvalise ja koostegutseva kogukonna võtmetegur - naabruskonna omavaheline ja ka teistsuguste inimestega tutvumine - toimub suures osas läbi avaliku ruumi (Francis et al., 2012).

Neljandaks aktiivne hõivatus – kui väliruumis on juba mugav, lõõgastav ja on, mida vahtida, siis sellega vajadused veel ei lõpe. Paljud meist tahavad liigutada. On leitud, et rohealade lähedus, esteetilisus ja suurus on seotud sellega, kui palju inimesed liiguvad (Sugiyama et al., 2010; Ward Thompson, 2013). Kui koormus pole piisav või on liigutamise kohad ligipääsmatud, siis jäädakse pigem tuppa. Ka need meist, kes ei näe päriselt välja nagu lapsed, tahavad vahepeal kõõluda, ronida, hüpata või muud moodi ennast proovile panna.

Viiendaks avastamine ja uudishimu – hea väliruum pakub uudsust, avastamist ja üllatusi (Kyttä, 2004; Carr et al, 1993). See tähendab linnaruumi mitmekesisust ja erinevaid tegevusi ootamatutes kohtades – näiteks kohvikuid koduõuedes, oopereid tehastes, teatriprojekte Kanalates või kammerkontserte parkimismajades. Samuti võimalust oma kätega midagi teha, olgu see siis kogukonnaaia rohimine, seiklusmänguväljaku kokkuklopsimine või Kotka trepi värvimine. Nii näitab linn end elanikule uuest küljest ja annab tähenduse seni anonüümsele paigale. Pealegi, uudsust vajavad inimesed igal elukaare etapil.

Kõige olulisem on avalikku ruumi kujundades mõista, mis on kogukonna arvates tähtis – mida tuleks säilitada ja mida lisada. Tundlik ja tõenduspõhine planeerimine võib kutsuda rohkem erinevaid inimesi pikemaks ajaks õue. See on aga hea nii inimese kui kogukonna tervisele.

Keskkonnapsühholoogid on avaliku ruumi tähendust uurinud ka Eestis – näiteks uuriti 2013. aastal ühe Eesti aleviku inimeste jaoks olulist avalikku ruumi, mida ähvardas osaline hävimine. Uuringus selgus, et kui küsida avaliku ruumi kohta avatud küsimusi, nimetab kogukond oluliste tegevustena kõiki viite teoreetiliselt oluliseks peetud vajadust (TLÜ projekt TT/7113). Sel ajal kui urbaniseerumine kerib linnu aina laiemaks, püütakse kogu maailmas vastata küsimusele, kuidas luua inimeste heaolu arvestavaid, tiheastustatud ning keskkonnasõbralikke linnu. Võiks küsida meiegi.

Ei ole olemas halba ilma, küll aga läbimõtlemata linnaruumi.

Viited:
Bowler, D. E., Buyung-Ali, L. M., Knight, T. M., & Pullin, A. S. (2010). A systematic review of evidence for the added benefits to health of exposure to natural environments. BMC Public Health, 10(1), 456.
Carr, S., Francis, M., Rivlin, L., & Stone, A. (1993). Public space (Environment and behavior). 32(4), 401-409.
Hipp, J. A., & Ogunseitan, O. A. (2011). Effect of environmental conditions on perceived psychological restorativeness of coastal parks. Journal of Environmental Psychology, 31(4), 421-429.
Kyttä, M. (2004). The extent of children's independent mobility and the number of actualized affordances as criteria for child-friendly environments. Journal of environmental psychology, 24(2), 179-198.
Linday, N. (1978). It all comes down to a comfortable place to sit and watch. Landscape architecture, 68(6), 492-497.
Sugiyama, T., Francis, J., Middleton, N. J., Owen, N., & Giles-Corti, B. (2010). Associations between recreational walking and attractiveness, size, and proximity of neighborhood open spaces. The American Journal of Public Health, 100 (9), 1752-1757.
Ward Thompson, C. (2013). Activity, exercise and the planning and design of outdoor spaces. Journal of Environmental Psychology, 34, 79-96.
Viide:
Francis, J., Giles-Corti, B., Wood, L., & Knuiman, M. (2012). Creating sense of community: The role of public space. Journal of Environmental Psychology,32(4), 401-409

Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu avalik arutelu toimub Põhja-Tallinna Valitsuses (saalis- ruum 209) 11.11.2014 kell 15.00

Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet teatavad, et korraldavad avaliku arutelu Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu avaliku väljapaneku (03.-30.09.2014) tulemuste tutvustamiseks.  Avalik arutelu toimub 11.11.2014 kell 15.00 Põhja-Tallinna Valitsuse saalis, Niine tn 2.

Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 korraldusega nr 1996-k vastu võetud Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 10038, on kavas kehtestada, jättes osaliselt välja planeeritava ala kaguosa, sh Põhja pst 33 kinnistu (omanik Statoil Fuel & Retail Eesti AS). Vastuvõetud detailplaneeringus oli planeeritud ala suurus 11,21 ha, detailplaneering on kavas kehtestada 7,01 ha suurusel alal.  

Detailplaneeringut on muudetud võrreldes vastuvõetud lahendusega Põhja pst 35 kinnistu osas. Kinnistust on ette nähtud moodustada kaks hoonestatavat krunti varasema ühe hoonestatava krundi asemel. Neist üks on planeeritud ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi hoone tarvis ja teine, kuhu saab ehitada kuni 5-korruselised ärihooned. Lisaks on detailplaneeringut korrigeeritud, arvestades varem korraldatud avalike väljapanekute ja arutelude tulemustega.

Kavandatava tegevusega taotletakse Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu” osalist muutmist haljastuse protsendi osas.

Detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonisega on võimalik tutvuda Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/. Täiendav info telefonil 645 7003.

Balti jaama turu omanik oli nii lahke ja tutvustas turuga seonduvaid plaane.

Materjalid lisatud PDF-is:

  BJT_141015_web.pdf

balta.jpg

Vastus failina: 

TLPA vastuskiri_Kultuurikatla ala DP.docx

TLPA vastuskiri_Kultuurikatla ala DP.docx

Vastus tekstina:
 

Põhja-Tallinna ning Tallinna Kesklinna Valitsus avalikustasid 3.– 30. septembrini 2014 Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu, mille avaliku väljapaneku jooksul esitasite vastuväited ning ettepanekud detailplaneeringu korrigeerimiseks.
Tegite järgmised ettepanekud:
arendada kruntide 5, 13 ja 14 ala selliselt, et Katlaaed ja sealne Kultuurikilomeetri lõik säilitaksid ka tulevikus oma põhiväärtused;
koostada uus terviklahendus (sh krundijaotus), lähtudes avalikkusele suunatud ja jalakäijaid eelistava ruumi säilitamise eesmärgist;
kavandada hoonestus krundi perimeetrile, jättes krundi keskosa katlaaia sarnaseks ruumiks. Vähemalt 70% krundist 5 kasutada kultuurile suunatud vabaõhualana. Märkida planeeringus, et vastavad krundid jäävad munitsipaalomandisse;
näidata selgelt Kultuurikilomeetri jätkumine ning välistada suurte parklate juurdepääsud, mis tooks autoliikluse Katlaaia ja Kultuurikatla vahelisse ruumi. Loobuda suurematest maa-alustest parkimiskorrustest nimetatud kruntidel.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et Kultuurikatla ja jalakäijasõbralikkuse (Kultuurikilomeetri) jaoks on oluline, et ala võimalikult kiiresti korrastataks ning tekiks tegutsemisvõimalusi ning külastuskohti erinevas eas ning erinevate huvidega inimestele.
Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu lahendus lähtub Tallinna merele avamise kontseptsioonist väärtustades kõnealust piirkonda Tallinna mereväravana ning tagades linnakeskuse toimimise seisukohast olulise jalakäijate ja kergliikluse juurdepääsu piirkonda. Tallinna merele avamise kontseptsiooni üldseisukoht oli, et Linnahalli lähiümbruse kinnistute hoonestamisel on oluline jälgida, et piirkonnast kujuneks multifunktsionaalne keskuseala, kuhu nähakse ette teenindus-, kaubandus- ja büroopindu ning avalikkusele suunatud hooneid ning et suurt tähelepanu tuleb pöörata hoonetevahelise avaliku ruumi kujundamisele ja väärtarhitektuuri edendamisele.
Hoonetevahelistel aladel tagatakse vaba juurdepääs hoonetele ja mere äärde, eelistatud on jalakäijate liikumissuunad. Detailplaneeringus antakse lahendus ka sadamahoone ja Mereväljakuga (mille ääres peetakse ka kalaturgu) rannapromenaadi lõigule. Uute hoonete planeerimisel planeeringuala põhjaossa on lähtutud platside ja tänavate struktuurist, mis on ruumiliselt lihtsasti jälgitavad ja samas moodustavad mere ääres tuulevaikseid alasid. Hooned tekitavad mere äärde õhtupäikesele avatud tuulevaikse platsi, millele juurdepääs on mugav nii jalakäijale kui autoga liiklejale.

Kuna Põhja pst 35 kinnistut puudutavas osas ei suurene võrreldes varasemalt avalikustatud lahendustega maapealne hoonetealune pind, hoonete kõrgus, parkimiskohtade arv ja kinnistu jagamisel säilib nii äri- kui ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarve ning detailplaneeringus on määratud nõuded: 
-  uushoonestuse ehitusprojektid koostada ainult arhitektuurikonkursside tulemuste alusel;
- hoonete tänavatasandi fassaad peab olema aktiivne, suheldes tänavaruumiga (kavandada äri- või teenindusfunktsioon),
on Tallinna Linnaplaneerimise Amet seisukohal, et võrreldes detailplaneeringu esialgse lahendusega ei kaasne kavandatud muudatusega olulist linnaehituslikku mõju ja ei halvene linnaruumi kvaliteet.

Kuna enne detailplaneeringu kehtestamist on oluline realistlikult läbi mõelda planeeringu elluviimise võimalused, siis seetõttu muudeti lahendus paindlikumaks, kuna linnal ei ole võimalust ega vajadust suuremahulise muuseumihoone ehitamiseks. Ühiskondlikult kasutatav funktsioon säilib krundil positsioon 20, mis saab toimida sünergias Kultuurikatlaga, millega on ka estakaadi kaudu ühendatud.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (edaspidi EKKM) on mittetulundusühing ja ei kuulu Tallinna linnale. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti hallatav asutus Tallinna Linnamuuseum, millel on 77aastane järjepidevus ja omab 11 erinevat muuseumi, tegeleb praegusel ajal kolme suuremahulise arendusprojektiga. Kaasaegse kunsti suund ei haaku Tallinna Linnamuuseumi asutuste tegevusega ning Tallinna Kultuuriväärtuste Ametil pole kavas seda suunda arendada. Linn panustab kaasaegse kunsti arengusse sellega, et iga-aastaselt toetatakse Tallinna Kunstihoone Fondi tegevust, kes tegeleb kaasaegse kunstiga. Samuti leiavad erinevad kunstiprojektid toetust mittetulundustegevuse toetuse meetme kaudu.

Kultuurikatla valmimisega saab Tallinn juurde märkimisväärses mahus uut kultuuripinda ning Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ei näe vajadust Kultuurikatlaga külgnevatel kruntidel kulutuuritegevust arendada ega laiendada. Hooned, milles täna tegutseb EKKM ei kujuta endast arhitektuurset väärtust ning ärifunktsioonide mõõdukas lisamine piirkonda on nende hinnangul mõistlik. Sealjuures peab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet oluliseks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi tegevust kaasaegse kunsti eksponeerimisel ja tutvustamisel Tallinnas ning hindab rolli, mida EKKM on sümbioosis Kultuurikatlaga täitnud piirkonna elavdamisel kultuurikatla renoveerimis- ja arendusetapis.

Kultuurikatla Aed asutati 2012. aastal eesmärgiga valmistamaks väiksemas mahus ette Kultuurikatla tegevusi, et olla valmis Kultuurikatla ruumide koheseks kasutuselevõtuks nende valmimise järgselt. Kultuurikatla maja täitmine loomemajanduse arendamisele suunatud sisuga on suur väljakutse nii rahaliselt kui ajaliselt ning Kultuurikatlal ei saa olla seetõttu ambitsiooni paralleelselt valmivale majale piisava kasutuse leidmisega tänasel Kultuurikatla Aia territooriumil. Kultuurikatlal on soov jätkata Kultuurikatla Aias seniste programmide ja tegevustega veel 2015. aastal, ülejärgmisel aastal on plaanis Kultuurikatla Aia programm üle kanda Kultuurikatla ruumidesse ja maja merepoolsesse hoovi. Hoone C korpus koos hooviga  on perspektiivikas koht, mida saab sarnaselt tänasele Kultuurikatla Aiale kujundada kohvikuks koos rohelise linnaaiaga ning kus saab teha Kultuurikatla Aiale sarnast kultuuriprogrammi.

Teatame, et Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimub teisipäeval 11. novembril 2014, kell 15.00 Põhja-Tallinna Valitsuses, Niine tn 2, saalis. Informatsiooni saab Põhja-Tallinna Valitsuse telefonil 645 7003.

Ootame Teie osavõttu, et saaksime Teile veelkord tutvustada Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu lahendust ning vajadusel anda täiendavaid selgitusi Teie poolt esitatud märkuste ja ettepanekute kohta. Juhul, kui meie kirjas toodud selgitused on Teie jaoks ammendavad ja Te ei soovi avalikul arutelul osaleda, palume meid sellest teavitada anu.plado@tallinnlv.ee.

Sel suvel viidi Kulturikatla ala detailplaneeringusse sisse mõneti ootamatult ja varasemaga võrreldes olulised muudatused, mida selts päris mõistlikuks pidada ei saa.
Seetõttu saatsime LPA-le sellekohase kriitika ning ettepanekud. Linnalt tulnud vastust loe altpoolt.

Ettepanekud lisatud allolevas PDF-is (lisad postituse lõpuosas)

TLS_ettepanekud_katlaaed_31sept2014.pdf

Krunt 5 (varem krunt7) kohta käivas reas on muudetud järgmised andmed:

3. veerus sõna Ärihoone (enne EKKM, turuhoone)
7. veerus korrused 5/-2 (enne 3/-2)
11. veerus tähis Ä100 (enne Ä ja Üh)
14. veerus brutopind 13300 (enne 8550)

Planeeringumaterjalidega on võimalik tutvuda planeeringute registris: http://tpr.tallinn.ee/tpr/

Kui enne põhjendati üldse selle maja kujutamist joonisel seletusega, et EKKM saab tulevikuks laienemisvõimaluse.

Kuna eeldasime, et seda niipea ei tule ja kui tuleb siis väiksem kui 8550m2 ja viisaka lahendusega. Kaks maa-alust parkimiskorrust jäänuks ka tõenäoliselt ehitamata. Turuhoone pidi olema ka väiksem kalaturuga seotud maja, see aga andis sinna ärimaa lisafunktsiooni. Meie soovil lisati veel lause "Kaasaegse kunsti muuseumi ehituse edasilükkamise või mahu vähendamise korral on soovitav kasutada ülejäänud maa-ala kultuurile, sh kunstile suunatud vabaõhuürituste ja ekspositsiooni alana."
Nüüd nende paari tähise muudatusest tekib totaalne muutus. Sinna saab ehitada väga suure kaubamaja või büroohoone. Oluline on veel , et arvestades ärihoone parkimiskoormust ja maa-aluse parkla sissesõidu asukohta, muutub autoteeks (kuigi joonis praegu ei näita) ka see kultuurikilomeetri lõik katla ja aia vahel, mis Kalaranna tn ehitusprojektis õnnestus kenasti päästa ja siduda.
 

Teoreetiline_kommentaar_viited_lisa.pdf

Teoreetiline_kommentaar_viited_lisa.pdf

katla_uus_pohijoonis_DP033820209905.pdf

katla_uus_pohijoonis_DP033820209905.pdf

Linnaplaneerimisametilt tuli 28. oktoobril  vastus seltsi kirjale:

TLPA vastuskiri_Kultuurikatla ala DP.docx

TLPA vastuskiri_Kultuurikatla ala DP.docx

[In English below]

Maria Lindmäe ingliskeelne magistritöö "Urban Waterfront Regeneration and Public Participation. Confrontation or Cooperation? The Case of Kalarand, Tallinn" uurib veeäärseid arendusi Euroopas ja selle taustal Kalasadamasse planeeritavat. Autor analüüsib Kalaranna juhtumit osalusplaneerimise prisma kaudu ning juurdleb, kas kodanike osalemine võiks avalduda ka muul moel kui planeeringule vastandudes.

Lindmäe leiab, et Kalaranna kõige olulisem tunnus on see, et see on ainuke rand Tallinna kesklinnas, kus on kokkupuude veega. Kui seda liivaranda säilitada, võib Kalarand pääseda veeäärse arenduse tiitlist, mis võib olla ükskõik kus ja mitte kusagil. Sellist kopeerimist saab vältida, kui pööratakse piisavalt tähelepanu neile tõikadele, mis defineerivad Kalaranda eristuva kohana, mida loovad selle koha kasutajad olemasolevat olukorda väärtustades.

Magistritöö valmis Barcelonas, Universitat Autònoma de Barcelona 2014. a septembris. Altpoolt saab magistritöö alla laadida.

////

Maria Lindmäe's Master thesis "Urban Waterfront Regeneration and Public Participation. Confrontation or Cooperation? The Case of Kalarand, Tallinn"  (Universitat Autònoma de Barcelona, 2014) analyses waterfront developments in European cities and examines the case of the Kalasadam detailed plan. The author analyses the case of Kalarand through the lens of participatory planning and

Some excerpts from the thesis:

"One of the most important characteristics of Kalarand is that it is the only beach in central Tallinn that offers straight access to the water. The simplicity and naturalness of the sand strip is what already makes the beach a phenomenon, especially when taking into account its proximity to the city centre and the main harbour. Conserving this unique character is what could save Kalarand from becoming an urban waterfront of ‘everywhere and nowhere’. This type of copy-paste of surroundings and morphologies could be avoided if adequate attention were given to the aspects that define Kalarand as a ‘differential space’ that is “created and dominated by its users from the basis of its given conditions."

"The case study of Kalarand is an example of how such historic, economic and legislative circumstances may impede establishing efficient policies of participatory planning. It is also an example of how the incapacity of cooperation between the actors interested in the configuration of public space may lead to the stalling of projects that, in principle, aim to improve the quality of the urban space. The unceasing opposition of the local community has become the principle force demanding more complexity in the uses of the water’s edge. Consequently, they are also responsible for the construction of a lived space in the midst of a high-value terrain that awaits the approval of a development project that is expected to entail the privatization of the public blue space."

Loe uurimustööd: / Download and read the research:

Maria Lindmäe master thesis_Waterfront developments and Kalarand_sept2014.pdf

Maria Lindmäe master thesis_Waterfront developments and Kalarand_sept2014.pdf

Artiklite ping-pong jätkub: Telliskivi Seltsi juhatus üllitas Tallinncity.ee-s artikli "Kalaranna arendajatel on targem rahvast kuulata", et selgitada, mille eest selts seisab ja ümber lükata Pro Kapitali väiteid "protestijate" nõudmiste kohta 26. juuni artiklis "Vastulause: müüdid Kalasadama detailplaneeringu kohta".  

///

Telliskivi Selts: Kalaranna arendajatel on targem rahvast kuulata

TallinnCity

AS Pro Kapitali poolt 26. juuni Postimehe veebiversiooni  artiklis «Müüdid Kalasadama detailplaneeringu kohta» esitatud väited nõuavad vastust.

Allan Remmelkoor ja Ervin Nurmela küsivad, mis on nn. protestijate tegelik eesmärk. Esmalt tuleb arendajaid rahustada, et sõna «protestijad» ei ole antud kontekstis kuigi sobilik. Suur hulk rahulikke kodanikke ei ole arenduse vastu, vaid on heade lahenduste poolt.  Seda on väljendatud juba MTÜ Telliskivi Seltsi  20. aprillil 2012 saadetud, seni vastuseta kirjas.  Kalaranda tuleb vaadata erilise kohana Tallinna linnaruumis, mille väärtusi tuleb hoida ja edasi arendada. Kõik mõistavad hästi arenduse tasuvuse ja isegi kasumlikkuse vajadust, kuid areng ei peaks tulema linnaruumi väärtuste arvelt. Aktiivsete kodanike viimaste aastate töö tegelik eesmärk seisneb selles, et Kalasadama ja Kalaranna tulevikku kavandav detailplaneering muudetaks enne kehtestamise otsust selliseks, et Kalaranna eripära saaks säilida ja areneda ka tulevikus. See tähendab eelkõige vastuolude kõrvaldamist dokumentidest ning lauge rannajoone jaoks piisava avaliku ruumi planeerimist.

Kalaranna eripära                                                                                                                                

Igal soojal suveõhtul veedab Kalarannas aega ühekorraga umbes sadakond  inimest. Kalaranda teavad ja väärtustavad vähemalt paljud tuhanded. Mis neid inimesi sinna tõmbab ja milles seisneb Kalaranna põhiväärtus? Tallinna kesklinna ümbruse rannajoont laiemalt vaadates näeme sisuliselt igal pool sadamaid ja järske sadamakaisid. Kalarand on ainsana erandlik koht, kus rannajoone moodustab osaliselt liivarannariba ning osaliselt astmelisena merre laskuv kividest rannakindlustus. Mereäärse ajaveetmise ja mereääre nautimiseks sobib eriti just sellist tüüpi rannajoon. Sadamakai loob barjääri maa ja mere vahele, kuid laugel mereäärel saavad lapsed ohutult mängida ja see on igaühele tunnetuslikult meeldiv. Leidub isegi uurimistöid, mis kinnitavad, et avalikus ruumis oma viibimiskoha valimisel peavad inimesed spontaanselt oluliseks nii istumiskohtade olemasolu kui vahetut kokkupuudet veega.  Kalaranna põhiväärtuseks ei ole mitte niivõrd supelrand, kuivõrd sujuv ja turvaline ühendus maa ja mere vahel. Kuna teisi sarnaseid kohti kesklinnaga külgneval rannajoonel ei leidu, võib Kalaranna lauget rannajoont pidada Tallinna kontekstis unikaalseks ning see väärib kaitset. Kuni rahva poolt valitud esindajad seda ei kaitse, peavad aktiivsust näitama kodanikud ise.

Seltsi ettepanekutega ühinenud tuhanded inimesed ei ole klassikalised protestijad, kes sooviks takistada muutusi oma harjumuspärases koduümbruses. Need kodanikud mõtlevad Tallinna linnaruumi tulevikule üldisemalt. Paljud nendest elavad Tallinna kaugemates linnaosades, teistes linnades või isegi välismaal. Nii kohalikud kui külalised peavad Kalaranda üheks paremaks mereäärse ajaveetmise kohaks Tallinnas. Rahvas juhib otsustajate tähelepanu sellele, et planeeringu praegusel kujul kehtestamisega jääks Tallinn pöördumatult vaesemaks. Planeeringut ei oleks raske enne kehtestamist niipalju muuta, et dokumentidesse tekiks piisav ruum laugele rannajoonele. Olemasolevat randa saaks edasi arendada küllaltki väikeste kulutustega. Piisaks rannakindlustuste tundlikust remondist ja heast linnadisainist. Teenindavate ärpindade ja  isegi elanike lisandumine ranna lähistele on teretulnud, kuid rannajoonel endal pole totaalset muutumist tarvis. Kui arendajate tegelikuks eesmärgiks ei ole mereäärne privaat-elurajoon, siis nad ei peaks kodanike ettepanekute pärast muretsema.

Lauge rannajoon nõuab suuremat laiust

Meeldiv oli kuulda, et  Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute osakonna juhataja Arvo Rikkinen kinnitas 20.mail 2014 raadiointervjuus, et Kalaranna rannajoon tulebki lauge. See avaldus on väärt tunnustamist. Põhiprobleem on aga selles, et menetletav detailplaneering ei ole veel selle eesmärgiga kooskõlas. Lauge rannajoonega merepiirist ei saa meetreid lugeda samasugusel viisil, nagu seda tehakse sadamates. Juba kümmekond meetrit võtab enda alla see maariba, milleni vahel lööb merelaine. Veepiir on igal hetkel erinevas kohas. Ametlikes dokumentides on arendus kavandatud lähtudes ülimadala veeseisuga mõõdetud veepiirist. See pole juriidiliselt ega sisuliselt korrektne. Lisaks loksuvatele lainetele vajame piisavalt ka sellist maa-ala, millel saab kuiva jalaga liikuda ja aega veeta. Võib võrrelda, et näiteks Stroomi rannas on avaliku mereääre laius kokku ca 150 meetrit.  Kalarannas piisaks vähemast - minimaalse avaruse ja liikumisvõimaluse säilitaks lahendus, kus  vähemalt ametlikult lubatud 25 meetrit asuks üleujutusalast kõrgemal, mis veepiirist lugedes tähendaks ca 40 meetrit laiust. Täpse maamõõtmise tulemusel selgus, et planeeritavad elamud asuvad seadusekohasest 1 meetri kõrgusjoonest 11 meetri kaugusel ja krundid veelgi poole lähemal, mis tähendab kokkuvõttes umbes tavalise kõnnitee laiust avalikku maariba. Seda ruumi on vähe isegi sama arenduse tuhandele uuselanikule, kes hakkavad samuti avaliku ruumi tarbijaks.

Senise planeeringu sisuline vastuolu

Pro Kapitali poolt lahkesti lubatav 25000m2 üldkasutatavat maad tundub esmapilgul suur number, kuid planeeringu järgi kavandatakse suurem osa sellest elamukrundile või üleujutusalale. See tähendab, et avaliku ruumi struktuur maa-alal jääb katkendlikuks ja ebasõbralikuks. Kui planeeringus puutuvad elamukrunt ja üleujutusala sisuliselt kokku, siis see mõjub nii, et 400 uue korteri omanikud hakkavad mereäärt justkui enda omaks pidama, kuigi avalikkusele on lubatud teisiti. Me võime Pro Kapitali praegu uskuda, kuid heausksed ostjad saavad  õigustatult teisiti arvata. Praeguse  lahenduse kehtestamisega programmeeriks linn ette konflikti avalikkuse ja korteriomanike vahel, mis jääb kestma aastakümneteks. Planeeringute eesmärk peaks olema konflikte ennetada ja lahendada, mitte juurde tekitada. Rahva rahustamiseks lubatud, tagantjärele korraldatava ja kõiki muresid väidetavalt lahendava arhitektuurivõistluse kaudu ei saa tegelikult sellist konflikti lahendada ega avaliku ranna-ala laiust takkajärgi muuta. Pigem sunnitakse võistlevad arhitektid sel viisil kaasvastutajateks. Planeeringu kehtestamise korral saab teoreetliselt fantaseerida üksnes seda, et tulevikus rajatakse merre uus lauge rand. Majanduslikult pole aga loogiline ega usutav, et keegi võtaks ette kuluka mere täitmise ilma jahisadama ehituseta, mida planeeringu praegune seletuskiri ei välista. Sadama rajamine sisuliselt kaotab lauge rannajoone, lõhub koha eripära ning muudab rannajoone vähemalt poolprivaatseks. Sadama avalik kasutus võib kergesti jääda üksnes tinglikuks, sest piirangud saab luua näiteks jahtide kaitsmise ettekäändel. Seega jäävad praegusel kujul detailplaneeringu kehtestamise korral järele ainult  halvad lahendused, kui silmas pidada Tallinna merele avamise eesmärki. Pro Kapitaliga saab nõustuda, et pisikesi positiivseid muudatusi on planeeringus tehtud. Põhiline muutus võrreldes 2012. aasta variandiga seisneb selles, et linn on nüüdseks lubanud planeeritava elamukrundi koormata sellise servituudiga, mis peaks välistama ranna-ala absoluutse sulgemise. Seda saab aga pidada üksnes äärmusliku vea paranduseks. Planeering  on endiselt veel selline, et tunnetuslikult muutub mereäär privaatseks, hoolimata servituudist. Kõlavatest lubadustest ja ilusatest plakatitest ei ole kasu, kui dokumendid ei muutu.

Linn saab planeerida ka eraomandit

Kuna omanik on vanast kalatehasest ise juba ammu loobunud, siis tuleviku üle otsustab linn, kaaludes seaduste ja tavade järgi elanikkonna seisukohti. Pro Kapital miskipärast väidab, nagu aktiivsed kodanikud justkui nõuaksid kogu nende maa hoidmist avaliku pargina. See väide ei ole õige, sest keegi ei saagi seda nõuda. Õige on see, et ideaalis saab kujutleda, et juhul kui poleks tegu eramaaga, siis avara ja kvaliteetse urbanistliku pargiala loomine sellesse kohta oleks suureks võimaluseks Tallinna avaliku ruumi arengule. Tallinna ainuke kesklinnaga ja vanalinnaga külgnev mereäärne rekreatsiooniala oma parimas asukohas rõhutaks Tallinna kui merelinna, rohelist linna ja inimsõbralikku linna. Muid häid maatükke selleks ei leidu. Keegi ei vaidle, et sellise arengu eelduseks on maa ostmine linna poolt ning õiglase tasu maksmine omanikule, mis tähendab olulist maksumaksja raha kulu. Meil on seniste arutelude põhjal alust arvata, et suur osa maksumaksjatest tunnustaksid sellist tehingut. Targa planeerimise korral saaks linn suure osa rahast ka tagasi teenida.   Oleme detsembris 2013 arutanud seda võimalust ka kohtumisel linnapea Edgar Savisaarega, kes maa ostu linnale ei välistanud, märkides diplomaatiliselt, et ta on selle peale mõelnud. Samuti uurisime Pro Kapitalilt, et kui omanik ei nõustu senise planeeringu korrigeerimisega, siis kas nad oleks valmis maad linnale müüma. Ostu-müügi tehing oleks üks võimalustest, mis lahendaks valutult kõigile pooltele tüütuks muutunud planeeringuvaidluse. Maaomaniku vastus oli loogiline - sõltub hinnast. Kuna kumbki pool pole ühtki sammu selle tehingu suunas astunud, eeldame et seda siiski ei toimu. Ilma linna ja omaniku maatehinguta piirduvad meie soovid seniste lubaduste sisulise järgimise, Kalaranna põhiväärtuste arvestamise, arusaadavate dokumentide ja õiguspärase protsessiga. Need on täiesti loomulikud ruumilise planeerimise üldtunnustatud põhimõtted,  mille vastu arendajad ei peaks meie arvates protestima. Ühiskondlikult aktsepteeritud planeeringust oleks  kasu ka omanikul.

Kuidas edasi?

Kokkuvõttes tuleb detailplaneeringut muuta üksnes natuke, ilma maaomaniku loomulikke õigusi piiramata. Dokumendid peavad ühemõtteliselt välistama sadama rajamise Kalaranna laugele rannalõigule – sadamat saab kergesti arendada sealsamas kõrval, senises sadamakohas. Krundijaotust tuleb joonisel muuta nii, et avaliku promenaadi krunt tekiks maa peale, elamukrundi ja üleujutusala vahele piisavas laiuses. Kui need muutused sisse viia,  siis on võimalik põhivaidlus kompromissiga lahendada ning takistused arenduselt kõrvaldada. Lõpetuseks soovime AS Pro Kapitalile avaldada ka tänu selle eest, et nad on osutanud mõningat abi prügiveo korraldamisel ning eriti, et nad ei ole seni teinud takistusi Kalaranna avalikule kasutamisele. Usume, et arendajad, linnaametnikud ning  esmajoones kehtestamiseks lõpliku heakskiidu andmist praegu kaaluv maavanem Ülle Rajasalu ei soovi endale Kalaranna hävitaja kuulsusrikast tiitlit. Soovime, et planeerimisdokumendid tehtaks enne kehtestamist korda.

MTÜ Telliskivi Selts juhatus: Toomas Paaver, Juho Kalberg, Maarja Läänesaar, Katrin Stöör, Kaarel Kalvik, Krista Kulderknup, Kristel Klammer
TallinnCity

Ekspert: Kalasadama detailplaneering vajab parandust

Tallinncity.ee 19.06.2014

Üle kümne aasta menetletud Kalasadama planeering tekitab siiani palju lahkhelisid. MTÜ Telliskivi Selts palus asjaolude selgitamiseks sõltumatu eksperdi ja mõõdistaja hinnangut.

Kalasadama ala puudutava, 2004. aastal kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu koostamist juhtinud planeerimisekspert Kaur Lass leidis oma hinnangus, et  menetletava detailplaneeringuga ette nähtud elamumaa kahekordseks kasvatamist ja selle laiendamist avaliku promenaadi maa-alale ei saa pidada üldplaneeringu kohaseks.

Lass kinnitab hinnangus ka seda, et merre planeeritava sadama ja promenaadi lahendus on läbi mõtlemata, kaheldav ning mitme riigiasutusega kooskõlastamata. Ekspertarvamuse järelduses soovitatakse maavanemal keelduda heakskiidu andmisest praeguse planeeringu kehtestamiseks.

Seltsi varasemaid vastuväiteid kinnitab ka OÜ Topogedeesia koostatud mõõdistus, mille järgi asub detailplaneeringuga kavandatav hoonestusala kõigest 11 meetri kaugusel ning korteriomanikele müüdava elamukrundi piir vaid mõne meetri kaugusel üleujutatavast alast, mille piiri määrab looduskaitseseadus 1 meetri kõrgusjoonele. See tähendab, et avaliku ruumi laius olemasoleval maismaal jääb kavandatava planeeringu elluviimisel peaaegu olematuks ehk et avalik ruum saaks tekkida üksnes merre.

„Kui linnaplaneerimise ameti ja maaomanike eri kohtumistel antud lubadused avaliku mereääre osas on meie seisukohtadega nüüdseks juba üsna sarnased, siis planeeringu dokumendid tervikuna võimaldavad  hoopis teistsugust ruumi, muuhulgas ka sadamat lauge rannajoone asemele“ selgitab Telliskivi seltsi juhatuse liige Maarja Läänesaar.

„Kalaranna lauge rannajoon on Tallinna kontekstis unikaalne väärtus, mis pakub inimestele kesklinnas värskendavat puhkekeskkonda, erinevalt muudest rannalõikudest, kus rannajoone moodustab sadamakai.“

Linnaplaneerimise Amet on lubanud ranna-ala lahenduse leidmist arhitektuurivõistluse kaudu, kuid see toimuks alles pärast planeeringu kehtestamist. Seltsi hinnangul teeks linn praeguse planeeringu kehtestamisega pöödumatu vea, sest see välistab mitmed head lahendused või jätab avaliku ruumi lahenduste leidmise eraomaniku vabaduseks.

„Praegune dokument ei selgita, millist laadi linnaruumi tegelikult oodata on. Arhitektuurivõistlus tuleb korraldada ikka enne planeeringu kehtestamist,“ lisab Läänesaar.

Kaks aastat tagasi rekordiliselt palju vastuväiteid saanud  ja juba üle kümne aasta menetletud Kalasadama planeering on praegu Harju maavanema käes, kes kaalub heakskiidu andmist planeeringu kehtestamisele. Maikuus maavalitsuses toimunud aruteludel osalesid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, AS Pro Kapitali, MTÜ Telliskivi Seltsi esindajad ning paljud huvitatud kodanikud, kuid enamus vastuväiteid jäi üles.

Telliskivi  selts kutsub kõiki huvilisi täna, 19. juunil kell 19 Kalaranda piknikule, et kohapeal väärtuslikku mereäärt nautida ja selle tulevikku vaagida. Linnaplaneerijad ja maaomanikud on samuti väga oodatud.

TallinnCity

///

Loe ka Delfi uudist: "Kalasadama detailplaneeringu järgi tekiks avalik ruum üksnes merre" (19.06.2014).

///

Kinnisvaraarendaja vastulause:
http://tallinncity.postimees.ee/2838565/vastulause-muudid-kalasadama-det...

Saaja: Jaan Saulin, Harju maavalitsus

Tere!

Lubasime tänaseks saata MTÜ Telliskivi Selts vastuväiteid täiendava ja põhjendava materjali.

Kirjale on lisatud kaks sõltumatut tööd:

A

OÜ Head ekspertarvamus (

A Ekspertarvamus_Kalasadama_DP_vastavus_YP_Kaur_Lass.pdf)  tõestab meie vastuväite nr 10 õigsust
(lisan ka kaks skeemi üp ja dp elamumaa kohta, mis selgitavad piltlikult võrdluse objekti)

B

OÜ TOP Geodeesia mõõdistus (

B Kalasadama DP hoonestusala ja LKS kohase üleujutusala vahelise kauguse mõõtmine.pdf) tõestab meie vastuväite nr 13 õigsust
(Mõõtmise järgi on hoonestusala 11m  kaugusel kõrgveest LKS kohasel 1m joonel ja 21m kaugusel tavalisest  veepiirist 0m joonel). Kindlasti ei vasta DP tekstilisele lubadusele 25m. Mõõtmise päeval oli merevee tase erakordselt madal, seega saame oletada, et DP joonise alus on samuti mõõdetud erakordselt madala veeseisuga. Seega ei vasta joonis planeeringu sisule mõõta tavalisest rannajoonest ega seadusele, mille järgi tuleb mõõta 1m kõrgusjoonest.)

Omalt poolt esitame täiendavad vastuväited, vahepealse aja uue info põhjal:

1) LPA avalikult antud kirjelduste ja lubaduste järgi (näiteks raadiointervjuu Arvo Rikkineniga 20.05.2014) kavandatakse planeeringuala põhjapoolsele rannalõigule lauget rannajoont. Seda kinnitab ka menetletav Põhja-Tallinna üldplaneering.

Nimetatud eesmärgid on kooskõlas meie ettepanekutega, kuid pole kooskõlas Kalasadama DP-ga. Lauge rannajoon nõuab rannaäärse avaliku ala piisavat laiust. Detailplaneeringuga kavandatud krundid ja hoonestusalad ei võimalda seda laiust. Samuti on DP seletuskirjas endiselt juttu sadamast selles rannalõigus. Seega ei ole selge, milliseid tingimusi selle planeeringuga soovitakse kehtestada

2) Kalaranna tn 1 kinnistu omanik AS Pro Kapital lubab 25000m2 suuruse avaliku puhkeala kavandamist kinnistule (lisatud foto). See lubadus oleks põhimõtteliselt aktsepteeritav, kui detailplaneeringuga kavandataks sama pindalaga krunt sihtotstarbega "üldkasutatav maa", praegusest 1m kõrgusjoonest maa pool. Praeguses DP-s jääb puhkeaala suuremas osas elamumaale ning osaliselt üleujutusalale. Meile pole seda põhjendatud ega vastatud teemakohastele küsimustele. Leiame, et puhkeala tagamiseks ei ole piisav ega aktsepteeritav ka  servituudi (isikliku kasutusõiguse) seadmine, eriti kuni pole formuleeritud servituudilepingu tingimusi, kirjeldatud 400 kaasomaniku õigusi enda omandis puhkealal ega kõigile kavandatud maa laialimüümise ja elamukrundiga liitmise vajadust põhjendatud.

3) Kavandatava arhitektuurivõistluse objekt ei ole selge. Seletuskiri sisaldab vasturääkivaid andmeid ning planeeringust ei selgu, mille kohta otsitakse võistlusel lahendusi.

4) Planeeringujoonis on täiesti loetamatu vähemalt krunt 18 ja selle vahetu ümbruse piirkonnas. Puuduvad ka servituudi vajadused sellel krundil avalike läbipääsude või alade tagamiseks. Seepärast pole võimalik esitada ettepanekuid või vastuväiteid lahenduse kohta.

5) Planeeringus esitatud avalikud läbipääsud läbi krundi 16 ei ole tagatud servituudiga ega servituudi vajadusega. Tegu on põhimõttelise ja ilmselge  vastuoluga.

6) Planeeringu väidetavad illustratsioonid ei vasta detailplaneeringu üldistusastmele ega PlanS paragrahv 9 kirjeldatud ülesannetele  (10.08.2012 vastuväite nr 9 täiendus) .

7) Selgusetu on kinnistu Suur-Patarei 22 tulevik. Detailplaneerinngus on see liidetud Kalaranna tänava maa-alaga (krunt 20), kuid vahepealsel ajal koostatud tee-ehitusprojektis arvati see kinnistu tänava maa-alast välja.

8) Kalaranna tn 1 põhjapoolses rannalõigus ei ole kunagi sadamat olnud, rannajoon on alati olnud lauge. Endised hooned on lammutatud üle 15 aasta tagasi, millest hiljem on kehtestatud uus üldplaneering. Seetõttu ei ole vastuvõetavad ega õiged ka varasema sadama olemasolule ega lammutatud hoonestusele tuginevad väited omaniku ootuste või õiguste kohta.

9) Kuna me pole saanud vastust oma 20.04.2012 ettepanekutele, siis ei ole võimalik formuleerida lõplikke ettepanekuid ega vastuväiteid.

10) Järelevalvesse esitatud detailplaneering ei vasta 2012. aastal Tallinna LV poolt määrusega 52 kehtestatud planeeringute vormistamise nõuetele (sh lahendusi pole põhjendatud), kehtivale ega ka menetletavale üldplaneeringule, mistõttu on igati otstarbekas koostada enne kehtestamist ajakohane detailplaneering. Heakskiidu andmist kehtestamiseks ei saa lugeda õiguspäraseks.

Teeme ettepaneku kohtuda kolmapäeval, 11.juunil kell 11 Harju maavalitsuses, kui see teile sobib.

Kohtumisel saame selgitada oma seisukohti lähemalt, ühtlasi rääkida võimalustest, kuidas on võimalik selle detailplaneeringuga edasi minna.

Lugupidamisega

Toomas Paaver

MTÜ Telliskivi Selts juhatuse liige

dp elamumaa.jpg

üp elamumaa.jpg

Hea tallinlane ja meie külaline!

Tuletame sulle meelde, et 2012. aasta suvel andsid toetusallkirja ühispöördumisele, mis käsitles Tallinna Kalasadama detailplaneeringut. Mäluvärskenduseks, et allkirju kogusime Kalaranna sujuva rannajoone ja 50meetrise avaliku promenaadi, kultuurikilomeetri kui ülelinnaliselt soositud kergliiklustee ja selle kaitseks, et Kalasadama hoonestamiseks korraldataks enne planeerimist arhitektuurikonkurss. Lisaks oli pöördumises lause, et allakirjutanud ühinevad Telliskivi seltsi vastuväidetega

Oled arvatavasti saanud (või saad peagi) kirja Harju maavalitsuselt, kus on praegu otsustusjärg vaidlusaluse planeeringu üle. Maavanemal on kohustus vastuväidete esindajad ära kuulata, et saaks hinnata planeerimisprotsessi seaduslikkust. Meie peame oma kohustuseks teavitada kõiki kaks aastat tagasi toetusallkirja andnuid sellest, mis vahepeal toimunud on ja millised on (jätkuvalt) Telliskivi seltsi seisukohad Tallinna kesklinna mereääre arendamise osas.

Kahjuks ei ole vahepeal Kalasadama planeeringusse märkimisväärseid positiivseid muutusi tehtud ega ülalnimetatud soove arvesse võetud. Loobutud pole mere täitmise ega jahisadama rajamise plaanist, erakrundi piir on endiselt vaid 25 m veepiirist,  rannapromenaadi ja mere äärde pääsemiseks erakrunti läbivate teede jaoks pole avalikku kasutamist tagavat servituuti seatud. Kultuurikilomeetri kõrvale plaanib linn juba sel suvel autoteed ehitama hakata - kuigi uue tänava kõrvale jääb lai kergliiklustee, kaob kultuurikilomeeter praegusel autovabal kujul sootuks. Viimane tõik oli seltsile juba varem teada, ent allkirjakampaaniaga püüdsime kaasaegsemat, st peamiselt kergliiklejatele mõeldud mereääre kasutamist toetada.

Möödunud esmaspäeval, 26. mail arutasime maavanema juures Telliskivi seltsi vastuväiteid, kuid linna piisavate põhjenduste puudumisel jäid kõik 15 vastuväidet üles. Samamoodi on endiselt üleval arhitektide liidu ja mitmekümne elaniku vastuväited planeeringule. Kalasadama planeeringusaagast ja Telliskivi seltsi tegemiste kronoloogiast loe rohkem sellest ülevaatest.

Meie üleskutse ja palve ongi, et sa ei laseks end maavalitsuse ametlikust toonist heidutada ja näitaksid veelkord üles oma huvi Kalasadama väärtuste kaitsmise osas. Selleks soovitame sul reageerida maavalitsuse kirjale, saates hiljemalt 13.06.2014 e-kirja aadressil info@mv.harju.ee (palun lisa kirja saajaks ka info@telliskiviselts.info, siis oleme kursis, kui paljud oma allkirja juurde jäävad).

Kui jääd meie ühiste vastuväidete juurde, siis just seda vabas vormis kirjutagi (a la: Siinkohal teavitan Harju Maavalitsust, et seoses Kalasadama detailplaneeriguga jään minu allkirjastatud ja 10.08.2012 esitatud ühispöördumises esitatud vastväidete juurde.) Oma seisukohta võid antud kirjas ka põhjendada. Samuti võid esitada ettepanekuid kokkuleppe saavutamiseks. Kui sulle tundub, et planeeringus on toimunud positiivseid arenguid, siis seda ka oma kirjas väljenda. Peamine on näidata üles huvi ja täita seadusest tulenevat õigust arvamust avaldada, sest seda võimalust linnakodanikele linnaplaneerimisel eriti tihti ei anta.

Koos sinu allkirjastaud ühispöördumisega andis Telliskivi selts linnavalitsusele üle ettepanekud, kuidas võiks avalikke huve arvestades seda väärtusliku mereäärt planeerida ning planeeringut menetleda. Loodame, et mõistad, et meie vastuväidete puhul pole tegemist jäärapäise vastandumise ega uusarenduste takistamisega, vaid üleskutsega konstruktiivsele koostööle parema lahenduse leidmiseks.

Lõpetuseks tsiteerime valimisreklaami: SINU HÄÄL ON OLULINE!

Lugupidamisega

Telliskivi seltsi Kalasadama fännklubi

info@telliskiviselts.info

Päevakaja ülevaade Arhitektide liidu esindajate ja kohalike eriarvamuse esitajate sõnumist maavanemale.

Ülevaade alates 12. minutist

pt_liikumised.jpg

Kodanike sehkendamise ja Linnaplaneerimisameti üldosakonna terve mõistuse tulemusel, otsustas linn Põhja-Tallinna üldplaneeringu transpordisõlmede paremaks planeerimiseks tellida uuringu, millise alusel kaardistatakse inimeste liikumised Põhja-Tallinnas, et tekiks arusaam, kui palju ja mida oleks siia kanti vaja üldse planeerida.

I etapp - lähteandmete kogumine - valmis. Tulemustega saab tutvuda alljärgnevatel linkidel:

Fookusgruppide küsitlus:

Pohja-Tallinna_liikuvusuuring_fookusgrupp_raport_2.pdf 
 

Mobiilpositsioneerimise andmed:

POS_Põhja-Tallinn_liikumisandmed_seletus_marts2014.pdf

POS_Põhja-Tallinn_liikumisandmed_seletus_marts2014.pdf

19. mail 2013, Kalamaja päevadel, toimus Vana-Kalamaja tänavaruumi foorum.

See on üheks osaks algatusest, mille eesmärgiks on leida Vana-Kalamaja tänavaruumile tulevikus terviklik lahendus, mis kasutab selle tänava potentsiaali kujuneda mõnusaks avalikuks ruumiks, mis ühendab Tallinna vanalinna ja mereääre.

Et leida ühiskondlik üksmeel ja arvestada kõigi soove, viide enne foorumit läbi küsitlus tänavainimeste seas

Foorumit toetas Eesti Kultuurkapital.

Vaata video- ja tekstimaterjale ideest ja toimunud üritusest.

Foorumi sisu

Algatuse kirjeldus Toomas Paaverilt

Toomas Paaver 19-05-2013-6.pdf

Toomas Paaver 19-05-2013-6.pdf

Hea tänavaruumi näited Kadri Klementilt

Kadri Klementi 19-05-2013-3.pdf

Kadri Klementi 19-05-2013-3.pdf

Jalakäijate ruumist Pärnus Karri Tiigisoonilt

Karri Tiigisoon 19-05-2013-2.pdf

Karri Tiigisoon 19-05-2013-2.pdf

Liikluskorralduse võimalustest Dago Antovilt

Dago Antov 19-05-2013-2.pdf

Dago Antov 19-05-2013-2.pdf

Tänavaküsitluse tulemustest Grete Arrolt

Grete Arro 19-05-2013-7.pdf

Grete Arro 19-05-2013-7.pdf

Foorumile eelnend Vana-Kalamaja tänava elanike ja kasutajate küsitluse tulemused on nähtavad siin:

Foorum videos:

Toomas Paaver

Kadri Klementi

Karri Tiigisoon

Dago Antov

Grete Arro

Arutelu

Videomaterjali koostas: http://www.paykene.ee/

Kalamaja elanikud kogusid 2012. aastal 2052 pastaka- ja digiallkirja Kalaranna rannajoone (sh liivaranna) ja kultuurikilomeetri kaitseks ning selle nimel, et Kalasadama hoonestamiseks korraldataks enne planeerimist arhitektuurikonkurss.

Loe altpoolt allkirjalehte, allkirjapatakaga Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse läinud kaaskirja ning loe altpoolt Sirbis ilmunud selgitust allkirjade kogumise kohta.

///

Privatiseeruv kesklinna mereäär Tallinnas (Sirp, august 2012)

Kalamaja ja Pelgulinna elanikke ühendav Telliskivi selts algatas allkirjade kogumise Kalaranna piirkonna kaitseks. Palju avalikku vastuseisu tekitanud Kalasadama detailplaneering on Harju maavanema käsul taas avalikul väljapanekul, mis kestab 10. augustini. Tegu on äärmiselt olulise ala planeerimisega, mis kujundab Tallinna mereääre avatust (seltsi hinnangul antud planeeringu järgi pigem suletust).

Kümme aastat kestnud planeerimisprotsessi tulemusel ei ole linnaelanike, arhitektide liidu ega seltside rohkeid ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringule sisuliselt isegi kaalutud, leiavad seltsi liikmed. Tehtud on vaid pisimuudatusi. 2008. aastal lubati vastuväiteid esitanuile ja arhitektide liidule, et planeeringu lahendus leitakse arhitektuurikonkursiga. Loogiline olekski teha võistlus enne planeeringu kehtestamist, kuid kuna lubatud võistlust pole siiani toimunud, on planeeringu lahendus pealiskaudne: planeering kehtestab vaid ülisuured ehitusmahud ja kitsa avaliku ruumi, täpsemad lahendused tulevat alles arhitektuurivõistluse käigus. Milleks planeeringut siis praegu kehtestada? Kes suudab garanteerida, et võistlus toimub, et see on korraldatud hea tava kohaselt või et selle tulemusi arvestatakse? Kes suudab tagada, et juhtu näiteks sama, mis Sakala keskuse puhul – ka seal toimus võistlus, kuid maja ehitati tellija näpunäidete valminud projekti järgi.

Telliskivi selts rõhutab, et Kalasadama detailplaneering näeb Kalaranda ette rannakindlustuseni ulatuva elamukrundi ning lubab ümbritsevast 3-5 korda suurema tihedusega kuni seitsmekorruseliste kortermajadega ala Suur-Patarei tänava äärde, kaotab Kalaranna liivaranna ja kividelt merre laskuva rannajoone (jahisadama rajamiseks) ning lubab ehitada Kultuurikilomeetri asemele mitte kuigi sõbraliku autotee (Kalamaja ümbersõit). Selts leiab, et planeeringu joonised on esitatud segaselt, et sealt suudab vajaliku info üles leida vaid vastava eriala spetsialistid ning planeeringu seletuskiri ei klapi joonisega.
Allkirjade kogumise kampaania eesmärk on tõestada avalikku huvi Kalaranna liivaranna, sealsete ajaveetmis- ja ujumisvõimaluste ning Kultuurikilomeetri kui populaarse patseerimis- ja tervisespordi raja vastu. Telliskivi selts ootab planeeringult rohkem väljakujunenud väärtuste tunnetamist ja neile arenemisvõimaluste loomist.

Toomas Paaver ja Teele Pehk Telliskivi seltsist

2052 allkirja.jpg

petition in Est and English.pdf

obrashenie_EST_RUS.pdf

kaaskiri TLPAle.pdf