EPL: Rand või sadam? Kalaranna ujumiskoht suletakse sadama nime all

Reede, 7 August, 2015 (terve päev)

Püstitatav tara sulgeb pääsu Kalaranda. Et ehitust linnaga kooskõlastama ei peaks, paigaldatakse postid madalatesse aukudesse.

 

Rand või sadam? Tallinna Kalaranna ujumiskoht suletakse sadama nime all
7. august 2015
Hendrik Kuusk

 

Eile pandi püsti esimesed aiapostid, mis hakkavad piirama inimeste ligi­pääsu Kalarannale.

 

Kalaranna 1 kinnistu on pisut üle kuue hektari suurune Põhja-Tallinna maatükk, mis kuulub Pro Kapitalile. Selle ühes nurgas asub Kalasadam, kust väljuvad laevad Aegnale ja Naissaarele. Teisel pool on tükk liivaranda, kus kohalikud on harjunud ujuma ja jalutama.

 

„See armastatud rand on tegelikult eramaa ja meil on õigus selle maa tuleviku saatuse üle otsustada,” ütles Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor ja lisas, et see, et linnaelanikud omastavad nende territooriumi, pole ilus. Tema seisukohaga nõustub ka Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Erki Korp, kes märkis, et Kalarand pole kunagi olnud avalikus kasutuses ja alles tulevane planeering kehtestab selle. „Praegu ju skvotitakse eramaad, mis on alati olnud tööstusliku otstarbega kinnine ala.”

 

Linlased on aga pikalt kasutamata seisnud paiga omaks võtnud. Esimeste aiapostide paigaldamise ajal olid Põhja-Tallinna elanikud Kristina ja Erki seal oma koeraga tava­pärasel jalutuskäigul. „Käin siin koeraga igal hommikul ja tavaliselt on siin mitu ujujat,” rääkis Kristina.

 

Ala sadamaks nimetamine annab Pro Kapitalile õiguse rand täielikult sulgeda. Üldiselt on kohalikul omavalitsusel seaduslik kohustus tagada avalik juurdepääs veekogude rannajoonele, aga sadamaregistris olevate alade kohta see ei kehti ja ametlikult on kogu krunt sadam. „AS Pro Kapital Eesti ei oma õigusaktidest tulenevalt seega mistahes kohustust tagada kallasrajale juurdepääsu,” seisab Remmelkoori kirjas Tallinna linnale.

 

Linnaosa oli teist meelt

 

Linnaplaneerimise amet vastas Pro Kapitalile, et aiaga võiks piirata selle osa territooriumist, mis on vajalik sadama teenuste osutamiseks. Ühtlasi jäetakse lahtiseks, milline ala sadama tegutsemiseks vajalik ei ole. Linna leebe lähenemine on seda veidram, et aasta alguses esitas Põhja-Tallinna linnaosa valitsus seisukoha, et Kalaranna rannale tuleb ligipääs tagada, kuna: „Kõnealune maa-ala ei ole käsitletav ka sadamana veeseaduse tähenduses, sest sellel puudub sadama ülevalpidamiseks vajalik taristu. Samuti pole rand märgitud Kalasadama osaks sadamaregistri kaardi­rakenduses.”

 

MTÜ Telliskivi Seltsi ja Linnalabori liige Teele Pehk ütles, et on jabur, kui kogu ala peetakse sadamaks, kuigi tegelikult moodustab see vaid pisikese osa. „Vaadatakse krundipiire, mitte seda, mis tegelikult kohapeal toimub,” nentis ta. "Vaadatakse krundipiire, mitte seda, mis tegelikult kohapeal toimub."

 

Isegi kui rannale juurdepääsu tagamise kohustus juriidiliselt puudub, on linnalt siiski vaja nõusolekut maa-ala piirdeaiaga ümbritsemiseks. Seda aga ainult juhul, kui kaevetööd ulatuvad sügavamale kui 30 cm. Nii kerkivadki postid madalatesse aukudesse, mille jaoks kooskõlastust polnud vaja.

 

Pehkile jääb arusaamatuks, miks on ettevõttel vaja ala piirata, kuna nad ei tegele sadama­teenuse osutamisega ja planeeringu lõppeesmärk on iroonilisel kombel just rannajoone avamine. Remmelkoor põhjendas ranna varajast sulgemist sooviga hoida vastvalminud Kalaranna tee ümbrus korras. „Põhiprioriteet on eraldada praegune kõnnumaa ja võsa rajatavast teest. Meie kanname vastutust selle eest, kui keegi sealt ootamatult tee peale välja astub,” ütles ta.

 

Varem on Pro Kapital aia püstitamise vajadust põhjendanud ka kahtlase kontingendi eemalhoidmisega oma krundilt. Mereranna täieliku sulgemise kohta pole Remmelkoori sõnul siiski veel otsust tehtud.

 


Kohalikel tuleb oodata

 

Rand jääb ilmselt suletuks, kuni valmib Kalaranna kvartal, mis peaks Remmelkoori sõnul korvama kohalike kannatused.

 

Detailplaneeringu kohaselt tuleb loodavale promenaadile ranna lauge kokkupuude veega. „Sinna ei tule järsk kaldakindlustus. Jalgupidi saab ka vette minna,” lubas Remmelkoor. Arhitektuurikonkursi raames planeeritav rannapromenaad läheb tema kinnitusel palju suuremas ulatuses avalikku kasutusse, kui kohustuslik oleks.

 

Remmelkoor lubas töödega pihta hakata järgmisel päeval pärast detailplaneeringu kehtestamist, aga kui palju selleks veel aega kulub, ei oska keegi arvata. Praegu on detailplaneering avalikul väljapanekul – juba kolmandat korda kümne aasta jooksul.