Kalasadama detailplaneering

Kalasadama planeering, mida on menetletud üle 12 aasta, on Tallinna kontekstis enneolematult suurt avalikku huvi pälvinud arendus. Telliskivi selts on Kalasadama planeeringu asjus ja Kalaranna elavdamise nimel tegutsenud alates 2011. aastast (selts loodi 2009. aastal). Selts koos paljude abilistega on seisnud avaliku ruumi eest ning rõhutanud Kalasadama (ja eriti Kalaranna liivaranna) olulisust kesklinna väärtusena, mida hoida, mitte likvideerida. Pro Kapitali buumiajast pärit arendusplaan - 400 korteriga kuni viiekorruselised kortermajad, algselt ka jahisadam - on aastatega paremaks muutunud, et vastata tallinlaste kasvavale mereääre kasutusele ja avaliku ruumi nõudlusele. Iseasi on, kas sellise olulise mõjuga koha tuleviku planeerimine peab nii vaevarikas ja pikk protsess olema. Kogu planeerimissaaga käigus on aina teravamalt kerkinud üles linnavalitsuse (eeskätt linnaplaneerimise ameti) senine nõrk roll mereääre kasutuse aktveerimisel, avaliku huvi esindamisel, maaomanike lähtuvalt pikaajalistest eesmärkidest ja suurematest plaanidest suunamisel.

Telliskivi seltsi tegevus Kalasadamaga on lähtunud järgmistest põhimõtetest:

1. Kalasadama mereääre arendamine peab olemasolevaid väärtusi (ainuke liivarand ja supluskoht kesklinnas, jalakäijatele avatud mereäär, Kalamaja miljööväärtuslik hoonefront piirkonna serval) esile tuues looma midagi uut ja kordumatut – piirkonnal on potentsiaali kujuneda pealinna uueks visiitkaardiks, mis on kuulus kutsuva avaliku ruumi, mereäärse rekreatsiooniala ja mõõdutundlike uusarenduste ning kohalike seas aktiivses kasutuses piirkonnana.
2. Mujal maailmas on levinud mõtteviis selgitada ajutiste katsetustega (milleks võib ka Kalaranda ja kultuurikilomeetrit pidada) välja sobivad ruumilahendused.
3. Rahva poolt armastatud, kuigi kohati räämas Kalasadam peab muutuma veelgi elavamaks ja inimsõbralikumaks.
4. Tõik, et piirkond on erakätes, ei takista sellist ruumi loomast; pigem vastupidi, selline arendajapoolne initsiatiiv oleks teedrajav mitte ainult Eestis, vaid eeskujuks teistele merelinnadele.

ÜLEVAADE KALASADAMA PLANEERIMISSAAGAST (sh TELLISKIVI SELTSI TEGEMISTEST)

(uuemad arengud allpool)

Kui 2008. aastal planeering avalikustati (vt pilti allpool), kohtas see kodanike poolt enneolematut vastuseisu. 300 inimest nägi vajadust planeeringut muuta. Kahjuks ei mõistnud linnavalitsus tookordsete reaktsioonide sisu ehk mõtet, et planeering peab looma alused hea mereääre kujunemiseks, seades ka omanikele vastavad piirangud.

2008. aastal avalikustatud planeeringu eskiis.

juunis 2011 püstitasid mõned seltsi liikmed Kalaranda rannakabiini, pingi ja päevitusterrassid ning korraldasid ülelinnalise rannapeo, seda kõike kultuuripealinna aastal toimunud linnainstallatsioonide festivali raames

Vaata rannapeo videot: 

Veebruaris 2012 asuti planeeringut muutmata kujul taas kehtestama, mistõttu kohtas see veelgi suuremat vastuseisu. Kalamaja ja Pelgulinna miljööelanikke ühendav Telliskivi selts tõusis vaidluses juhtoina rolli, pöörates tähelepanu seaduslikele vastuoludele ning pakkudes korduvalt välja lahendusi kesklinna mereääre paremaks arendamiseks (kusjuures niimoodi, et eraomanike huvid realiseeruksid). Rõhutades planeeringu parandamise vältimatut vajadust, andis sedapuhku oma allkirja juba üle 2000 inimese.

7.03.2012 korraldas selts Kalaranna kärajad, kus arutasime (õigemini vaidlesime) arendajate ja ametnikega planeeringu üle

märtsis 2012 ilmus kogukonnaleht Kalamajakas, kus Peeter Keek kirjutab pikalt, miks ta on mures Kalaranna planeeringu pärast, ning lugeda saab Kalaranna kärajate kokkuvõtet 

2.04.2012 esitas selts omapoolsed ettepanekud planeeringulahenduse parandamiseks

18.05.2012 tähistas selts rannas planeeringuga kavandatava elamukrundi piiri, sest selle kohta on jagatud eksitavat infot

10.08.2012 esitas selts vastuväited planeeringule (pdf), sest meie seniste ettepanekutega ei ole arvestatud ning planeeringu menetluses leidub rohkelt õigusrikkumisi

august 2012 telksaunatasime Kalarannas (fotod), sest meile tundus (ja tundub siiamaani), et see koht on ideaalne ühele avalikule saunale

septembris 2012 toimus väikeses seltskonnas kohtumine linnaplaneerimise ameti juhi Anu Hallik-Jürgensteiniga, kus leppisime kokku kompromisskohtumise

septembris 2012 korraldasid arhitektid Kalaranna rahvusvahelise workshopi, kus mõeldi piirkonnale hoopis teistsuguseid lahendusi

oktoobris 2012 kompromisskohtumine linnaplaneerimise ametis, mille tulemusel ei muutunud planeeringus midagi põhimõttelist

oktoobris 2012 seltsi esindajate kohtumine maaomaniku Pro Kapitali ja planeeringu koostaja Nord Projekti esindajatega, kus ei toimunud sisulist edasiminekut

18.09.2012 osalesid seltsi esindajad arutelul Põhja-Tallinna linnaosavalitsuses, kus püüdsime jõuda kompromissläbirääkimisteni, et linn viiks kõige tähtsamad muutused planeeringusse sisse

mai 2013 koristustalgud Kalarannas (tegime ära!), väiksem seltskond kohalikest koristab aga randa regulaarselt; lisaks taastasime tormiga kadunud päevitusterrassid liivarannal

august 2013 tekkis tänu Pro Kapitali lahkusele Kalaranda prügikonteiner, mille regulaarse tühjenduse eest hoolitsevad senimaani kohalikud elanikud 

august 2013 indiaanisauna püstitamine ja saunatamine (fotod) – oleme veelgi rohkem veendunud, et Kalaranda sobib saun

detsembris 2013 seltsi juhatuse kohtumine linnapea Edgar Savisaarega (kokkuvõte:  Telliskivi seltsi kohtumine Tallinna linnapeaga 11.12.2013), kus muude teemade seas arutati Kalaranna väärtuslikkust ning uuriti, kas linn võiks asuda maaomaniku Pro Kapitaliga läbirääkimistesse kinnistu ostmiseks. Linnapea ei välistanud seda võimalust.

detsembris 2013 seltsi esindajate ja maaomaniku Pro Kapitali kohtumine, kus maaomanik uuris seltsi vastuväidete tagasivõtmise kohta, pakkudes vastu ajutise rannapromenaadi rajamist Kalaranna tänava ehituse ajaks alates suvest 2014; seltsi esindajad leidsid, et vastuväited ja ajutise promenaadi ehitus pole omavahel sõltuvuses ja ei soostunud vastuväiteid tagasi võtma. Kohtumise protokoll

mai 2014 järjekordsed talgud Kalarannas

26. mai 2014 planeeringuvaidluse arutelu Harju maavanema juures, kus otsisime vastuseid seltsi 15 vastuväitele, kuid kuna piisavaid põhjendusi ega selgitusi polnud linnal ega arendajal pakkuda, jäid kõik vastuväited üles

2014. aasta juunis oli põhimõtteliste muudatusteta planeering Harju maavanema juures hinnata. Selle planeeringu tagajärjel tekkiv mereäärne ruum sarnaneks heal juhul Admiraliteedi basseini põhjapoolse sadamakaiga hotell Euroopa ees. Arendajate (Pro Kapital, Merko ja Van Dahl) väitel lahendab kõik probleemid arhitektuurikonkurss, ent kui seda korraldada pärast planeeringu kehtestamist (nagu on praegu lubatud), jääb ikkagi liiga palju otsi lahtiseks. Ka see, kuhu täpselt tuleb erajahisadam, milliseks kujuneb tulevane rannajoon ja merepromenaad, kui lähedale veepiirile kerkivad 4-5korruselised kortermajad 400 korteriga (st paarile tuhandele elanikule) ning kuidas lahendub parkimine. Möödunud kuue aasta jooksul oleks saanud lausa mitu arhitektuurikonkurssi korraldada...

6. juunil esitas selts Harju maavalitsusele täiendavaid vastuväiteid ning kahe varasema vastuväite tõenduseks eksperthinnangud

Loe eksperthinnangute kohta Tallinna Postimehe uudist "Ekspert: Kalasadama detailplaneering vajab parandust"  ja Delfi uudist "Kalasadama detailplaneeringu järgi tekiks avalik ruum üksnes merre".

26. juunil 2014 avaldas Kalasadama üks maaomanikest, Pro Kapital vastulause seltsi tellitud hinnangute ja "protestimise" kohta - loe Tallinncity.ee uudist "Vastulause: müüdid Kalasadama detailplaneeringu kohta"

16. juulil 2014 üllitas Telliskivi Seltsi juhatus Tallinncity.ee-s artikli "Kalaranna arendajatel on targem rahvast kuulata". Artiklis on puust ja punasena kirjas, et selts koos sadade teiste murelike kodanikega on heade lahenduste poolt, mitte arenduse vastu.

augustis 2014 käivitasTelliskivi Selts koos Eesti Päevalehe ja Delfiga mereäärekolumni, kus eri valdkondade esindajad avaldavad oma mõtteid Tallinnast kui merelinnast ja kesklinna mereääre tulevikust. Loe mereääre artikleid siit.

2. septembril 2014 kohtusid Kalarannas seltsi esindajad ja teised aktiivsed elanikud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeerijatega, kes töötavad Põhja-Tallinna üldplaneeringu ja Kalasadama detailplaneeringu kallal. Kohal olid ka Põhja-Tallinna linnaosavaltsuse ametnikud. Kohtumise mõte oli näidata ametnikele, et planeeritud avalik ruum jääb merre ja viiekorruseliste hoonete varju ning arutada võimalikke muudatusi planeeringusse. Loe kohtumise kokkuvõtet.

Samal ajal tekkis segadus ligipääsuga Kalaranda (värav suleti), kui algas Kalaranna tänava ehitus ja kultuurikilomeetri trass suleti avalikkusele tee-ehitajate poolt. Nagu viitas abilinnapea, peab ligipääs Kalaranda säilima ka tee-ehituse ajal.

7. oktoobril 2014 toimus linnaplaneerimisametis kompromisskohtumine seltsi esindajate ja Pro Kapitali esindajatega. Kohtumisel püüti leida kompromissi, ent tulutult. Loe kohtumise kokkuvõtet.

Järgnes kirjavahetus Harju maavanemaga.

9. detsembril 2014 kutsus Harju maavanem seltsi, linna ja Pro Kapitali esindajad enda juurde, et selgitada, millised vastuväited on veel üleval. Selgus, et kõik on endiselt üleval ja kompromissi linna ning seltsi vahel pole saavutatud, kuna arendaja pakub poolikut kompromissi (hoonestuspiiri tagasitõmbamist, ent jahisadama ehitust laugele rannajoonele, mis tähendab seltsi peamise kaitsealuse - liivaranna - kadumist). Loe maavanema juures toimunud kohtumisest. 

jaanuaris 2015 saatis Harju maavanem oma seisukoha planeeringu nõuetekohasusele. Maavanem ei andnud planeeringule heakskiitu, kuna selles on mitmeid olulisi puudusi. Kohe pärast maavanema otsust esitas Pro Kapital taotluse paigaldada Kalasadamasse piki tulevast Kalaranna tänavat piirdeaed, mis takistaks mere äärde pääsemist.  Loe maavanema otsuse kohta ja vaata videouudist.

märtsis 2015 vastas linnaplaneerimise amet maavanemale kirjaga. TLPA õigustab suures osas oma varasemaid seisukohti, ainukese asjana nõustuvad maavanema ettepanekuga jätta sadamaala planeeringust välja ning planeerida ja avalikustada detailplaneering sadamaala osas hiljem.

maikuus 2015 tegi Harju maavanem oma lõpliku otsuse, kiites heaks Merko ja Van Dahli kruntidele plaanitavad 5- ja 7-kordsed hiiglased, aga mitte Pro Kapitalile kuuluva Kalasadama krundi plaanid. Maavanem nõuab linnalt uut avalikku väljapanekut, et Kalasadama krundiga seonduv lahendada. Selts ei usu, et järjekordne avalikustamine midagi parandaks.

EPL 7.08 artikli foto.jpg

Pro Kapital laseb Kalasadama sadama arendamise ettekäändel tarastada, kuigi sadamat avamere ääres pole (foto: Eesti Päevaleht)

Juunis 2015 vastas linnaplaneerimise amet Pro Kapitali piirdeaiataotlusele põhimõtteliselt nii, et tehke, mida tahate, peaasi et üle 30 cm sügavaid auke ei kaeva. Augustis asuski Pro Kapital piirdeaeda madalate aukudega rajama, kuigi linn pole neil lubanud mereäärt sulgeda. Tarastamist kajastas 7. augustil EPL ja Kanal2 Reporter, 8. augustil Tallinna TV, 13. augustil Linnaleht ning Postimees.

5. aug 2015 ilmus The Baltic Timesis artikkel "The battle for Estonian coastline"

Pro Kapitali ilupilt2.jpg

2015. aastal planeeringu illustratsioonina ringlev ilupilt

3. aug - 3. sept 2015 toimus planeeringu kolmas avalik väljapanek...

augustis 2015 algatas selts allkirjade kogumise Kalaranna tuleviku planeerimiseks, et mereäär oleks praegu ja pärast planeeringu kehtestamist avalik.

24. augustil 2015 pöördus selts õiguskantsleri poole, et saada hinnang Tallinna linnavalitsuse tegevusele avaliku huvi ja kallasraja kaitsmisel.

kalaranna planeeringuga taotletavad piirid.jpg

Avalik ruum ja hoonestusala Kalarannas vastavalt menetletavale planeeringule (skeem: Telliskivi selts)

Järgnes äge sõnelus meedia kaudu: Pro Kapitali artikkel "Telliskivi selts moonutab tahtlikult tõde ja esitab valeinformatsiooni" (Tallinncity 25.08), abilinnapea Taavi Aasa usutlemine Vikerraadio Uudis+ saates (27.08),  Juku-Kalle Raidi Jukuraadios vestlusring Kalaranna tarastamisest (27.08), Grete Arro artikkel "Kalaranna taltsutamine" (Sirp 28.08), Telliskivi seltsi selgitused "Otsustajad ei ole suutnud isegi olemasolevat liivaranda joonisele kanda (Tallinncity.ee 31.08) ning "Telliskivi selts, alatu valetaja? (vastus A. Remmelkoore artiklile)" .

Pro Kapitali ja seltsi esindaja Vikerraadio saates "Vastasseis" (7.09.2015). 

septembri alguses 2015 andis selts Põhja-Tallinna Valitsusele üle 2375 allkirjaga pöördumise, et Kalaranna planeering tagaks tulevikus kuni 50 m laiuse avaliku mereäärse ruumi.  

14. sept 2015 toimus linnavolikogus planeeringuvaidluse osapoolte ärakuulamine. Arutelu näitas, et paljud volikogu liikmed pole planeeringuga kursis...

5. okt 2015 vastas õiguskantsler Ülle Madise seltsi pöördumisele ning leidis, et linnavalitsus, Veeteede Amet ja Keskkonnainspektsioon peavad koostöös lahendama sadama-ala ja tarastamise küsimuse, ühtlasi pööras tähelepanu, et nii suure avaliku huviga planeeringu puhul peab linn tegema lisapingutusi (selged joonised ja seletuskirjad), et oleks aru saada, mille üle arutelu üldse käib. 

{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}

Kalasadama DP kolmas avalik arutelu 6.10.2015 Kultuurikatlas (9).JPG

6. okt 2015 toimus Kalasadama planeeringu kolmas avalik arutelu

novembris 2015, mil linnaplaneerimise ametist tuli kinnitus liivaranna kandmisest planeeringu seletuskirja, kaebas Pro Kapital seltsi ühe liikme valeväidete esitamise süüdistuses kohtusse.

Siin Pro Kapitali pressiteade päev pärast hagi sisseandmist, siin Teele Pehki kommentaarid EPLile 3. detsembril ning seltsi seisukoht kohtuhagi kohta. Üldiselt on selle kohtuasjaga rohkem küsimusi ja hämmingut kui vastuseid.  

1.12.2015 pöördus Vabaerakond õiguskantsleri poole, et hinnata Kalaranna detailplaneeringuga seotud Tallinna linnavalitsuse korralduste vastavust seadustele ja põhiseadusele. Pöördumine puudutas eeskätt lepingut Pro Kapitali ja linnavalitsuse vahel, mille kohaselt peab linna arendajale maksma ligi miljon eurot, kui Kalasadama planeering ei saa enne oktoobrit 2016 kehtestatud. Õiguskantsler vastas, et temal pole volitusi lepingu detaile uurida...

19.01.2016 järjekordne arutelu Harju maavanema juures seltsi seisukohtade üle planeeringulahendusele

märtsis 2016 lõpetas Pro Kapital kokkuleppel kohtuvaidluse Teele Pehki vastu, kattis kohtuvaidlusega viimasele tekkinud advokaadikulud ning sõlmis seltsiga kokkuleppe, mille järgi ajutisse piirdeaeda tehakse väravad ning detailplaneeringusse jäävad liivaranna tulevikku kirjeldavad laused. Sellise rahulepinguga lõpetati pikaajalised vaidlused.

Vaata meediakajastust "rahulepingu"-uudisele.

29.03.2016 andis Harju maavanem oma lõpliku heakskiidu planeeringule. Nüüd jääb oodata linnavolikogu kehtestamisotsust ja sellele järgnevat arhitektuurivõistlust promenaadi- ja kortermajade alale ning seda, et Kalasadamat ümbritsevasse tarasse ilmuks rohkem läbipääse (mida lubas Pro Kapital teha seltsiga sõlmitud kokkuleppes).

2. juunil 2016 kehtestas linnavolikogu Kalasadama planeeringu positsioonide 15, 16 ja 40 osas ehk Kalasadama territooriumi osas

1. novembril 2016 kuulutas AS Pro Kapital Eesti välja Kalaranna 1 kinnistu arhitektuurikonkursi

20. veebruaril selgus arhitektuurikonkursi võidutöö, mille autoriks Kadarik Tüür Arhitektid

Pärast 12 aastat menetlemist, vaidlemist ja paljuski ka venitamist sai Kalasadama planeering (õigemini Kalasadama ümbruse detailplaneering kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas) linnavolikogus kehtestatud.

Volikogu otsuse tekst: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=133867&fd=1&leht=1&q_sort=e...

kalasadama dp.png

Pärast 12 aastat menetlemist, vaidlemist ja paljuski ka venitamist sai Kalasadama planeering (õigemini Kalasadama ümbruse detailplaneering kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas) linnavolikogus kehtestatud.

Volikogu otsuse tekst: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=133867&fd=1&leht=1&q_sort=e...

Mõned väljavõtted volikogu otsuse tekstist:

Kalasadama krundile (planeeringujoonisel positsioon 16) anti ehitusõigus 6-18 kuni 5 maapealse korrusega maapinnast kuni 18 meetri kõrguse hoone ehitamiseks. Parkimiskohti on kokku planeeritud 523.

Piki planeeritud ala merekallast kulgeb rannapromenaad, mis on osa ühtsest Paljassaarest Russalkani kulgevast mereäärsest promenaadist. Rannapromenaad kujundatakse ja varustatakse väikevormidega: valgustid, istepingid, nn toetuspinnad-lasipuud jmt; planeeritud ala avalikule ruumile korraldatakse arhitektuurivõistlus (viiakse läbi enne ehituslubade väljastamist). Kalamaja ja mere vahele on kavandatud avalikult kasutatavad ühendusteed, mis kulgevad Suur-Patarei tänavalt Kalaranna tänavale ja on varustatud treppidega. Vana-Kalamaja tänava pikenduse ja Kalaranna tänava ristumise lahendus leitakse rannapromenaadi arhitektuurivõistlusega. Kalaranna tn 1 kinnistule tagatakse juurdepääs Kalaranna tänavalt. Juurdepääsuteed lahendatakse korraldatava arhitektuurivõistlusega.

Nüüd peaks järgnema arhitektuurikonkurss hoonestusalale ja promenaadialale, alles seejärel ehitustegevus.

Mõningad meediakajastused seltsi ja Pro Kapitali kokkuleppe kohta ning Pro Kapitali kohtuhagi tagasivõtmise kohta Teele Pehki vastu: 

•  EPL 15.03.2016: Kalarannas sõlmiti rahu  - täismahus artikkel siin:

  EPL 15.03.2016_Kalarannas sõlmiti rahu.pdf

  EPL 15.03.2016_Kalarannas sõlmiti rahu.pdf
• Tallinna Postimees 14.03.2016: Telliskivi Selts ja Pro Kapital sõlmisid Kalasadama osas rahulepingu
• TV3: Tüli Kalaranna detailplaneeringu üle sai lahenduse

Saabus Harju maavanema juures 19. jaanuaril toimunud arutelu protokoll:

Kalasadama dp arutelu maavanema juures_19.01.2016_protokoll.pdf

Kalasadama dp arutelu maavanema juures_19.01.2016_protokoll.pdf

Lisame viimase kirja, millise saime üleeile linnaplaneerimise ametist ja millisega kinnitatakse meie parandusettepanekud Kalaranna detailplaneeringusse, millega on suur osa vajalikke parandusi sisse viidud.

Sellega oleks me vaidluste lõpetamisele väga lähedal.

Need on ettepanekud, millised arutasime linnaplaneerimise ametis koos Pro Kapitali esindaja Allan Remmelkoorega läbi.

Me ei arva, et Kalarand saab võimalikest parim, ent me oleme omalt poolt kõik teinud, et ta võiks seda olla – otsustajatele on sõnum kohale viidud ja hunnik parandusi on aja jooksul sisse viidud.

Ainult suurt hämmastust tekitab Pro Kapitali käik ühe seltsi liikme vastu – nüüd, kus Pro Kapitalil terendab silme ees lõpuks võimalus oma arendusega edasi minna.

TLPA-kiri-seletuskirja-taiendamise-kohta-vastuskiri_digi_27102015_180549.pdf

TLPA-kiri-seletuskirja-taiendamise-kohta-vastuskiri_digi_27102015_180549.pdf

Kalasadama avalik arutelu 6.10.2015_märkmed.png

6. oktoobril 2015 toimus Kultuurikatlas Kalasadama detailplaneeringu kolmas avalik arutelu nende 12 aasta jooksul. Protokoll on pikk ja põhjalik, loetav siit:

Kalasadama_planeeringu_6.10.2015 avaliku arutelu_protokoll.pdf

Kalasadama_planeeringu_6.10.2015 avaliku arutelu_protokoll.pdf

Selts esitas 24.08.2015 õiguskantsler Ülle Madisele avalduse, et kontrollida Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevust Kalasadama planeeringu menetluses avalike huvide kaitsmisel. Teiste küsimuste seas oli ka Kalasadamat ümbritseva tara teema - et kas selline kallasraja piiramine on lubatud ja kui mitte, siis kes peab nõudma tara eemaldamist.  Õiguskantsler vastas 5.10.2015 järgmiselt:

Õiguskantsler Ülle Madise: Kalasadama ja Kalaranna detailplaneeringu menetlus peab olema aus ja avatud

Õiguskantsleri Kantselei, 5.10.2015

Telliskivi Selts palus õiguskantslerilt hinnangut Tallinnas asuva Kalasadama ümbruse detailplaneeringu menetlusele ning Kalaranna kallasrajale juurdepääsu piiramisele. Õiguskantsleril pole õigust langetada Tallinna linna, maavanema või kohtu asemel otsuseid ega neid ette kirjutada, ent võimalik on hinnata kohaliku omavalitsuse tegevuse kooskõla hea halduse ja avatud menetluse põhimõtetega ning anda selgitusi.

Antud juhul on huvide põrkumine terav ja planeeritav ala ruumiliselt keeruline, seepärast on õiguskantsleri hinnangul mõistlik planeeringu joonised ja seletuskirjad vormistada eriti arusaadavalt, kui vaja, siis vaidlusaluseid küsimusi tavapärasest enamgi üle täpsustades. „Planeeringu avalik arutelu on vaid siis ka tegelikult aus ja avatud, kui on üheselt selge, mida üldse arutatakse ja milles kokku lepitakse,“ rõhutas Ülle Madise. 

Näiteks kui vaidlus käib selle üle, kas Kalaranna looduslik avatud supelrand säilib vähemalt praegusel kujul ja suuruses, on võimalik see ka planeeringudokumentides selgelt kajastada. Kui loodusliku supelranna asemel on kavas rajada uus suplemist võimaldav liivarand, on võimalik see fikseerida. Planeerimisdokumentides üheseltmõistetavalt kajastamata väited tõenäoliselt ei võimalda maa-ala arendamise järgmistes etappides suuliste või ajakirjanduses avaldatud lubaduste pidamist, sh avatud supelranna säilimist nõuda.

Õiguskantsleri nõunikud käisid 14.09.2015 kontrollimas, kas ja mil moel on tagatud ligipääs mere äärde. Selgus, et Kalasadama tänava ja Kalaranna tänava ristumiskoha lähedal oli avatud värav, mille kaudu pääsesid soovijad segamatult mere äärde.

Juurdepääsu mererannale tohib piirata sadama-alal, samuti tuleb maaomanikul piirata juurdepääs ohtlikele rajatistele, nt lagunevale kaile või varinguohtlikule pinnasekuhjale. Ohtlike rajatiste ärakasutamine hädavajalikust ulatuslikumaks kallasraja kasutamise piiramiseks on aga lubamatu.

Vaidlus käib ka selle üle, kas tegemist on sadama-alaga. Selle küsimuse palub õiguskantsler Tallinna Linnavalitsusel, Veeteede Ametil ja Keskkonnainspektsioonil koostöös selgeks teha. Tegutseva sadama tõttu õigustatud kallasraja puudumisest lähtuvaid piiranguid ei tohi aga meelevaldselt laiendada tegeliku sadamaga külgnevatele aladele.

Õiguskantsleri vastus tervikkujul:

oiguskantsleri vastus Telliskivi Seltsi poordumisele_5.10.2015.pdf

oiguskantsleri vastus Telliskivi Seltsi poordumisele_5.10.2015.pdf

Telliskivi Seltsi avaldus:

avaldus oiguskantslerile_TLPA tegevuse kontrollimiseks seoses Kalasadama DPga_24.08.2015.pdf

avaldus oiguskantslerile_TLPA tegevuse kontrollimiseks seoses Kalasadama DPga_24.08.2015.pdf

Kuidagi on asjad kujunenud nõnda, et selts ei pea enam läbirääkimisi mitte linnaga, vaid arendajaga. Mõneti on see kummaline, kuid ehk selgitab asja olemust seetõttu pareminigi.

Lisatud lingilt saab kuulata head Kalaranna tuleviku teemalist arutelu. Vestlejateks Allan Remmelkoor Pro Kapitalist ja Toomas Paaver Telliskivi seltsist, satejuht Arp Müller.

http://vikerraadio.err.ee/v/reporteritund/saated/47730f9e-ebb1-4031-8c33...

Refereeritud tekst siin: http://uudised.err.ee/v/eesti/35680b46-4ae0-4d1d-941f-bca5e403847d/selts...

A. Remmelkoore artikkel: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/arendaja-kalarannast-telliskivi-sel...

25. augustil 2015 sai nii linna- kui maakodanik EPL-i ärilehest ning Postimehest ProKapitali esindaja Allan Remmelkoore kirjutise kaudu teada, et meie pealinna linnaplaneerimise senist laitmatut, plekkideta ning läbipaistvat planeerimispraktikat on asunud varjutama mustad jõud. Täpsemalt VTÜ (Valetajate tulundusühing) Telliskivi Selts. Tsitaat artiklist: “Kalamaja kogukonna eestkosteühenduseks nimetav MTÜ Telliskivi Selts ärgitab Kalaranna planeeringu vastasele petitsioonile allkirju andma tõde tahtlikult moonutades ja valeinformatsiooni esitades”.

Olukord, seltsimehed, näis olema hullem, kui … pole tähtis.

Nimetatud PKÜ (Pahatahtlik Kiusuühing) aktiiv kogunes seejärel, pärast küsimärkidest koosnevate e-mailide vahetust, et leida enda seast see valetaja, ning anda talle selle vale eest keretäis (sest südames on ka kõige halvemad meie seast head ning valmis kägistama meist veel halvemaid).

Telliskivi seltsi juhatus, hoidumaks tuginemast oma teadmistele, mis on väidetavalt tõde moonutavad ja millistest tuleks seetõttu hoiduda, võttis ette Petitsiooni, seltsi kodulehel dokumenteeritud Kalasadama planeeringusaaga ajaloo ja ProKapitali artikli ning asus närvikulu kartmata oma valelikku loomu paljastama.

Järgnevalt esitame aruande vastavalt 25.08.2015 eelpoolnimetet ajakirjandusväljaannetes toodud süüdistustele.

Lähenesime asjale süstemaatiliselt, lõikude kaupa. Et hoida analüüsi käigus pea kaine ja süda külm, praakisime välja Allan Remmelkoore artiklist lõigud, mis olid sissejuhatavad või eelnevaid lõike võimendavad ning tuvastasime, et Telliskivi seltsi süüdistatakse selles, et
a) Telliskivi selts on planeeringuga hästi kursis

Kahjuks rohkem punkte me tuvastada ei suutnud, kuna kogu ülejäänud planeeringu ajalugu on dokumenteeritud nii ametlikult kui ebaametlikult seltsi veebilehel ning veebilehe adminn oli lehele sisenemise salasõnad ära unustanud, mistap ei olnud võimalik ka ajalugu võltsida ¹

Nüüd punktide kaupa:

Meid on süüdistatud üha uute protestide välja mõtlemises.
Remmelkoor: “Alles detsembris Harju Maavalitsuses toimunud arutelul kinnitas selts, et merest 25 meetrit avalikku ala neile sobib. Täna on leitud uus argument – võitleme 50 meetri nimel!”

Vale nr 1.
Selts ei ole kunagi väitnud, et 25 m avaliku ala merest on piisav. Me oleme alati rõhutanud, et arvesse tuleb võtta ka üleujutusala ja kaldakindlustuse laius.
2. septembril 2014, kohtumisel linnaplaneerimise ametiga Kalarannas, tuli selts välja ideega: “Praegu planeeringus ette nähtud avalik promenaad on planeeritud merre, mis tähendab hirmkallist mere täitmist. Selle asemel oleks parem lahendus nihutada krundipiiri u 20 m mereäärest kaugemale, kahandamata arendatavat brutomahtu.” ²

Selts tegi ettepaneku avaliku ala krundipiiri nihutamiseks 20 m sisemaa poole, ehk laiendada promenaadi krunti nõnda, et see poleks mõjutatud üleujutusalast.

Sellele pakkumisele tuginedes tegi ProKapital ettepaneku õgvendada hoonestusala nõnda, et selle ja kaldakindlustuse vahele jääks 25 m.

Juhime tähelepanu – krundi piir ja hoonestusala piir on erinevad asjad.

Selle ettepanekuga ei saanud selts nõustuda, kuna see ei sisaldanud mingit garantiid rannaala tuleviku suhtes, kuna ProKapital ei olnud nõus loobuma elamukrundi nihutamisest (mis oli seltsi ettepanek) ning sadamaalast. Sadamarajatised paraku aga mõjutavad liivaranna loomulikku püsimist ja muutumist.
Kohtumisel maavanemaga kinnitasime, et kompromissina 25 m piisab juhul, kui see on elamumaa krundi ja üleujutusala vahel, aga mitte merest hoonestusalani. ³
Seega väited müstilisest 25 m ja ka 20 m-st merest, millest räägib ka Taavi Aas siin: http://uudised.err.ee/v/482c95cf-6b43-4cf7-a039-74a8e73f7a74, on lihtsalt meie sõprade liigoptimistlikud etteruttamised sündmustest.
Seltsi kompromissettepanekud on kogu aeg tähendanud, et krundi piir on rannajoonest 40-50 m kaugusel, sisaldades mh ka kaldakindlustuse laiuse ja üleujutusala (15m üleujutusala koos kaldakindlustusega + 25 m).

50 m nõue petitsioonis tuleneb, juba 2012 aastal kogutud toetusallkirjadelt sellele, kehtivast 50 m-sest ehituskeeluvööndist, mille vähendamist ei ole suudetud selgelt ära põhjendada ja ühestest väga vähestest alles jäänud lauge rannajoonega mõnesaja meetristest juppidest MERELINNAS Tallinnas. Lauge rannajoon nõuab laiemat ala. ⁴
Kuna mingeid mõistlikke kompromisslahendusi pole pakutud, ei ole meil erilist õigust ka sellest loobuda. Ehk, et kõik on ikka nii, nagu ta olnud on.

Kalaranna rannaala vastavalt DP-le

Remmelkoor: “Selts, vastupidiselt oma üleskutses ja ajakirjanduses väidetule, on täiesti teadlik, et heakskiitu ootav detailplaneering ei piira kellelegi ligipääsu randa, vaid vastupidi – loob sellele hoopis seadusliku aluse, tagab lauge liivase ranna ega võimalda olemasoleva liivaranna ette merele jahisadamat rajada (mis omakorda välistab igasuguste sadamarajatiste tekkimise võimaluse).”

Vale nr 2
Vaba ligipääs randa sõltub sellest, milline see rand olema saab, mitte sellest, kas seal on või ei ole keelumärk.

Praegusel planeeringujoonisel on avalik rannariba ja promenaadiala märgitud merre, üleujutusalale või elamukrundile. Tekib küsimus – kas ta siis üldse olemas on? Veelgi enam, täidetava osa väljaehitamine (st et see pole enam loomulikult tekkinud liivarand) sõltub sellest, kui majanduslikult põhjendatud lahenduse arhitektuurikonkursi võidutöö pakub ja kui see ületab majandusliku mõttekuse või Tallinna linna eelneval aastal tehtud analoogsed investeeringud, siis arendajal kohustust seda rajada pole.⁵
Siin ei ole küsimus arendaja pahatahtlikkuses, vaid puht pragmaatilises kaalutluses - ühel hetkel võib lihtsalt juhtuda, et see asi ei ole otstarbekas arendajale ja kui planeering seda ei fikseeri, siis arendajat selles süüdistada ei saa.

Remmelkoor: “Niisamuti on väär Telliskivi Seltsi väide, nagu oleks ligipääs Kalaranda täna suletud. Igaüks, kes piirkonda külastab, võib veenduda vastupidises.”

Vale nr 3
Seltsi juhatusel ei meenu küll hästi, kus ta sellise väitega oleks esinenud, kuid jah, tõepoolest, kui randa läheneda ca 4m laiusel ribal startides kohvik “Klaus” eest ja kui nimetatud igaüks tõesti pole “Klausis” paari õlut teinud (sest kui on, siis võib juhtuda, et võib veenduda vastupidises vastupidises), siis on ligipääs avatud, aga kui tulla Vana-Kalamaja tänavalt või Patarei vangla poolt, siis on aed ja turvameeste ekipaaž kuni krundi lõpuni ees – st kogu suurele alale ligipääsuks on üks pisike 4m värav. Raske on sellist avatust kommenteerida – oleks nagu poleks.

Tarastatud Kalarand

Ülejäänud väited ei puuduta otseselt Telliskivi seltsi, kuna need on pärit artiklitest, kus meie inimestelt paluti artiklitele kommentaare, mitte me ei kirjutanud neid artikleid. Me oleme küll jõle aktiivsed, kuid ei Delfit, Postimeest, ega EPL-i ei anna meie välja, isegi nende horoskoop, ega koomiksid pole meie tehtud.

Võiks ju veidi õrritavalt õiendada, et ProKapitali “žest”, anda Kalaranna tänava alune maa tasuta linnale on õilsamast õilsam altruistlik tegu, aga kohe tulevad silme ette sealses arenduses kunagi elama hakkavate inimeste näod, kel ei ole teed, mida mööda koju kõndida või sõita…

Üht asja tahaks eraldi mainida – nii Allan Remmelkoore kõnealusest artiklist, kui LPA ja Pro Kapitali mõnest muust sõnavõtust kajab süüdistus Telliskivi seltsi suunas, et too ei ole sugugi kompromissialdis, et tegemist on jäärapäiste kiusupunnidega.
Tuletame meelde ajalugu – 2008 tegi suur hulk kodanikke ja 2012 tehti Telliskivi seltsi poolt suur hulk ettepanekuid kogu suure DP ala kohta – oleme pidanud loobuma enamustest ja jäänud pidama vaid kõige olulisema juurde - unikaalse, merelinnale vajaliku, vahetut kokkupuudet võimaldava ja kindla tulevikuga rannaala juurde.
Kui see pole kompromissitaotlus, siis mis on?
Samal DP alal tegi selts tihedat koostööd linnaametite ja projekteerijatega Kalaranna tänava projekteerimisel, kus leiti kompromiss ja sellest võidab ka Pro Kapital.

Ja kõige, kõige lõpetuseks, kui kellegi jääb eelpoolkirjutatu põhjal mulje, et hoopis Allan Remmelkoor valetab ja laimab, siis meie seda mõtet ei jaga – planeerimisprotsess pole kellegi maha tampimine, isegi mitte joonestamine, vaid vaidlemine, seisukohtade selgitamine ning loodetavasti parima lahenduse leidmine kõikide jaoks. Seepärast ei kaeba ka meie Allan Remmelkoore peale, ega saada talle 500€-st arvet kaebekirja koostamise eest, nagu mõni meie inimene Pro Kapitalilt on saanud, vaid lihtsalt selgitame, mida asjadest arvame.

Ja omakorda veel eriti lõppu – on kõlanud väide, et Kalarand pole kunagi olnud avalikus kasutuses. Piilume ajalukku:

“Elektrijaam piirab kodanike suplemisvõimalusi” (Päewaleht, 18. juuni 1936):
“Praegune olukord Kalarannas on tekitanud põhjendatud pahameelt /…/, ja linn peaks siin kiiresti oma tuhavedamise supelmaja juure lõpetama.”
”Tolmune ja räpane Kalarand” (Kaja, nr. 174, juuli 1923):
“Näib, nagu oleks see Tallinnale iseenesest nii tähtis nurk kõigist linnaisadest täiesti unustusse jäänud, missugune asjaolu tõsist meelehärma sünnitab. Kalarand on ainuke paik linna sees, kust merele ligi pääseb /…/”’
“Kalaranna rahval on sõna” (Uudisleht, november 1938):
“Lähema selguse saamiseks sealsest olukorrast pööras nende ridade kirjutaja Kalaranna ümbruse elanike poole, et mis siis nemad ise kõigest sellest arwawad. „Eks me ole juba aastaid pidanud kogu selle asja pärast võitlust,” seletatakse. Oleme siin teinud ühiseid awaldusi linnatvalitsusele, et pöörataks ka Kalaranna peale kord tähelepanu. Ega siis see meie rajoon pole mõni kõrwaline nurk. Kui wõtta niimoodi, et Tallinn asub kaares ümber lahe, eks siis selle keskuse moodustagi just meie Kalarand. Tulge suwepühapäewadel siia, siis te näete, mis see kalarand õieti on ja peaks olema. Siis tuleb siia alati terve hulk kodanikke, kelledel pole võimalust minna linnast välja, kuid kes tahaksid siiski merekaldal saata mööda mõne waba tunni.””

Viited:
1) http://www.telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama-deta...
2) http://www.telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama-deta...
3) http://www.telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama-deta...
4) http://www.telliskiviselts.info/sites/default/files/petition%20in%20Est%...
ja
http://www.telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama-deta...
5) http://www.telliskiviselts.info/sites/default/files/linna-ja-pro-kapitali-vaheline-leping-kalasadama-tehnovõrkude-kohta-01112013pdf.pdf

Foto3524.jpg

Kalaranna taltsutamine

Grete Arro, Sirp 27.08.2015

Kalaranna teemat ei pea võtma üksikjuhtumina, see sobib ka üldistamiseks. Mis on õieti selle taga, et ühe rannalõigu üle aastaid heideldakse? Vastuseis praegusele ametlikule Kalaranna arengusuunale ja ranna sulgemisele osutab tegelikult inimeste universaalsetele vajadustele linnaruumis. Ma ei keskendu dihhotoomiale „ärimees versus lilleke“. Arendaja arendab ja tal ei ole kohustust luua head avalikku ruumi. Avalikku hüve toetava ja indiviidi heaolu arvestava linnaruumi eest peavad hea seisma spetsialistid, näiteks vastava valdkonna ametnikud.

Kasutajate erinevate vajadustele vastavat avalikku ruumi luua on keeruline, kuid nüüdseks on kogunenud väga palju andmeid selle kohta, kuidas on ruum seotud psüühika ja käitumisega. Eksperimentaalsed uuringud on näidanud seost looduskeskkonnas olemise ja füsioloogilisest, emotsionaalsest ja tähelepanuvõimega seotud stressist taastumise vahel.1 Kalarannaga seoses võib uuringute põhjal välja tuua mitmed põhjused, mis selgitavad ala olulisust nõnda suurele hulgale inimestele.

Tähelepanuvõime taastami­ne. Näitena ühest avaliku ruumi funktsioonist võib tuua tähelepanuressursi taastamise. Edukaks toimetulekuks hädavajalik tähelepanu kipub teatud aja järel väsima, eriti mitmesuguste ülesannete ja keeruka keskkonna tingimustes. On leitud, et linnas on just looduslikud elemendid, linnalooduse saarekesed ehk linnametsad, pargid ja veeäärsed kohad need, mis aitavad välja puhata. Ei ole tingimata vaja olla teadustulemustega kursis märkamaks, et loodus tõmbab linnaruumis ligi. Siit algab kättesaadavuse problemaatika. Kalaranna juhtum näitab, et tervist kaitsvate rohealade planeerimine pole linnas süsteemne. Mõnes teises linnaosas asuvatest rohealadest ei piisa, neid on vaja ka Kalamajja. Oluline on ka see, milline see roheala on. Näiteks Ward Thompson2 on välja toonud, et füüsiliseks aktiivsuseks ei valita igasugust paika: linnaloodus peab olema hoomatavas kauguses ning piisavalt stimuleeriv, väljakutset esitav ja esteetiline.3,4

Aruteluruum. Kalamajas on tekkinud sidus ja omavahel asju arutav kogukond. Kogukondade kujunemisele aitavad enamasti jõudsalt kaasa spontaanse kokkusaamise võimalused. Hea avalik ruum on see, kuhu mitmesuguse etnilise või sotsiaal-majandusliku staatuse, vanuse, soo ja maailmavaatega inimesed saavad koguneda ilma selle eest maksmata või kellegi kvaasiprivaatsesse ruumi tungimata. Kalarand võib olla praegu näiliselt „korda tegemata“, aga on just seda laadi lõõgastav ja mitteformaalne kohtumispaik. Küsimus, miks kogukond ei teki nii kergesti paneellinnakus, on seetõttu ehk ülearune. Kus nad räägivad, kas liftis? Trepikojas? Kalarand on kokkusaamise koht, kus saab suhelda oma inimestega, aga õppida tundma ka teisi. Tõsi, kui kogukonna tekke ja koos toimima õppimise kohad täis ehitada, siis kogukond ehk ei jauraks enam nii palju.

Isetegemine. Eriline seotus paigaga tekib siis, kui seal on ise midagi ära tehtud. Suvekodu või enda restaureeritud kummuti puhul on see meile selge. Ent sama kinnitavad uuringud New Yorgi kogukonnaaedade kohta, mis muutsid drastiliselt piirkonna sotsiaalset kvaliteeti, vähendasid vandalismi taset ja panid avalikust ruumist hoolima. Sama on täheldatud seiklusmänguväljakute puhul, mille rajasid Taanis lapsed ja vanemad koos pärast Teist maailmasõda.5 Seega, olenemata omandivormist seob inimese paigaga tihedamalt selle ruumi kvaliteeti tõstev tegu, omamoodi ruumi taltsutamine. Tunne, et minu arvamus on oluline, ma teen midagi ära ja teised toetavad mind, võib olla põhjus, miks need, kes avaliku ruumi kord oma hoole alla on võtnud, ei taha sellele niisama lihtsalt enam selga pöörata.

Kalarand on märksa enamat kui ruum. Selle väärtus seisneb eelkõige ruumi ja kasutajate vastastikmõjus. Mida ruum seal inimestega teeb, milliseks ta nad muudab, on väärtus omaette. Hooliv, tundlik ja kõigi kasutajatega arvestav kogukond on linnale suur, ent ilmselt ootamatu töövõit. Oma avalikust ruumist hoolimine on kogukonna tervise näitaja. Kui see hoolivus tekib ja veel ilma et linn oleks sellesse eelnevalt jubedal kombel investeerima pidanud, on tegemist väärtusliku ja hapra kingituse, mitte aga linnaametnike töö takistajaga. Tallinnal on põhjust olla rahul, et on tekkinud nii mitmekesiselt kasutusel ja kogukonna kujundatud avalik ruum ning et kogukond saab ja tahab olla linnale võrdväärne arutelupartner ja mitte ükskõikne võõrandunu, kellest ei saa aru, kuidas ja mida talle ometi planeerida. Ükskõiksus linnaruumi suhtes võib tunduda normina, aga selline norm on tegelikult väga kurb näitaja.

Linn ja arendaja tahavad Kalaranda taltsutada omal moel. Nad ei tea, et Kalaranna on juba ammu kogukond taltsutanud ja ta vastutab nüüd selle eest – kõigi nende ees, kes tahavad oma südalinnaranda minna.

1 D. E. Bowler, L. M. Buyung-Ali, T. M. Knight, A. S. Pullin, A systematic review of evidence for the added benefits to health of exposure to natural environments. – BMC Public Health 2010, nr 10(1), lk 456.

2 C. Ward Thompson, Activity, exercise and the planning and design of outdoor spaces. – Journal of Environmental Psychology 2013, nr 34, lk 79–96.

3 F. E. Kinnafick & C. Thøgersen-Ntoumani, The effect of the physical environment and levels of activity on affective states. –  Journal of Environmental Psychology 2014,nr 38, lk 241-251.

4 T. Sugiyama, J. Francis, N. J. Middleton, N. Owen, B. Giles-Corti, Associations between recreational walking and attractiveness, size, and proximity of neighborhood open spaces. – The American Journal of Public Health 2010, nr 100 (9), lk 1752–1757.

5 S. Carr, M. Francis, L. Rivlin, A. Stone, Public space (Environment and behavior), 1993.

Jukuraadio 27.08.2015

Mis juhtus Kalarannaga? Miks aeti Pro Kapitali poolt püsti see kuradi aed? Milline on detailplaneering? Mis seal üldse toimub?

Juku-Kalle Raid kutsus mobiilse köögilaua ümber olukorda lahkama ja karjuma tuntud rannahuviline ning Tallinna linnavolinik Liisa Pakosta, Maila Kuusik Eesti Planeerijate Liidust ning Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor.

Kuula meeleolukat saatesalvestust siit.

ERR uudised 24.08.2015

avaldus-oiguskantslerile-kalasadama-dp-kysimustes-24.08.2015.pdf

avaldus-oiguskantslerile-kalasadama-dp-kysimustes-24.08.2015.pdf

Telliskivi Selts pöördub Kalaranna tarastamise asjus õiguskantsleri poole

Kalamaja ja Pelgulinna elanikke ühendav MTÜ Telliskivi Selts pöördub õiguskantsleri poole, et hinnata Tallinna linnavalitsuse tegevust avaliku huvi kaitsmisel seoses Kalaranna avaliku kasutusega. Selts soovib õiguskantslerilt teada, kelle kohustuseks on kallasraja avatuse tagamine sellisel juhul, kui omanik kallasraja sulgeb, ning hinnangut Kalasadama detailplaneeringu menetluse vastavusest hea halduse tavale.

Kalasadama planeering, mida on nüüdseks menetletud 12 aastat, külvab seltsi hinnangul endiselt palju segadust. Telliskivi Seltsi juhatuse liikme Grete Arro sõnul kavandatakse vastuolus kehtiva üldplaneeringuga pea poole suuremat elamumaad, kuigi põhjendused selleks ning selge visioon rannajoone tulevikust puuduvad. Harju maavanem ei andnud sel põhjusel detailplaneeringu kehtestamiseks heakskiitu, kuid nüüd on Tallinna linn kehtestamisega uuele katsele asunud, tõdeti seltsi pressiteates.

Paar aastat tagasi kogus selts üle 2000 allkirja, et menetletav detailplaneering kaitseks avarat, avalikku ja lauget rannajoont Kalarannas ning jätaks Kalaranna alale piisava avaliku ruumi.
"Praegusest planeeringu versioonist ei saa sellist eesmärki paraku välja lugeda. Me pole arenduse vastu, vaid soovime sellist linnaplaneerimist, mis arvestaks avaliku huviga ja hoolitseks hea linnakeskkonna eest," selgitas Arro.

Telliskivi Selts on viimase kolme aasta jooksul korraldanud mitmeid arutelusid Kalaranna väärtuste üle, algatanud kompromisskohtumisi maaomaniku ja linnaesindajatega, kutsunud planeeringu eest vastutavad linnaplaneerijad Kalarannaga tutvuma, osalenud avalikel aruteludel, üritanud planeeringuga kavandatavaid muudatusi linnaelanikele selgitada ning pakkunud välja lahendusi, mis Telliskivi seltsi hinnangul ei kahjusta maaomaniku kortermajade ehitamise plaani.

"Samal ajal pole linnavalitsus teinud lisapingutusi vaidluste lahendamiseks ega tee seda ka nüüd, mil maaomanik Pro Kapital on sadama ettekäändel Kalasadama territooriumi ebaseaduslikult sulgenud," nentis Grete Arro.

Ühtlasi kogub Telliskivi Selts tallinlaste allkirju pöördumisele, mille eesmärgiks on seltsi sõnul tagada Kalaranna praeguste väärtuste püsimine nii enne kui ka pärast detailplaneeringu kehtestamist.

Allkirju avaliku Kalaranna toetuseks saab anda petitsioon.ee keskkonnas ja Kalaranna kandis vabatahtlike poolt levitatavatele paberpöördumistele kuni 31. augustini.

Pärast seda esitab selts kogutud allkirjad kolmandat korda avalikul väljapanekul oleva Kalasadama detailplaneeringu juurde, tuletades sel viisil linnale meelde, et mereäär on avalik hüve.

Taunides Kalasadama värsket tarastamist, leiab Telliskivi Seltsi juhatus, et tara vastu pole vaja allkirju koguda, sest kallasraja sulgemine on veeteede ameti kinnitusel ebaseaduslik tegevus, millele peab linn koheselt reageerima. Samuti ei pea selts õigeks linnaplaneerimise ameti seniseid väiteid ega otsuseid, mis põhinevad olematul sadamal.

kalasadam.jpg

Kalasadam ja Kalarand on praegu kõigile avatud, tulevikus algab seal tormiline arendustegevus. Foto: Postimees

Arendaja ehitab Kalarannale tara ette

Postimees,13. august 2015

Vaidlus Tallinnas aadressil Kalaranna 1 asuva mereäärse maatüki üle on kütnud kirgi juba aastaid, ent tänavu otsustas arendaja armastatud puhkepaigale tara ümber ehitada.

Patarei vangla ja Kalasadama vahel asub magus mereäärne maatükk, mis seisab juba aastaid jõude. Kohalik rahvas armastab seal vaba aega veeta ja arvab, et alal on juba niigi täisehitatud linnaruumis hindamatu väärtus.

Kinnistu kuulub aga eraomanikule, kelle planeeringut on linna bürokraatiaveskis jahvatatud juba kümmekond aastat. Pro Kapital plaanib alale ehitada nelja-viiekorruselised kortermajad kokku 400 korteriga, ent kogukonna aktivistid on raevukalt võidelnud projekti vastu ning kogunud petitsioonile 2000 allkirja. Petitsiooni autorid soovivad rohkem avalikku ruumi ja leiavad, et välja pakutud rannapromenaad pole piisav lahendus.

Pro Kapital samas arvab, et aktivistid, kes võitlevad aktiivselt detailplaneeringu vastu ilmse sooviga säilitada praegune olukord, ei mõista, et neil puudub igasugune õigus pidada eraomandis maad piiramatult avalikus kasutuses olevaks. Maaomaniku sõnul on protestijad kõigile pakutud kompromissidele vastanud uute nõudmiste esitamisega.

Kaua vindunud olukord on jõudnud nüüd punkti, kus arendaja on otsustanud oma valdustele tara ette ehitada. Kuigi kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada juurdepääs veekogude rannajoonele, on arendaja leidnud seaduses augu ja nimetab kinnistut sadamaks, mis tähendab, et juurdepääsu ei pea tagama.

Pole siiski sadam

Kuna sadamaseaduse kohaselt on sadam veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised, siis ei ole põhjendatud kogu Kalaranna 1 kinnistu sadamana käsitamine, leiab veeteede amet.

«Kalasadamale ei ole määratud ka akvatooriumi sadamaseaduse tähenduses ning see, kas akvatooriumi määramine kogu kinnistuga külgneva veeala ulatuses on põhjendatud, selgitatakse vajadusel vastava menetluse käigus,» sõnas veeteede ameti kommunikatsiooniosakonna juht Tarmo Ots. «Seega, praegust kinnistu tarastamist sellises ulatuses ei saa kuidagi seostada sadamaseadusest tulenevaga.»

Sõnum linnale

Kinnistu sadamaks nimetamine on pigem sõnum linnale, et viimane aeg oleks kehtestada detailplaneering. Pro Kapital soovib jätta piirdeaia püsti seniks, kuni lubatakse eluhoonete ja rannapromenaadi ehitamine Kalaranna 1 kinnistule.

«Siin pole mõtet rääkida, kes midagi on valesti teinud. Fakt on see, et meil on tõesti väga suur huvi see protsess lõpule viia,» ütles Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor. «Tallinn merelinnana ei ole avatud rahvale just seetõttu, et kõik need protsessid, mis on mereäärsete kinnistutega toimunud, on olnud väga vaevalised. Ei tasu arvata, et arendajad soovivad mereranda valada kuupkilomeeter betooni – see aeg on läbi.»

«Need aktivistid, kes oma sammudega on pikendanud seda protsessi ja kes tahavad – minu isiklikul hinnangul – praeguse olukorra jätkumist, teevad mõnes mõttes karuteene kõigile. Suur tüli majas, mingid aiad ja vaidlused, inimesed jalutavad või ei jaluta, saavad või ei saa – kõik see oleks ammu lõppenud, kui oleks mõislikult suhtutud. Planeeringu menetluse käigus on tehtud mitmeid korrektuure ja tuldud vastu mitmetele ettepanekutele. Praegusel hetkel võiks juba seadustada selle, et see territoorium saaks minna suures osas avalikku kasutusse,» sõnas Remmelkoor.

Pro Kapital maksab jõude seisva kinnistu eest igal aastal 122 716 eurot maamaksu. Lisaks kulub igal aastal märkimisväärselt raha, et ala seal aega veetvate inimeste maha jäetud prahist puhastada – seda nõuab Tallinna heakorraeeskiri.

Kalaranna sulgemise pärast käib kõva võitlus

Tallinna TV 8.08.2015

Kinnisvaraarendusfirma Pro Kapital tahab Tallinnas, Kalaturu juures, Kalamaja vaba juurdepääsuga rannaääre külastajatele sulgeda. Paar päeva tagasi pandi püsti esimesed aiapostid, mis tänaseks olid aga elanike poolt pikali tõugatud. Pro Kapital on rannääre nimetanud sadamaalaks, mis lubab elanike eest sulgeda ka kallasraja. Kohalikud on seal aga harjunud suplema jalutama ja meeldivalt aega veetma.

Vaata VIDEOT.

EPL 7.08 artikli foto.jpg

Püstitatav tara sulgeb pääsu Kalaranda. Et ehitust linnaga kooskõlastama ei peaks, paigaldatakse postid madalatesse aukudesse.

Rand või sadam? Tallinna Kalaranna ujumiskoht suletakse sadama nime all
7. august 2015
Hendrik Kuusk

Eile pandi püsti esimesed aiapostid, mis hakkavad piirama inimeste ligi­pääsu Kalarannale.

Kalaranna 1 kinnistu on pisut üle kuue hektari suurune Põhja-Tallinna maatükk, mis kuulub Pro Kapitalile. Selle ühes nurgas asub Kalasadam, kust väljuvad laevad Aegnale ja Naissaarele. Teisel pool on tükk liivaranda, kus kohalikud on harjunud ujuma ja jalutama.

„See armastatud rand on tegelikult eramaa ja meil on õigus selle maa tuleviku saatuse üle otsustada,” ütles Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor ja lisas, et see, et linnaelanikud omastavad nende territooriumi, pole ilus. Tema seisukohaga nõustub ka Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Erki Korp, kes märkis, et Kalarand pole kunagi olnud avalikus kasutuses ja alles tulevane planeering kehtestab selle. „Praegu ju skvotitakse eramaad, mis on alati olnud tööstusliku otstarbega kinnine ala.”

Linlased on aga pikalt kasutamata seisnud paiga omaks võtnud. Esimeste aiapostide paigaldamise ajal olid Põhja-Tallinna elanikud Kristina ja Erki seal oma koeraga tava­pärasel jalutuskäigul. „Käin siin koeraga igal hommikul ja tavaliselt on siin mitu ujujat,” rääkis Kristina.

Ala sadamaks nimetamine annab Pro Kapitalile õiguse rand täielikult sulgeda. Üldiselt on kohalikul omavalitsusel seaduslik kohustus tagada avalik juurdepääs veekogude rannajoonele, aga sadamaregistris olevate alade kohta see ei kehti ja ametlikult on kogu krunt sadam. „AS Pro Kapital Eesti ei oma õigusaktidest tulenevalt seega mistahes kohustust tagada kallasrajale juurdepääsu,” seisab Remmelkoori kirjas Tallinna linnale.

Linnaosa oli teist meelt

Linnaplaneerimise amet vastas Pro Kapitalile, et aiaga võiks piirata selle osa territooriumist, mis on vajalik sadama teenuste osutamiseks. Ühtlasi jäetakse lahtiseks, milline ala sadama tegutsemiseks vajalik ei ole. Linna leebe lähenemine on seda veidram, et aasta alguses esitas Põhja-Tallinna linnaosa valitsus seisukoha, et Kalaranna rannale tuleb ligipääs tagada, kuna: „Kõnealune maa-ala ei ole käsitletav ka sadamana veeseaduse tähenduses, sest sellel puudub sadama ülevalpidamiseks vajalik taristu. Samuti pole rand märgitud Kalasadama osaks sadamaregistri kaardi­rakenduses.”

MTÜ Telliskivi Seltsi ja Linnalabori liige Teele Pehk ütles, et on jabur, kui kogu ala peetakse sadamaks, kuigi tegelikult moodustab see vaid pisikese osa. „Vaadatakse krundipiire, mitte seda, mis tegelikult kohapeal toimub,” nentis ta. "Vaadatakse krundipiire, mitte seda, mis tegelikult kohapeal toimub."

Isegi kui rannale juurdepääsu tagamise kohustus juriidiliselt puudub, on linnalt siiski vaja nõusolekut maa-ala piirdeaiaga ümbritsemiseks. Seda aga ainult juhul, kui kaevetööd ulatuvad sügavamale kui 30 cm. Nii kerkivadki postid madalatesse aukudesse, mille jaoks kooskõlastust polnud vaja.

Pehkile jääb arusaamatuks, miks on ettevõttel vaja ala piirata, kuna nad ei tegele sadama­teenuse osutamisega ja planeeringu lõppeesmärk on iroonilisel kombel just rannajoone avamine. Remmelkoor põhjendas ranna varajast sulgemist sooviga hoida vastvalminud Kalaranna tee ümbrus korras. „Põhiprioriteet on eraldada praegune kõnnumaa ja võsa rajatavast teest. Meie kanname vastutust selle eest, kui keegi sealt ootamatult tee peale välja astub,” ütles ta.

Varem on Pro Kapital aia püstitamise vajadust põhjendanud ka kahtlase kontingendi eemalhoidmisega oma krundilt. Mereranna täieliku sulgemise kohta pole Remmelkoori sõnul siiski veel otsust tehtud.

Kohalikel tuleb oodata

Rand jääb ilmselt suletuks, kuni valmib Kalaranna kvartal, mis peaks Remmelkoori sõnul korvama kohalike kannatused.

Detailplaneeringu kohaselt tuleb loodavale promenaadile ranna lauge kokkupuude veega. „Sinna ei tule järsk kaldakindlustus. Jalgupidi saab ka vette minna,” lubas Remmelkoor. Arhitektuurikonkursi raames planeeritav rannapromenaad läheb tema kinnitusel palju suuremas ulatuses avalikku kasutusse, kui kohustuslik oleks.

Remmelkoor lubas töödega pihta hakata järgmisel päeval pärast detailplaneeringu kehtestamist, aga kui palju selleks veel aega kulub, ei oska keegi arvata. Praegu on detailplaneering avalikul väljapanekul – juba kolmandat korda kümne aasta jooksul.

EPL 7.08.2015_Rand või sadam_ Tallinna Kalaranna ujumiskoht suletakse sadama nime all.pdf

EPL 7.08.2015_Rand või sadam_ Tallinna Kalaranna ujumiskoht suletakse sadama nime all.pdf

3. augustist 3. septembrini on Kalasadama planeering kolmandat korda avalikul väljapanekul. See tähendab, et linnavalitsus tahab vaatamata Harju maavanema otsusele planeeringu kehtestamisega edasi minna. Esialgu pole teada, kas ja kuivõrd on linn arvestanud seltsi ja 2052 inimese ettepanekuga Kalaranna väärtuste kohta eelmisel väljapanekul. Seni ei ole kuulda olnud, et keegi plaaniks planeeringus olulisi muutusi - ametliku retoorika järgi on Kalarand endiselt olnud mingi solgine koht ning linn on Pro Kapitaliga sõlminud lepingu, et ehitusõigus mere ja kultuurikilomeetri (valmiv Kalaranna tn) vahel jääb samaks (400 korterit). Teates väidetakse, et järelvalve ettepanekutega on arvestatud, kuid see võib olla ka lihtsalt formaalne. Järelevalve teatavasti ütles 2015. aasta kevadel, et ei leidu ühtki põhjendust, miks peaks elamumaad üldplaneeringuga võrreldes poole suuremaks kasvatama. Pole välistatud, et linn on sellised põhjendused nüüd kuskilt leidnud, iseasi, kui põhjendatud need on. Juhul kui põhimõttelist muutust ei ole, siis kirjalikud ettepanekud (või kordusettepanekud) 3. septembriks on vajalikud selles mõttes, et juhul kui neid avalikkuse poolt seekord ei esitata, tõlgendatakse olukorda nii, et avalikkus on vahepeal Kalaranna kadumisega leppinud.

///

Põhja-Tallinna valitsuse teadaanne

Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu menetlemise ajal kehtinud planeerimisseaduse § 18 lg 5 kohaselt teavitame Teid, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Põhja-Tallinna Valitsus korraldavad Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas täiendava avaliku väljapaneku.

Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2008 korraldusega nr 1279-k vastu võetud Tallinna Kalasadama  ümbruse detailplaneering, aktsiaselts NORD PROJEKT töö nr 00060, on kavas osaliselt avalikustada kolmandat korda, arvestades planeeringu järelevalve käigus tehtud ettepanekuga. Vastuvõetud detailplaneeringus oli planeeritud ala suurus 14,7 ha, teisel avalikul väljapanekul 10,52 ha. Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas planeeringuala suurus on 4,00 ha (avaliku arhitektuurivõistluse ala ehitatava Kalaranna tänava ja mere vahel).

Detailplaneeringu lahendust on võrreldes planeeringu teisel avalikul väljapanekul tutvustatud lahendusega täiendatud ehitusõiguse näitajate ja planeeringulahendust illustreerivate joonistega krundi positsioon 16 osas ning loobutud uue jahisadama kavandamisest. Lisaks on detailplaneeringut korrigeeritud, arvestades varem korraldatud avalike väljapanekute ja arutelude tulemustega ning planeeringu materjale kaasajastatud.

Kavandatava tegevusega taotletakse Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu” osalist muutmist maakasutuse juhtotstarvete osas ning Läänemere ranna ehituskeeluvööndi osalist suurendamist ja vähendamist.

Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda 03.08.–.03.09.2015 tööaja jooksul Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis Niine tn 2 ja Tallinna Linnavalitsuse I korruse infosaalis Vabaduse väljak 7. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda ka Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee. Teadaannet ei avaldada ajalehes Põhja-Tallinna Sõnumid, mis suvel ei ilmu.

Pärast kirjavahetust linnaplaneerimise ametiga on Harju maavanem oma lõpliku otsuse teinud:

"Detailplaneeringu võib praegu kehtestada ainult osaliselt ning pos 15, 16, 40 kruntide osas (Kalaranna tänavast põhja jäävate Pro Kapitali korterelamute arenduse, rannapromenaadi ja kanalisatsioonipumpla krundid) tuleb Detailplaneering uuesti panna avalikule väljapanekule seoses planeeringus sisalduvate puudustega."

Inimkeelde tõlkides:
1) Pro Kapital ei saanud Kalasadama krundile (pos 15 ja 16) heakskiitu,
2) Suur-Patarei tänava ääres olevad krundid (Van Dahlile kuuluv "tühimik" ning Merkole kuuluv vana tehasehoone krunt) said oma 5- ja 7-kordsetele hiiglastele heakskiidu,

3) linn peab korraldama järjekordse (kolmanda või neljanda, ei suuda enam järge pidada) avaliku väljapaneku, mille tulemusel saab ainult pisimuudatusi planeeringusse teha.

Telliskivi seltsile ja 2012. aastal toetusallkirja andnutele saadetud kiri Harju maavanema seisukohaga: Harju maavanema lõplik otsus_mai 2015.pdf

Pärast pikka ootamist saatis Harju maavanem oma seisukoha Kalasadama planeeringule (loe siit: 

harju_maavanema_seisukoht_planeeringu_oigusaktidele_ning_yp_vastavuse_kohta_8.01.2015.pdf

  Lühidalt: maavanem ei pea Kalasadama planeeringut nõuetekohaseks detailplaneeringuks teiste põhjuste seas neil kahel põhjusel, millele on ka selts tähelepanu osutanud: 1) sest linn ei ole piisavalt põhjendanud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmist ja 2) sadama planeerimine ei ole sellisel kujul seaduslik. Maavanem jätkab planeeringu järelevalvet, kui Tallinna linnavalitsus arvestab maavanema tehtud märkuste ja ettepanekutega, mis on kõik selles keeruliselt sõnastatud dokumendis kirjas.

Lisaks saatis maavanem välja hinnangu igale huvipoolele, kes Kalasadama planeeringule ettepanekuid või vastuväiteid esitanud on. Loe maavanema seisukohta Telliskivi Seltsi ettepanekutele ja vastuväidetele:

Harju maavanema seisukoht Tellsikivi Seltsi vastuväidetele_7.01.2015.pdf

Harju maavanema seisukoht Tellsikivi Seltsi vastuväidetele_7.01.2015.pdf

Uudist kajastas ka ERR loos mereäärsete kruntide täisehitamisest ja Pro Kapitali soovist Kalasadam tarastada.

Mis edasi saab, on raske prognoosida. Kui linn valib formaalse põhjendamise tee, siis on vägagi võimalik, et tulevad taaskord samad formaalsused, sh planeeringu kolmas avalik väljapanek (pärast 2008 ja 2012). Kui linn valib sisulise tee, siis oleks mõistlik Kalasadama kaasaegset planeerimist otsast peale alustada.

Kalasadama DP arutelu maavanema juures2 26.05.2014_pildistas Teele Pehk.jpg

Tungiv soovitus Tallinna linnaplaneerimisameti detailplaneeringute osakonnale ja ka arendajatele.
Videoklipp vaadatav siit

Grete Arro
8.12.2014 7:11
Rubriik: Ühe Minuti Loeng

ERR.ee teadusportaalis ilmuvad auhinnatud "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. Tallinna ülikooli psühholoogiainstituudi teadur Grete Arro tõdeb tänases loengus, et inimesi ei hoia toas mitte halb ilm, vaid halb linnaplaneering. Arro küsib - millist linna me tahame?
Los Angeleses on kaks korda toimunud olümpiamängud – 1934. ja 1984. aastal. Olümpiastaadioni peasissekäigu ees on pidulik muruväljak, mis on juhtumisi umbes jalgpalliväljaku mõõtu. Kohalikud noored leidsid, et jalgpalliks seda võikski kasutada ning olid väljaku 1983. aastaks kenasti "sisse mänginud". Ent Olümpiamängude lähenedes otsustasid pargi haldajad, et selline isetegevus pole sugugi paslik ning paigutasid muruväljaku keskele moodsa kunsti teose – hulga suuri ebakorrapärased kivilahmakaid. Tõepoolest, kohalikud noored sellest peale enam väljakul jalgpalli ei mänginud. See-eest hakkasid nad kunstiteose vastu pudeleid puruks viskama (Carr, Francis, Rivlin ja Stone, 1993).

Me ei ole alati kohal, et tähele panna, miks ja kuidas linnaruumiga midagi viltu läheb, aga märgid sellest, et avalikku ruumi ei kasutata või kasutatakse oodatust erinevalt, on linna peal näha. Väike osa psühholoogidest – keskkonnapsühholoogid – küsivad muude uurimisküsimuste kõrval ka seda, miks sedalaadi asjad juhtuvad. Nad uurivad inimese ja tema ümber oleva ruumi vastastikust suhet. Näiteks, mida inimesed õues õieti teha tahavad? On ju teada, et näiteks liikumine – eriti ilma autota – on tervisele kasulik. Aga kuhu minna?

Üks vastus võiks olla, et aga mindagu õue. Avalikku ruumi. See on ruum, mis on kõigile kättesaadav; ruum, kus saab lihtsalt niisama olla ja mis võimaldab tegutsemisvabadust kuni selle piirini, mil me teisi ei häiri (Carr et al, 1993). Avalik ruum on meie oma. On aga leitud, et avaliku ruumi olemasolust ei piisa, et inimesed seda kasutaksid. Selleks on vaja head avalikku ruumi. Keskkonnapsühholoogid on leidnud, et avalik ruum peab olema tähenduslik ning kõiki kasutajagruppe kaasav; ning et inimestel on vähemalt viis põhilist vajadust, mida õuetõmbav avalik ruum peaks täitma.

Esiteks mugavus. See tähendab nii turvatunnet, võimalust leida varju ilmaolude eest, jalgu puhata või midagi näksida (Carr et al., 1993). Kui ruum tekitab tunde, et sa võid seal hätta jääda, ära väsida, saada päikesepiste või peksa, jääb enamik inimesi pigem tuppa.

Teiseks lõõgastumine – teatavasti kipub mürarikas linnakeskkond meid kurnama, kontorikuubik võib jällegi olla liiga stiimulivaene. Puu või põõsas seevastu pole tavaliselt liiga pealetükkiv ega lärmakas, ometi on teda mõnus vaadata. On leitud, et looduslikke elemente sisaldav linnaruum mõjutab meeleolu, stressitaset, taastab tähelepanuressurssi ja pakub kohta, kus sügavalt hingata (Bowler et al., 2010; Hipp ja Ogunseitan, 2011). Kus on sinu kodu lähim hingamiskoht?

Kolmandaks passiivne hõivatus. Hea linnaruum stimuleerib ja pakub midagi vaadata – vaateid, oravaid, tänavakunsti või trikirattureid. Kõige rohkem armastatakse avalikus ruumis aga vahtida teisi inimesi (vt. nt. Linday, 1978). Veelgi enam, mõned inimesed hakkavad avalikus ruumis lausa üksteisega rääkima. Turvalise ja koostegutseva kogukonna võtmetegur - naabruskonna omavaheline ja ka teistsuguste inimestega tutvumine - toimub suures osas läbi avaliku ruumi (Francis et al., 2012).

Neljandaks aktiivne hõivatus – kui väliruumis on juba mugav, lõõgastav ja on, mida vahtida, siis sellega vajadused veel ei lõpe. Paljud meist tahavad liigutada. On leitud, et rohealade lähedus, esteetilisus ja suurus on seotud sellega, kui palju inimesed liiguvad (Sugiyama et al., 2010; Ward Thompson, 2013). Kui koormus pole piisav või on liigutamise kohad ligipääsmatud, siis jäädakse pigem tuppa. Ka need meist, kes ei näe päriselt välja nagu lapsed, tahavad vahepeal kõõluda, ronida, hüpata või muud moodi ennast proovile panna.

Viiendaks avastamine ja uudishimu – hea väliruum pakub uudsust, avastamist ja üllatusi (Kyttä, 2004; Carr et al, 1993). See tähendab linnaruumi mitmekesisust ja erinevaid tegevusi ootamatutes kohtades – näiteks kohvikuid koduõuedes, oopereid tehastes, teatriprojekte Kanalates või kammerkontserte parkimismajades. Samuti võimalust oma kätega midagi teha, olgu see siis kogukonnaaia rohimine, seiklusmänguväljaku kokkuklopsimine või Kotka trepi värvimine. Nii näitab linn end elanikule uuest küljest ja annab tähenduse seni anonüümsele paigale. Pealegi, uudsust vajavad inimesed igal elukaare etapil.

Kõige olulisem on avalikku ruumi kujundades mõista, mis on kogukonna arvates tähtis – mida tuleks säilitada ja mida lisada. Tundlik ja tõenduspõhine planeerimine võib kutsuda rohkem erinevaid inimesi pikemaks ajaks õue. See on aga hea nii inimese kui kogukonna tervisele.

Keskkonnapsühholoogid on avaliku ruumi tähendust uurinud ka Eestis – näiteks uuriti 2013. aastal ühe Eesti aleviku inimeste jaoks olulist avalikku ruumi, mida ähvardas osaline hävimine. Uuringus selgus, et kui küsida avaliku ruumi kohta avatud küsimusi, nimetab kogukond oluliste tegevustena kõiki viite teoreetiliselt oluliseks peetud vajadust (TLÜ projekt TT/7113). Sel ajal kui urbaniseerumine kerib linnu aina laiemaks, püütakse kogu maailmas vastata küsimusele, kuidas luua inimeste heaolu arvestavaid, tiheastustatud ning keskkonnasõbralikke linnu. Võiks küsida meiegi.

Ei ole olemas halba ilma, küll aga läbimõtlemata linnaruumi.

Viited:
Bowler, D. E., Buyung-Ali, L. M., Knight, T. M., & Pullin, A. S. (2010). A systematic review of evidence for the added benefits to health of exposure to natural environments. BMC Public Health, 10(1), 456.
Carr, S., Francis, M., Rivlin, L., & Stone, A. (1993). Public space (Environment and behavior). 32(4), 401-409.
Hipp, J. A., & Ogunseitan, O. A. (2011). Effect of environmental conditions on perceived psychological restorativeness of coastal parks. Journal of Environmental Psychology, 31(4), 421-429.
Kyttä, M. (2004). The extent of children's independent mobility and the number of actualized affordances as criteria for child-friendly environments. Journal of environmental psychology, 24(2), 179-198.
Linday, N. (1978). It all comes down to a comfortable place to sit and watch. Landscape architecture, 68(6), 492-497.
Sugiyama, T., Francis, J., Middleton, N. J., Owen, N., & Giles-Corti, B. (2010). Associations between recreational walking and attractiveness, size, and proximity of neighborhood open spaces. The American Journal of Public Health, 100 (9), 1752-1757.
Ward Thompson, C. (2013). Activity, exercise and the planning and design of outdoor spaces. Journal of Environmental Psychology, 34, 79-96.
Viide:
Francis, J., Giles-Corti, B., Wood, L., & Knuiman, M. (2012). Creating sense of community: The role of public space. Journal of Environmental Psychology,32(4), 401-409

Eesti Päevalehe, Delfi ja Telliskivi Seltsi koostöös avaldavad eri valdkondade eksperdid arvamust Tallinna kui merelinna ja mereääre tuleviku kohta.

Head lugemist!

Teele Pehk: Kalaranna romanss ehk kuidas Helsingi ja Saue eeskujul Tallinn merele avada, 2.08.2014 EPL

Teele Pehk: Каларанд — прибережная жемчужина Таллинна, которую могут погубить, 17.08.2014 rus.Delfi.ee

Rainer Kattel: Kalarand peab jääma kultuuri, mitte betooni ja autode päralt, 6.09.2014 EPL ja Delfi

Endrik Mänd: Millal sai Kalamaja „kõdurajoonist" miljööväärtuslik elamuala?, 13.09.2014 EPL

Yoko Alender: Kuidas saab Tallinna peaarhitekt öelda, et eraomand ei ole avaliku huvi objekt?!, 13.09.2014 EPL

Grete Arro: Bling või Bullerby - Kalaranna arengusuunad, 15.10.2014 Eesti Ekspress (täismahus artikkel: {C}{C}

blingvoibullerby.pdf

blingvoibullerby.pdf

(pildistas Madli Vitismann)

Maria Lindmäe: Miks peaks linnakodanikke ja linnajuhte huvitama Tallinna mereääre tulevik?, 22.11.2014 EPL ja Delfi

Kultuurikilomeeter sulgus avalikuks kasutuseks septembris 2014 ning ühtlasi suleti ka ligipääs Kalaranda. Seltsi esindajad ja linnavolikogu liikmed uurisid nii Pro Kapitalilt kui ka tee-ehitajalt Teede REV-2-lt, miks takistatakse ligipääsu avalikule mereäärele. Abilinnapea Klandorf vastas volikogu liikme järelepärimisele, et ligipääs peab ka tee-ehituse ajal olemasolevaid teid pidi tagatud olema (loe kogu vastust siit:

abilinnapea vastus Kalaranna tänava ehituse kohta_sept2014.pdf ) ning suhtlusest objektijuhiga selgus, et Kalasadama tänava äärse lukustamist õhtuks ja nädalavahetusteks nõuab nende leping Pro Kapitaliga. 

Igatahes nüüdseks on arusaamatused lahendatud ja Kalasadama tänavalt pääseb jälle Kalaranda, kuigi aegajalt on vaja praktiseerida tõkkejooksu üle betoontõkete.

TLPAga kohtumine Kalarannas_2.09 (4).jpg

Telliskivi Seltsi ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohtumine Kalarannas
2.09.2014

Kohtumine oli erakordne, kuna toimus kohapeal, st Kalarannas. Peamiselt arutasime Kalasadama planeeringuga seonduvat, selgitasime Telliskivi seltsi mitmeaastast tööd avaliku mereääre kaitsmisel ning üritasime kompromissile jõuda.

Telliskivi seltsi liikmed selgitasid, et selts seisab juba aastaid selle eest, et Kalasadama detailplaneering ei sulgeks avalikku mereäärt. Praegu planeeringus ette nähtud avalik promenaad on planeeritud merre, mis tähendab hirmkallist mere täitmist. Selle asemel oleks parem lahendus nihutada krundipiiri u 20 m mereäärest kaugemale, kahandamata arendatavat brutomahtu. Planeeritud 400 korterit on võimalik ka väiksemale krundile ära mahutada.  See aitaks praegust liivaranda päikesevalguse käes hoida, sest kui viiekordsed hooned tulevad avalikule promenaadile väga lähedale, varjutavad need ranna-ala täielikult. Küsimus on avaliku ruumi kvaliteedis ka nendele samadele elanikele, kes Kalasadamasse tulevikus korterid soetavad. Suur osa kesklinnalähedasest mereäärest on erakätes ja täis planeeritud, mis tähendab viie aasta perspektiivis veel suuremat nõudlust avalikule ja rekreatsiooniruumile. Sellepärast ongi Kalarand nii erilise väärtusega, kuna linna esindajate käes on veel kõik ohjad, et suuri planeerimisvigu ennetada.

Linnaplaneerimisametnikud selgitasid, et Põhja-Tallinna üldplaneeringus on Kalaranna kohal küll lauge rannajoon, kuid probleem on selles, et pole täpsustatud, mis osas avalik promenaad kulgeb. Sel suvel sõlmis linnavalitsus Pro Kapitaliga lepingu mereääre avalikku kasutusse andmise kohta (LV korraldus nr 1106-k), ent avalikku kasutusse on mõeldud praegune liivarand ja sealt edasi merevesi...

Linnaosavalitsuse esindajad tundsid muret, et kui linnavalitsus kutsub planeeringu maavanema juurest tagasi ettekäändega krundipiiri mere ääres koomale tõmmata, siis tekib oht, et arendaja vaidlustab planeeringu kehtestamise. Ühiselt leiti, et selline võimalus on muidugi olemas, ent kui brutopinda ei vähendata, ei peaks arendajal selleks põhjust olema.

Seltsi esindajad tõid välja, et pigem on kohtussemineku võimalus kodanikeühenduste poolt ja mitte ainult Telliskivi seltsi, kuna piirkonda kasutavad väga erinevad seltskonnad, kes on selle tuleviku pärast mures. Samas pole kohtusseminek kellegi soov ja kompromissi otsimine üritabki seda ennetada. Telliskivi selts on nõus loobuma Kalasadama ala puudutavatest vastuväidetest, kui linnaplaneerimise ametnikud vähendavad mereäärset krundipiiri avaliku promenaadi laiendamise nimel. Ja kuigi planeeritud  400 korterit Kalasadama krundile on liiga suur koormus, lepiks selts sellega kompromissi korras, kui avalik ruum laieneb.

Linnaplaneerijatelt ei saanud me krundipiiri nihutamise kohta selget vastust, ent loodetavasti mõjus kohtumine julgustavalt.

Telliskivi selts on rääkinud ka Harju maavanema esindaja Jaan Sauliniga, kes valmistab maavanema otsust ette. Maavalitsus ootab omaltpoolt, et linn annaks signaali kas planeeringu tagasivõtmise või osalise kehtestamise vajaduse kohta.

Tundub, et pall on linnaarhitekti ja linnaplaneerimisameti juhi käes...

Osalejad: Teele Pehk (Linnalabor, Telliskivi selts), Grete Arro (TLÜ, Telliskivi selts), Toomas Paaver (Telliskivi seltsi juhatus), Maarja Läänesaar (Telliskivi seltsi juhatus), Jaak-Adam Looveer (TLPA üldplaneeringute osakond), Anna Semjonova (TLPA üldplaneeringud), Mihkel Kõrvits (TLPA üldplaneeringud), Lia Gailan (TLPA), Anu Plado (TLPA detailplaneeringud), Mari Heinsoo (TLPA detailplaneeringud), Ketlin Keir (TLPA detailplaneeringud), Kaidi Õis (Põhja-Tallinna arhitekt),  Arvo Soorand (Põhja-Tallinna valitsuse linnamajanduse osakond), Magnus Kiis (Põhja-Tallinna valitsuse linnamajanduse osakond), Tiit Riisalo (Põhja-Tallinna halduskogu)

Kohtumise kokkuvõte pdf-ina:

Telliskivi Seltsi ja TLPA kohtumine Kalarannas 2.09.2014.pdf

Telliskivi Seltsi ja TLPA kohtumine Kalarannas 2.09.2014.pdf

Kalasadama üks maaomanikest, Pro Kapital, avaldas Tallinncity.ee-s artikli vastusena uudisele Telliskivi seltsi tellitud eksperthinnangutest.

///

"Vastulause: müüdid Kalasadama detailplaneeringu kohta"

Tallinncity.ee 26.06.2014

Autorid: Allan Remmelkoor (AS Pro Kapital Eesti juhatuse liige), Ervin Nurmela

Kohalike seltside, sealhulgas Telliskivi Seltsi tegevus kogukondlike huvide kaitsmisel on üldiselt tänuväärne, vajalik ja põhjendatud. Samas ei saa me nõustuda Telliskivi Seltsi poolt avalikkusele Kalasadama detailplaneeringu osas jagatava kallutatud info avaldamisega.

Telliskivi Selts ja nende üleskutsel ka paljud kohalikud elanikud on aastaid võidelnud Kalasadama detailplaneeringu vastu. Mereäär on juba täna avatud, detailplaneeringuga kavandatu sulgeb elanikele pääsu merele, merele juurdepääs halveneb oluliselt, eraomanike huvi ala täis ehitada läheb vastuolu avalikkuse huviga, avalikkusele jääva ala suurus ei ole piisav, kaob supelrand, promenaad ehitatakse merre jms, on põhilised argumendid mida protestijad kasutavad.

Oleme Kalasadama detailplaneeringu ala ühe eraomaniku Pro Kapitali esindajatena Telliskivi Seltsiga korduvalt kohtunud, et selgitada planeeringulahendusi, paraku tulutult.
Võib tekkida põhjendatud küsimus, miks me ei soovi siis leida detailplaneeringus tasakaalustatud lahendusi, millega ka protestijad rahule jääksid?

Soovime märkida, et detailplaneeringu menetluses on tehtud mitmeid ja olulisi kompromisse. On olnud põhjendatud proteste, mille tulemusel on detailplaneeringut ka täiendatud. Kunagiste protestide tulemusel laiendati avalikku kasutusse minevat ala ja sätestati nõue viia ala hoonestamiseks läbi avalik arhitektuurikonkurss. Lisaks on tehtud mitmeid muid täiendusi. Väidet, et planeeringut on kümne aasta jooksul muutmata kujul menetletud saab seega esitada kas teadmatusest või siis eksitatakse avalikkust teadlikult.

Protestid, mis on jätkuvalt lahendamata, on esitatud kas süvenemata detailplaneeringu lahendustesse või siis kantud mõnest muust eesmärgist. Telliskivi Seltsi esindajad on meile eravestlustes selgelt väljendanud, et seltsi hinnangul tuleks Kalasadama alale kavandada üksnes linnapark ja igasugune hoonestamine rikuks antud ala ainulaadsuse.

Miks arvab aastaid eraomandis olevat ala kasutanud isikute grupp, et neil on tekkinud ootus, et ala jääbki metsikuks tühermaaks, kus maaomaniku nõusolekuta saab korraldada üritusi ja pidada piknikuid? Tekib põhjendatult küsimus, millist arutelu saab pidada olukorras, kus ühe poole huviks on teha kõik selleks, et mingit arengut antud piirkonnas kunagi ei tuleks? Milline on parem tasakaalustatud lahendus eraomandis olevale piirkonnale? Kas parem on ühe isikute grupi naiivne unistus rajada maksumaksja kulul kogu kinnistu ehk suure kaubanduskeskuse suurune park või avalikkusele suunatud, väljaarendatud, aktiivselt toimiv ning turvaline piirkond, kus linnaelanikud saavad jalutada laial rannapromenaadil, tuua oma lapsed kavandatud lasteaeda, külastada rannakohvikuid ja alale kavandatud pargialasid?

Protestijad on väitnud ka seda, et detailplaneeringu menetluses on tehtud üksnes formaalseid kompromisse eraomanike ja avalikkuse huvide vahel, detailplaneeringu lahendus ei vasta jätkuvalt avalikule huvile ja on kantud üksnes eraomanike kasu saamise eesmärkidest.

Lugejad peaksid ise hindama, kas Pro Kapital on eraomanikuna teinud piisavaid kompromisse hea lahenduse leidmiseks või on Kalasadama detailplaneering kantud üksnes eraomaniku kasuahnusest. Hinnangu andmisel tuleks ennast panna ka maaomaniku rolli. Selleks, et lugeja ja ka protestijad saaksid anda teadvustatud hinnangu, lükkame ümber põhilised müüdid, mida Kalasadama detailplaneeringu kohta levitatakse.

Meie kinnistu tänane suurus on 60958 ruutmeetrit. Detailplaneeringu kehtestamisel jääb elamute krundi suuruseks 24 649 ruutmeetrit ning anname linna ja avalikkuse kasutusse kokku ca 25 000 ruutmeetri suuruse ala ehk üle 40 protsendi tänase kinnistu suurusest. Oleme võtnud kohustuse ehitada oma kulul välja avalikku kasutusse mineva Pirita rannapromenaadist laiema Kalasadama rannapromenaadi ja maksumaksja sellesse ei panusta.

Arhitektuursed lahendused nii hoonetele kui ka rannapromenaadile leitakse avaliku arhitektuurikonkursi teel. Seega hirm, et üks eraomanik otsustab oma maitse järgi Tallinnas unikaalse piirkonna hoonestamise, on selgelt põhjendamatu. Kehtiv üldplaneering ei määratle, et antud ala hoonestamiseks tuleks arhitektuurikonkurss korraldada. Seega oleme teinud taaskord kompromissi eesmärgist leida piirkonna hoonestamiseks parim lahendus.

Nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist enne kui detailplaneering määratleb põhimõtted ala hoonestamiseks ei ole põhjendatud. See on olnud ka laia planeerimispraktikat omava Tallinna linna seisukoht. Läbivaieldud ja kehtestatud detailplaneering on selgeks dokumendiks, millega arhitektid oma visioone tehes tulevikus arvestama peavad. Konkursi korraldamine enne kui olulised põhimõtted on läbi vaieldud ja haldusaktiga ka kohustuslikuks muudetud võib kaasa tuua selle, et võidutöö ei vasta linnaelanike ega ka kinnistu omanike ootustele ega anna lõplikku arhitektuurset kvaliteeti.

Mis on parem, kas vaielda avalikkusega läbi tulevase hoonestamise põhimõtted ja need detailplaneeringuga kohustuslikuks muuta või anda ühe unikaalse ala planeerimine sisuliselt võidutöö autorile? Tallinnas on mitmeid näiteid, kus arhitektuurikonkursi korraldamine enne detailplaneeringu kehtestamist on toonud kaasa olukorra, kus detailplaneeringu menetluse käigus selguvad võidutöö puudused ja lõpplahenduseks on oluliselt teine lahendus, kui võitja valimisel eeldati. Samuti on naiivne arvata, et arhitektuurikonkurss toob lahenduse, mis kõigile sh Telliskivi Seltsile meeltmööda on. Nii palju kui on inimesi, on sama palju ka arvamusi. Enne detailplaneeringuga oluliste põhimõtete kehtestamist kulutataks aega ja raha ja lõpptulemus on see, et mõne jaoks ei jäta võidutöö ikka piisavat avalikku ruumi, mõnele ei meeldi võidutöö hooned, mõnele ei meeldi promenaadi lahendus. Jätkatakse protestimist ja uue konkurssi nõudmist ja nii lõpmatuseni.

Palju poleemikat on tekitanud ka Kalasadamas oleva liivaranna saatus. Protestijad on nõudnud, et detailplaneeringuga nähtaks ette supelrand, kuna kohalikud elanikud on avastanud kodulähedase supluskoha ja ei soovi selle kadumist. «Ainus supelrand Kesklinnas» on protestijate argument. Tallinna linn on selgitanud, et supelranna kavandamine ei ole võimalik, kuna piirkond asub reovee avariiväljalasu ja sademetevee väljalasu sanitaartsoonis ning ala ei vasta seega suplusveele ja supelrannale kehtestatud nõuetele. Seaduseandja poolt inimeste tervise kaitseks kehtestatud nõuded ei ole protestijaid veennud. Soovist protestijatele vastu tulla, on detailplaneeringus sätestatud, et arhitektuurikonkursi ülesandeks on leida vee ja maa kokkupuutele lahendused so. rannajoone iseloom- kaldakindlustused, lauge looduslik või liivarand, astmestikud, istumiskohad jne. Ujumine on ja jääb selles piirkonnas mitteametlikuks. Ametlikku supelranda Kalasadamas ei ole ja tervisekaitse nõuete tõttu ei saa ka kunagi olema. Sellele vaatamata levitatakse jätkuvalt jutte, kuidas Kalasadama supelrand arenduse tulemusena kaob.

Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu kohaselt on Pro Kapitali kinnistu lubatud täisehitusprotsent 50 protsenti ja nõutav haljastuse protsent 20 protsenti. Detailplaneeringu alusel on meie omandusse jääva elamute krundi lubatud täisehituse suuruseks 35 protsenti ja haljastuse suuruseks 28 protsenti. Seda arvestades jääb arusaamatuks, kuidas jõudis Telliskivi Seltsi poolt palgatud ekspert järeldusele, et detailplaneering kasvatab üldplaneeringuga ettenähtud elamumaa kahekordseks. Alati võib kontekstist välja rebida mõne üksiku üldplaneeringu joonise ja sellele oma väited rajada. Märgitu ei muuda aga üldplaneeringus selgelt lubatud täisehitusprotsenti ja fakti, et koostatud detailplaneering näeb ette mahuliselt oluliselt väiksema lahenduse. Samas on elamumaa ala kahekordseks kasvatamise argument avalikkuse silmis kõlav, lubab saata pressiteateid ja aitab jätta muljet eraomanike kasuahnusest. Fakt on aga see, et detailplaneeringu järgi on täisehitus väiksem kui kehtiv üldplaneering lubaks. Maksimaalne hoonestusalune pind kavandataval elamumaa krundil on arvestades lubatud täisehituse protsenti 8627 ruutmeetrit. See moodustab üksnes 14 protsenti tänase krundi suurusest. Rääkida ala ebamõistlikust täisehitamisest on selgelt põhjendamatu ja avalikkust eksitav.

Väide, et avaliku ruumi laiuseks tuleb vaid 11 meetrit, on otsitud ja ei ole ka oma sisult õige. Detailplaneering näeb ette, et avaliku promenaadi laius on minimaalselt 25 meetrit veepiirist. Kui arhitektuurikonkursi lahenduse tulemusena merd täidetakse, siis jääb rannapromenaad selle võrra veelgi laiem. Seadusejärgne kallasrada on 10 meetrit. Kuna täna on tegemist juriidiliselt sadama territooriumiga, siis puudub seadusejärgne kallasrada sootuks. Väide, et mereäär on juba avatud ei ole seega õige. Me ei ole otsinud protestijatega konflikti, vaid soovinud mõistlikku dialoogi. Detailplaneering, nagu ka sõlmimisel olev kasutusõiguse leping linnaga, loovad selge õigusliku aluse linnaelanikel mereääre kvaliteetseks kasutamiseks. Olukorras, kus seadusejärgne kallasrada on 10 meetrit ja näiteks Pirita tee rannapromenaad on koos haljasalaga ca 20 meetri laiune, on vastutustundetu väita, et minimaalselt 25 meetrine ja kohati ka oluliselt laiem eraomaniku kulul rajatav Kalasadama promenaad ei ole piisav ja riivab avalikkuse huvisid.

Alusetud protestid on kahjuks pidurdanud Tallinna unikaalse piirkonna arengut. Detailplaneeringu kehtestamisel anname oma tänasest kinnistust avalikku kasutusse üle 40 protsendi, korraldame ala hoonestamiseks avaliku arhitektuurikonkursi, hoonestame allesjääva ala oluliselt väiksemas ulatuses kui üldplaneering seda lubaks ja ehitame linnaelanikele välja ka rannapromenaadi, mis tagab erinevalt tänasest tühermaast kvaliteetse juurdepääsu merele ja seda oluliselt laiemas ulatuses kui seadusega nõutud. Kui protestijad leiavad, et maaomanikud ei ole teinud piisavalt, siis tuleks esitada küsimus, mis on protestijate tegelik eesmärk. Loodame, et esitatud selgitused ärgitavad protestijaid mõtlema, kas protestile allkirja andmine on toimunud süvenenult, tutvudes lahendustega ja kaaludes kõiki detailplaneeringuga seotud asjaolusid. Protestijatel ei ole vaja karta linnaelanikele mere kvaliteetse avamise vastu tehtud otsuse muutmist, otsuseid on võimalik alati muuta ja ka proteste tagasi võtta.

Täna, 11. juunil kohtusid seltsi esindajad Harju maavalitsuses Jaan Sauliniga, et tutvustada seltsi tellitud eksperdihinnanguid ning lisandunud vastuväiteid planeeringule.

Kohtumisel selgus, et maavalitsus saadab hinnangud koos uute vastuväidetega Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, et nende arvamust kuulda. Ja alles seejärel kujundab oma arvamuse. Lisaks ootab maavalitsus 13. juunini 2012. aastal seltsi pöördumisele toetusallkirja andjatelt vastust, kas nad jäävad oma arvamuse juurde.

Põhja-Tallinna linnaosa arhitekt Kaidi Õisi sõnul pole ka linnavalitsuses ühtset arusaama planeeringu osas, kuna Põhja-Tallinna valitsus pole planeeringule kooskõlastust andnud. 

Nagu kohtumisel teada saime, vormistab maavalitsus oma seisukoha Kalasadama planeeringu menetluse õiguspärasuse kohta peale kollektiivpuhkust, kõige varem augustis.

Hea tallinlane ja meie külaline!

Tuletame sulle meelde, et 2012. aasta suvel andsid toetusallkirja ühispöördumisele, mis käsitles Tallinna Kalasadama detailplaneeringut. Mäluvärskenduseks, et allkirju kogusime Kalaranna sujuva rannajoone ja 50meetrise avaliku promenaadi, kultuurikilomeetri kui ülelinnaliselt soositud kergliiklustee ja selle kaitseks, et Kalasadama hoonestamiseks korraldataks enne planeerimist arhitektuurikonkurss. Lisaks oli pöördumises lause, et allakirjutanud ühinevad Telliskivi seltsi vastuväidetega

Oled arvatavasti saanud (või saad peagi) kirja Harju maavalitsuselt, kus on praegu otsustusjärg vaidlusaluse planeeringu üle. Maavanemal on kohustus vastuväidete esindajad ära kuulata, et saaks hinnata planeerimisprotsessi seaduslikkust. Meie peame oma kohustuseks teavitada kõiki kaks aastat tagasi toetusallkirja andnuid sellest, mis vahepeal toimunud on ja millised on (jätkuvalt) Telliskivi seltsi seisukohad Tallinna kesklinna mereääre arendamise osas.

Kahjuks ei ole vahepeal Kalasadama planeeringusse märkimisväärseid positiivseid muutusi tehtud ega ülalnimetatud soove arvesse võetud. Loobutud pole mere täitmise ega jahisadama rajamise plaanist, erakrundi piir on endiselt vaid 25 m veepiirist,  rannapromenaadi ja mere äärde pääsemiseks erakrunti läbivate teede jaoks pole avalikku kasutamist tagavat servituuti seatud. Kultuurikilomeetri kõrvale plaanib linn juba sel suvel autoteed ehitama hakata - kuigi uue tänava kõrvale jääb lai kergliiklustee, kaob kultuurikilomeeter praegusel autovabal kujul sootuks. Viimane tõik oli seltsile juba varem teada, ent allkirjakampaaniaga püüdsime kaasaegsemat, st peamiselt kergliiklejatele mõeldud mereääre kasutamist toetada.

Möödunud esmaspäeval, 26. mail arutasime maavanema juures Telliskivi seltsi vastuväiteid, kuid linna piisavate põhjenduste puudumisel jäid kõik 15 vastuväidet üles. Samamoodi on endiselt üleval arhitektide liidu ja mitmekümne elaniku vastuväited planeeringule. Kalasadama planeeringusaagast ja Telliskivi seltsi tegemiste kronoloogiast loe rohkem sellest ülevaatest.

Meie üleskutse ja palve ongi, et sa ei laseks end maavalitsuse ametlikust toonist heidutada ja näitaksid veelkord üles oma huvi Kalasadama väärtuste kaitsmise osas. Selleks soovitame sul reageerida maavalitsuse kirjale, saates hiljemalt 13.06.2014 e-kirja aadressil info@mv.harju.ee (palun lisa kirja saajaks ka info@telliskiviselts.info, siis oleme kursis, kui paljud oma allkirja juurde jäävad).

Kui jääd meie ühiste vastuväidete juurde, siis just seda vabas vormis kirjutagi (a la: Siinkohal teavitan Harju Maavalitsust, et seoses Kalasadama detailplaneeriguga jään minu allkirjastatud ja 10.08.2012 esitatud ühispöördumises esitatud vastväidete juurde.) Oma seisukohta võid antud kirjas ka põhjendada. Samuti võid esitada ettepanekuid kokkuleppe saavutamiseks. Kui sulle tundub, et planeeringus on toimunud positiivseid arenguid, siis seda ka oma kirjas väljenda. Peamine on näidata üles huvi ja täita seadusest tulenevat õigust arvamust avaldada, sest seda võimalust linnakodanikele linnaplaneerimisel eriti tihti ei anta.

Koos sinu allkirjastaud ühispöördumisega andis Telliskivi selts linnavalitsusele üle ettepanekud, kuidas võiks avalikke huve arvestades seda väärtusliku mereäärt planeerida ning planeeringut menetleda. Loodame, et mõistad, et meie vastuväidete puhul pole tegemist jäärapäise vastandumise ega uusarenduste takistamisega, vaid üleskutsega konstruktiivsele koostööle parema lahenduse leidmiseks.

Lõpetuseks tsiteerime valimisreklaami: SINU HÄÄL ON OLULINE!

Lugupidamisega

Telliskivi seltsi Kalasadama fännklubi

info@telliskiviselts.info

Päevakaja ülevaade Arhitektide liidu esindajate ja kohalike eriarvamuse esitajate sõnumist maavanemale.

Ülevaade alates 12. minutist

18. detsembril 2013 kohtus Telliskivi seltsi esindus Pro Kapitaliga Kalasadama planeeringu asjus. Kohtumise algatas Pro Kapital, küsides kas selts võiks tagasi võtta oma vastuväited detailplaneeringule. Teele Pehk, Toomas Paaver ja Grete Arro selgitasid Pro Kapitalile, et selts ei saa oma varasemaid vastuväiteid tagasi võtta, kuna seltsi ettepanekutega pole üldse arvestatud ning praeguse planeeringu kehtestamine ei too endaga head kaasa, kuna see on aegund ja inimesed hindavad kesklinna avatud mereäärt aina rohkem.

Seltsi esindajad selgitasid, et Kalarand on eriline koht, mille sarnast Tallinnas ei leidu ning selle väärtusi tuleb planeeringuga kaitsta. Pro Kapitali esindajad püüdsid omakorda rahustada, et planeeringus on palju ruumi avalikuks kasutuseks ja mere äärde tuleb promenaad jne. Samas räägib planeeringudokument vastupidist (promenaad on kaugel meres, seletuskiri räägib sadamast Kalarannas, elamukrunt ulatub üleujutusalani) ning ranna väärtuste säilimine pärast selle kehtestamist oleks sisuliselt võimatu.

Seltsi esindajad uurisid ääriveeri, kas Pro Kapital oleks valmis krunti linnale müüma. Müügi eesmärk oleks planeeringuvaidluse lahendamine sel juhul, kui Pro Kapital lahenduse korrigeerimisega ei nõustu.  Linnapea oli varasemalt öelnud, et ostmine pole välistatud. Allan Remmelkoor väitis, et nad pole spekulandid, vaid on kõik oma krundid välja ehitanud ning ei pidanud vajalikuks meiega seda teemat arutada. Samas vihjas, et kui linna poolt tuleb pakkumine, siis äriühinguna nad muidugi kaaluvad seda.

Pro Kapital näitas veel linnaga sõlmitud lepingut (ava 

linna-ja-pro-kapitali-vaheline-leping-kalasadama-tehnovõrkude-kohta-01112013pdf.pdf

linna-ja-pro-kapitali-vaheline-leping-kalasadama-tehnovõrkude-kohta-01112013pdf.pdf

Kohtumise tulemusel ei muutunud kummagi osapoole arusaam, pigem selgitati vastastikku seisukohti ja tõdeti, et ei jõua mingile kokkuleppele. Pro Kapitaliga kohtutakse järgmisel korral maavanema juures avalikul arutelul. Pole teada, millal see toimub, aga usutavasti lähikuudel.  Seltsi arvates ei oleks senise dokumendi kehtestamine õiguspärane. Kompromissiks on vaja vähemalt elamukrundi eemaltõmbamist senisest 20-30m maa poole ning sadama välistamist põhjapoolsel rannalõigul Kalarannas.

Protokoll PDF-formaadis:

kalasadam_prokapital_18dets2013.pdf

kalasadam_prokapital_18dets2013.pdf

Kalamaja elanikud kogusid 2012. aastal 2052 pastaka- ja digiallkirja Kalaranna rannajoone (sh liivaranna) ja kultuurikilomeetri kaitseks ning selle nimel, et Kalasadama hoonestamiseks korraldataks enne planeerimist arhitektuurikonkurss.

Loe altpoolt allkirjalehte, allkirjapatakaga Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse läinud kaaskirja ning loe altpoolt Sirbis ilmunud selgitust allkirjade kogumise kohta.

///

Privatiseeruv kesklinna mereäär Tallinnas (Sirp, august 2012)

Kalamaja ja Pelgulinna elanikke ühendav Telliskivi selts algatas allkirjade kogumise Kalaranna piirkonna kaitseks. Palju avalikku vastuseisu tekitanud Kalasadama detailplaneering on Harju maavanema käsul taas avalikul väljapanekul, mis kestab 10. augustini. Tegu on äärmiselt olulise ala planeerimisega, mis kujundab Tallinna mereääre avatust (seltsi hinnangul antud planeeringu järgi pigem suletust).

Kümme aastat kestnud planeerimisprotsessi tulemusel ei ole linnaelanike, arhitektide liidu ega seltside rohkeid ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringule sisuliselt isegi kaalutud, leiavad seltsi liikmed. Tehtud on vaid pisimuudatusi. 2008. aastal lubati vastuväiteid esitanuile ja arhitektide liidule, et planeeringu lahendus leitakse arhitektuurikonkursiga. Loogiline olekski teha võistlus enne planeeringu kehtestamist, kuid kuna lubatud võistlust pole siiani toimunud, on planeeringu lahendus pealiskaudne: planeering kehtestab vaid ülisuured ehitusmahud ja kitsa avaliku ruumi, täpsemad lahendused tulevat alles arhitektuurivõistluse käigus. Milleks planeeringut siis praegu kehtestada? Kes suudab garanteerida, et võistlus toimub, et see on korraldatud hea tava kohaselt või et selle tulemusi arvestatakse? Kes suudab tagada, et juhtu näiteks sama, mis Sakala keskuse puhul – ka seal toimus võistlus, kuid maja ehitati tellija näpunäidete valminud projekti järgi.

Telliskivi selts rõhutab, et Kalasadama detailplaneering näeb Kalaranda ette rannakindlustuseni ulatuva elamukrundi ning lubab ümbritsevast 3-5 korda suurema tihedusega kuni seitsmekorruseliste kortermajadega ala Suur-Patarei tänava äärde, kaotab Kalaranna liivaranna ja kividelt merre laskuva rannajoone (jahisadama rajamiseks) ning lubab ehitada Kultuurikilomeetri asemele mitte kuigi sõbraliku autotee (Kalamaja ümbersõit). Selts leiab, et planeeringu joonised on esitatud segaselt, et sealt suudab vajaliku info üles leida vaid vastava eriala spetsialistid ning planeeringu seletuskiri ei klapi joonisega.
Allkirjade kogumise kampaania eesmärk on tõestada avalikku huvi Kalaranna liivaranna, sealsete ajaveetmis- ja ujumisvõimaluste ning Kultuurikilomeetri kui populaarse patseerimis- ja tervisespordi raja vastu. Telliskivi selts ootab planeeringult rohkem väljakujunenud väärtuste tunnetamist ja neile arenemisvõimaluste loomist.

Toomas Paaver ja Teele Pehk Telliskivi seltsist

2052 allkirja.jpg

petition in Est and English.pdf

obrashenie_EST_RUS.pdf

kaaskiri TLPAle.pdf