Kalasadama tarastamistaotluse kajastus meedias

Neljapäev, 29 Jaanuar, 2015 (terve päev)

 

- EPL 30.01.2015: Tallinna Kalaranna arendaja tahab mere äärde minejaid aiaga tõkestada  (loe täispikkuses artiklit allpool)

- Tallinna TV Täna+ (alates minuteist 16:50) 

 

- TV3 seitsmestes uudistes: "Arendaja soovib mereääre sulgeda"

 

///

EPL 30.01.2015: Tallinna Kalaranna arendaja tahab mere äärde minejaid aiaga tõkestada

Omanik tahab väidetavad odekolonnijoojad eemal hoida, Telliskivi selts näeb aga ohtlikku pretsedenti.


Mõne nädala eest esitas Kalaranna ala üks eraomanik Pro Kapital Grupp AS Tallinna linnale taotluse, et panna mere äärde püsti piirdeaed, mis muudaks linnahalli ja Patarei vangla vahelise ranna sisuliselt ligipääsmatuks.

 

Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor märkis, et taotluse mõte on uurida, millistel tingimustel linn piiret lubaks. Ta selgitas, et aed hoiaks arendusalast eemale nn ohtlikku kontingenti. „Seal [Kalarannas] ei ole mitte ainult mereäär, rand või koht kalapüügiks, vaid seal on täiesti valvamata ja kontrollimata kõnnumaa,” sõnas ta. „Meie kui maa omanikud ja mina kui juhatuse liige kannan vastutust selle eest, mis seal sünnib. Seal on tore peesitada, aga midagi ei ole parata – me näeme seal odekolonnipudeleid, me näeme seal süstlaid. See piirkond ei tõmba ainult neid, kes kultuurselt kala püüavad.”

 

Põhja-Tallinna linnaosa andis piirdeaia taotlusele resoluutselt eitava vastuse. „AS Pro Kapital on avalikkusele lubanud Kultuurikilomeetrit asendava avaliku mereäärse ajutise tee avamist Kalaranna tänava ehitusperioodiks. [---] Seega, varasemate lubaduste kontekstis mõjub mereääre sulgemine valelubaduse andmisena avalikkusele,” on kirjas Karin Tammemäe allkirjaga läkituses.

 

Kallasrada või sadama ala?

 

Edasi läheb vaidlus peeneks seadusepügalate järgimiseks. Linnaosa osutas, et seaduse järgi tuleb mere ääres arvestada kallasrajaga, mida on igaühel õigus kasutada.

 

Remmelkoor aga märkis, et tegu on sadama territooriumiga, mis on hoopis teine asi. Linnaosa viitas, et sadamast ei saa juttugi olla, sest viimase 15 aasta jooksul pole seal alustega tegemist olnud. „Minu hinnangul õigus seda aeda püstitada on,” jäi Remmelkoor kindlaks. Ta ei välistanud, et linnalt jah-sõna saamise korral on piire püsti seni, kui Kalaranda kavandatud elu- ja ärihooned valmivad.

 

„Tegu on kallasraja ja igameheõigusega pääseda mere äärde. Paljud inimesed ei teagi, et hiljuti jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadus laiendab avalikkuse selliseid õigusi veelgi. Alates 2014. aastast kehtivad igameheõigused eramaadel ka muudel harjumuspärastel radadel peale kallasraja,” märkis arhitekt Toomas Paaver, kes on ühtlasi Telliskivi seltsi juhatuses. „Eraomanik võib aia püstitamist põhjendada kuidas tahes, aga linnal on kohustus avalikkuse eest seista ja olematul sadamal põhinevat ettekäänet mitte uskuda.”

 

Linna ametlik otsus pole veel teada.

 

Umbes kümme aastat vindunud Kalasadama ümbruse arendus ja detailplaneering ongi laias laastus takerdunud seetõttu, et avalik ligipääs mereäärele on ebaselgeks jäänud. Teisalt on tähelepanuväärne, et mere avatust on kordamööda rõhutanud nii Telliskivi selts, linn kui ka arendaja ise.

 

Jaanuari alguses osutas Harju maavanem Ülle Rajasalu Kalasadama ümbruse detailplaneeringule järelevalvet tehes, et menetlus pole olnud seadustega kooskõlas. Muu hulgas ei pea Rajasalu võimalikuks Kalaranda jahisadama rajamist, nagu Pro Kapitali plaan praegu ette näeb.

 

Ka Telliskivi selts on pidanud jahisadamat selles ranna­lõigus ebamõistlikuks, sest tegu on ainsa kohaga kesklinnas, kus mere ääres on lauge rannajoon. Sadama rajamist võimaldav detailplaneering jätab Paaveri hinnangul mere äärde heal juhul üksnes kitsa sadamapromenaadi.

 

Ka tee-ehitus piiras liikumist

 

Mullu sügisel alustati samas piirkonnas endise Kultuurikilomeetri ümberehitamist 1 + 1 sõidurajaga Kalaranna tänavaks.

 

Autotee merepoolsele küljele rajatakse küll ka kõnnitee, kuid sellegi puhul on vaieldud, kas jalakäijad ikka pääsevad edaspidi mugavalt rannale jalutama.

 

Tänavaehituse alguses jäi Kalarand esialgu suletuks. Sel teemal pidi Tallinna volikogus vastust andma abilinnapea Kalle Klandorf, kes kinnitas, et ligipääs peab olema tagatud. Randa hakkaski pääsema Kalasadama tänava kaudu.

 

Kalaranna tänav peaks valmis saama augustis.