Paldiski mnt 50 (Hipodroom)
TÄIENDATUD: allpool viimaste manustena septembris 2012 toimunud kohtuistungite protokollid ning halduskohtu 6.11.2012 tehtud kaebust mitterahuldav kohtuotsus. Lugege terviseks, saate mh teada, mida linn kehtivast üldplaneeringust arvab ja kuidas kodanike kaasamist ja avalikku huvi defineerib! Ning seda, kuidas halduskohus leiab, et detailplaneeringu lähteülesanded ei ole määrava tähtusega dokumendiks ja detailplaneeringutega ei planeerita elanike arvu.
_______
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on leida uus kasutusfunktsioon hipodroomi
väljakolimisel vabaks jäävale maa-alale. Parima ruumilise planeerimislahenduse saamiseks on läbi
viidud ideekonkurss, mille tulemusel määrati maakasutuse, maastiku, hoonestuse, arhitektuuri ja
infrastruktuuride arendamise põhimõtted. Nendele põhimõtetele tuginedes moodustatakse
planeeringualal 26 krunti: 6 elamumaa, 1 sotsiaalmaa, 1 ärimaa, 1 äri- ja sotsiaalmaa, 5 äri- ja
elamumaa, 1 elamu- ja sotsiaalmaa, 2 äri- ja transpordimaa ning 7 transpordimaa sihtotstarbega
krunti; 3 krundi puhul on võimalik, olenevalt edasisest kasutamisest, määrata sihtotstarbeks kas
ärimaa või sotsiaalmaa.
Vastavalt arhitektuurivõistluse lähtetingimustele annab "parima ruumilise planeerimislahenduse" minimaalselt 421 000 m2 brutopinda, millest vähemalt pool peab olema elamispind. Ja sellega see ära otsustatigi.
Mitmed kodanikeühendused on esitanud planeeringule vastuväiteid. Aga nagu ütleb avaliku arutelu protokoll esimese asjana: krunt on eraomand, primaarne on omaniku huvi.
Kodanikeühendused kaebasid planeeringu kehtestamisotsuse halduskohtusse. Halduskohus nõustus, et menetluses võib olla tehtud mitmeid kaalutlusvigu ja võttis kaebuse menetlusse. Rakendati ka esialgne õiguskaitse (st alal ei tohi lõpliku otsuse tegemiseni ehituslube jms välja anda). Arendaja esindaja Viktor Kaasik (süüdimõistetud pistise andmise eest menetluse ajal LPA detailplaneeringute osakonna juhatajale Toomas Õispuule) kaebas esialgse õiguskaitse kehtestamise otsuse edasi ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus lükkas tema poolt esitatud väited ümber ning jättis õiguskaitse kehtima.
Septembris 2012 toimus neljal päeval avalik kohtuistung, kus osapooled selgitasid oma seisukohti, tunnistajatena kuulati üle linnaarhitekt Endrik Mänd ja EALi toonane juht Ike Volkov. Halduskohus langetas 6.11.2012 otsuse mitte rahuldada kaebust, st et kohus jättis planeeringu kehtima.
Kuigi kolmas osapool nõudis kaebajatelt välja kahjutasu 5000 eurot + km, otsustas kohus, et iga osapoole menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kaebajaid esindanud Telliskivi seltsi juhatuse liikmed tegid kohtuvaidluse jooksul sadu tunde vabatahtlikku tööd, advokaadi palkamiseks korraldati küll avalik korjandus, kuid sellest summast ei piisanud juristi palkamiseks.
Telliskivi seltsi juhatus otsustas halduskohtu otsust ringkonnakohtusse mitte edasi kaevata.
Lisa%209%20-%20vaidlustatav%20Tallinna%20volikogu%20kehtestamisotsus_2.06.2011.pdf
- Kommenteerimiseks logi sisse