Vastus failina:
Vastus tekstina:
Põhja-Tallinna ning Tallinna Kesklinna Valitsus avalikustasid 3.– 30. septembrini 2014 Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu, mille avaliku väljapaneku jooksul esitasite vastuväited ning ettepanekud detailplaneeringu korrigeerimiseks.
Tegite järgmised ettepanekud:
arendada kruntide 5, 13 ja 14 ala selliselt, et Katlaaed ja sealne Kultuurikilomeetri lõik säilitaksid ka tulevikus oma põhiväärtused;
koostada uus terviklahendus (sh krundijaotus), lähtudes avalikkusele suunatud ja jalakäijaid eelistava ruumi säilitamise eesmärgist;
kavandada hoonestus krundi perimeetrile, jättes krundi keskosa katlaaia sarnaseks ruumiks. Vähemalt 70% krundist 5 kasutada kultuurile suunatud vabaõhualana. Märkida planeeringus, et vastavad krundid jäävad munitsipaalomandisse;
näidata selgelt Kultuurikilomeetri jätkumine ning välistada suurte parklate juurdepääsud, mis tooks autoliikluse Katlaaia ja Kultuurikatla vahelisse ruumi. Loobuda suurematest maa-alustest parkimiskorrustest nimetatud kruntidel.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et Kultuurikatla ja jalakäijasõbralikkuse (Kultuurikilomeetri) jaoks on oluline, et ala võimalikult kiiresti korrastataks ning tekiks tegutsemisvõimalusi ning külastuskohti erinevas eas ning erinevate huvidega inimestele.
Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu lahendus lähtub Tallinna merele avamise kontseptsioonist väärtustades kõnealust piirkonda Tallinna mereväravana ning tagades linnakeskuse toimimise seisukohast olulise jalakäijate ja kergliikluse juurdepääsu piirkonda. Tallinna merele avamise kontseptsiooni üldseisukoht oli, et Linnahalli lähiümbruse kinnistute hoonestamisel on oluline jälgida, et piirkonnast kujuneks multifunktsionaalne keskuseala, kuhu nähakse ette teenindus-, kaubandus- ja büroopindu ning avalikkusele suunatud hooneid ning et suurt tähelepanu tuleb pöörata hoonetevahelise avaliku ruumi kujundamisele ja väärtarhitektuuri edendamisele.
Hoonetevahelistel aladel tagatakse vaba juurdepääs hoonetele ja mere äärde, eelistatud on jalakäijate liikumissuunad. Detailplaneeringus antakse lahendus ka sadamahoone ja Mereväljakuga (mille ääres peetakse ka kalaturgu) rannapromenaadi lõigule. Uute hoonete planeerimisel planeeringuala põhjaossa on lähtutud platside ja tänavate struktuurist, mis on ruumiliselt lihtsasti jälgitavad ja samas moodustavad mere ääres tuulevaikseid alasid. Hooned tekitavad mere äärde õhtupäikesele avatud tuulevaikse platsi, millele juurdepääs on mugav nii jalakäijale kui autoga liiklejale.
Kuna Põhja pst 35 kinnistut puudutavas osas ei suurene võrreldes varasemalt avalikustatud lahendustega maapealne hoonetealune pind, hoonete kõrgus, parkimiskohtade arv ja kinnistu jagamisel säilib nii äri- kui ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarve ning detailplaneeringus on määratud nõuded:
- uushoonestuse ehitusprojektid koostada ainult arhitektuurikonkursside tulemuste alusel;
- hoonete tänavatasandi fassaad peab olema aktiivne, suheldes tänavaruumiga (kavandada äri- või teenindusfunktsioon),
on Tallinna Linnaplaneerimise Amet seisukohal, et võrreldes detailplaneeringu esialgse lahendusega ei kaasne kavandatud muudatusega olulist linnaehituslikku mõju ja ei halvene linnaruumi kvaliteet.
Kuna enne detailplaneeringu kehtestamist on oluline realistlikult läbi mõelda planeeringu elluviimise võimalused, siis seetõttu muudeti lahendus paindlikumaks, kuna linnal ei ole võimalust ega vajadust suuremahulise muuseumihoone ehitamiseks. Ühiskondlikult kasutatav funktsioon säilib krundil positsioon 20, mis saab toimida sünergias Kultuurikatlaga, millega on ka estakaadi kaudu ühendatud.
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (edaspidi EKKM) on mittetulundusühing ja ei kuulu Tallinna linnale. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti hallatav asutus Tallinna Linnamuuseum, millel on 77aastane järjepidevus ja omab 11 erinevat muuseumi, tegeleb praegusel ajal kolme suuremahulise arendusprojektiga. Kaasaegse kunsti suund ei haaku Tallinna Linnamuuseumi asutuste tegevusega ning Tallinna Kultuuriväärtuste Ametil pole kavas seda suunda arendada. Linn panustab kaasaegse kunsti arengusse sellega, et iga-aastaselt toetatakse Tallinna Kunstihoone Fondi tegevust, kes tegeleb kaasaegse kunstiga. Samuti leiavad erinevad kunstiprojektid toetust mittetulundustegevuse toetuse meetme kaudu.
Kultuurikatla valmimisega saab Tallinn juurde märkimisväärses mahus uut kultuuripinda ning Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ei näe vajadust Kultuurikatlaga külgnevatel kruntidel kulutuuritegevust arendada ega laiendada. Hooned, milles täna tegutseb EKKM ei kujuta endast arhitektuurset väärtust ning ärifunktsioonide mõõdukas lisamine piirkonda on nende hinnangul mõistlik. Sealjuures peab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet oluliseks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi tegevust kaasaegse kunsti eksponeerimisel ja tutvustamisel Tallinnas ning hindab rolli, mida EKKM on sümbioosis Kultuurikatlaga täitnud piirkonna elavdamisel kultuurikatla renoveerimis- ja arendusetapis.
Kultuurikatla Aed asutati 2012. aastal eesmärgiga valmistamaks väiksemas mahus ette Kultuurikatla tegevusi, et olla valmis Kultuurikatla ruumide koheseks kasutuselevõtuks nende valmimise järgselt. Kultuurikatla maja täitmine loomemajanduse arendamisele suunatud sisuga on suur väljakutse nii rahaliselt kui ajaliselt ning Kultuurikatlal ei saa olla seetõttu ambitsiooni paralleelselt valmivale majale piisava kasutuse leidmisega tänasel Kultuurikatla Aia territooriumil. Kultuurikatlal on soov jätkata Kultuurikatla Aias seniste programmide ja tegevustega veel 2015. aastal, ülejärgmisel aastal on plaanis Kultuurikatla Aia programm üle kanda Kultuurikatla ruumidesse ja maja merepoolsesse hoovi. Hoone C korpus koos hooviga on perspektiivikas koht, mida saab sarnaselt tänasele Kultuurikatla Aiale kujundada kohvikuks koos rohelise linnaaiaga ning kus saab teha Kultuurikatla Aiale sarnast kultuuriprogrammi.
Teatame, et Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimub teisipäeval 11. novembril 2014, kell 15.00 Põhja-Tallinna Valitsuses, Niine tn 2, saalis. Informatsiooni saab Põhja-Tallinna Valitsuse telefonil 645 7003.
Ootame Teie osavõttu, et saaksime Teile veelkord tutvustada Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu lahendust ning vajadusel anda täiendavaid selgitusi Teie poolt esitatud märkuste ja ettepanekute kohta. Juhul, kui meie kirjas toodud selgitused on Teie jaoks ammendavad ja Te ei soovi avalikul arutelul osaleda, palume meid sellest teavitada anu.plado@tallinnlv.ee.
