Tallinna Linnavalitsuse 15. veebruari 2017 korraldusega nr 284-k on vastu võetud Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering. Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet avalikustavad Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu ajavahemikul 8.03—6.04.2017.
Planeeritud ala suurusega 11,50 ha piirneb põhjast Patarei sadamaga, läänest Kalasadama ja Kultuurikatla piirkonnaga, lõunast Sadama tänavaga ning idast Logi tänavaga.
Detailplaneeringus on kavandatud muuta Tallinna linnahalli kinnistu sihtotstarve osaliselt ärimaaks või säilitada ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarve ning on määratud ehitusõigus linnahalli rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. Lisaks on määratud ehitusõigus 3-5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoonete või äri- ja eluhoonete ehitamiseks ning kuni 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoonete või kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega parkimishoonete ehitamiseks. Ärihoonete asemel võib kavandada ka ühiskondlikke hooneid. Detailplaneeringus on ette nähtud muuta senist krundijaotust ja maakasutuse sihtotstarbeid. Uued hooned on planeeritud maa-alale, mis jääb linnahalli suhtes itta ning mis piirneb Logi tänavaga. Alale planeeritud hoonete kõrgus ei ületa Tallinna linnahalli kõrgust. Peamine eesmärk on luua võimalused linnahalli uueks kasutuselevõtuks ning tagada linnahalli kui mälestise ja piirkonna maamärgi dominantsus, juurdepääsetavus ja vaadeldavus. Planeeringulahenduse väljatöötamisel on lähtutud vajadusest võtta seni hoonestamata maa-ala otstarbekalt kasutusse ning kujundada alast atraktiivne linnaruum ja parandada juurdepääsetavust merele. Lahenduse elluviimisel kujuneb hoonestatavast alast linna keskusele iseloomuliku ilme ja struktuuriga piirkond. Detailplaneeringus on määratud nõue viia planeeritud hoonestuse ja avalikult kasutatavate alade (rannapromenaad, linnaväljakud, haljasalad jm) parima lahenduse saamiseks läbi arhitektuurivõistlus. Linnahalli täpne suurus, sh hooneosade kinniehitamise ja juurdeehitiste ehitamise võimalus ning kasutusfunktsioonid, tuleb täpsustada eraldi muinsuskaitse eritingimuste alusel ehitusprojekti staadiumis.
Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu” kohaseid maakasutuse juhtotstarbeid üldkasutatava hoone maast ning haljasala maast ärimaaks, elamumaaks ja transpordimaaks ning linnahalli merepoolses osas olev jahi- ja reisisadama maa transpordimaaks. Lisaks tehakse ettepanek muuta rohekoridori ulatust ja haljastuse osakaalu. Detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist.
Detailplaneeringuga saab tutvuda eelpoolnimetatud ajavahemiku kestel tööaja jooksul Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis Niine tn 2, Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne tn 18 hoovimaja ruumis 32 ja Tallinna Linnavalitsuse I korruse infosaalis Vabaduse väljak 7. Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee (detailplaneeringu menetluse number on DP041900). Täiendav info avaliku väljapaneku kohta telefonidel 645 7003 ja 645 7264.
linnaruum
Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu avalikustamine
Salme tn 11, 13, 13e kinnistute detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku avalik arutelu tulemused
- Kommenteerimiseks logi sisse
Tööstuse tn 16 projekteerimistingimuste eelnõu ja taotluse avalikustamine
- Kommenteerimiseks logi sisse
Suur-Patarei tn 13 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
- Kommenteerimiseks logi sisse
Salme tn 11, 13 ja 13e kinnistute detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek ja arutelu
- Kommenteerimiseks logi sisse
Kalaranna arhitektuurikonkursi võitis Kadarik Tüür töö Kesk-Küla
Tallinna Kalaranna tänav 1 kinnistu arhitektuurivõistlusele laekunud üheteistkümne töö hulgast tunnistas žürii esikoha vääriliseks arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid OÜ võistlustöö “Kesk-Küla”.
Autorid on Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Viktoria Andrejeva, Marleen Stokkeby, Harri Kaplan, Kristi Tuurmann, Katerina Veerde, Raul Kalvo.
Žürii hinnangul arvestab “Kesk-küla” arhitektuurne lahendus Kalaranna potentsiaali kesklinnaliku äritänavana. Hoonestuse puhul hinnati nii katuseaedade ja rõdude lahendusi, mis arvestavad, et ala on eri tasapindadelt hästi vaadeldav, kui ka seda, et enamikul korteritest on head vaated, kas merele, väljakule või tänava-alale.
Kalaranna tn 1 kinnistu arhitektuurivõistlust korraldasid kinnistu omanik Pro Kapital koostöös Eesti arhitektide liidu ja Tallinna linnaplaneerimisametiga.
Kesk-küla. Allikas ERR.
Vaata võidutöö galeriid (ERR uudised)
.
Kalasadama planeeringu kronoloogia
Kalasadama planeering, mida on menetletud üle 12 aasta, on Tallinna kontekstis enneolematult suurt avalikku huvi pälvinud arendus. Telliskivi selts on Kalasadama planeeringu asjus ja Kalaranna elavdamise nimel tegutsenud alates 2011. aastast (selts loodi 2009. aastal). Selts koos paljude abilistega on seisnud avaliku ruumi eest ning rõhutanud Kalasadama (ja eriti Kalaranna liivaranna) olulisust kesklinna väärtusena, mida hoida, mitte likvideerida. Pro Kapitali buumiajast pärit arendusplaan - 400 korteriga kuni viiekorruselised kortermajad, algselt ka jahisadam - on aastatega paremaks muutunud, et vastata tallinlaste kasvavale mereääre kasutusele ja avaliku ruumi nõudlusele. Iseasi on, kas sellise olulise mõjuga koha tuleviku planeerimine peab nii vaevarikas ja pikk protsess olema. Kogu planeerimissaaga käigus on aina teravamalt kerkinud üles linnavalitsuse (eeskätt linnaplaneerimise ameti) senine nõrk roll mereääre kasutuse aktveerimisel, avaliku huvi esindamisel, maaomanike lähtuvalt pikaajalistest eesmärkidest ja suurematest plaanidest suunamisel.
Telliskivi seltsi tegevus Kalasadamaga on lähtunud järgmistest põhimõtetest:
- Kalasadama mereääre arendamine peab olemasolevaid väärtusi (ainuke liivarand ja supluskoht kesklinnas, jalakäijatele avatud mereäär, Kalamaja miljööväärtuslik hoonefront piirkonna serval) esile tuues looma midagi uut ja kordumatut – piirkonnal on potentsiaali kujuneda pealinna uueks visiitkaardiks, mis on kuulus kutsuva avaliku ruumi, mereäärse rekreatsiooniala ja mõõdutundlike uusarenduste ning kohalike seas aktiivses kasutuses piirkonnana.
- Mujal maailmas on levinud mõtteviis selgitada ajutiste katsetustega (milleks võib ka Kalaranda ja kultuurikilomeetrit pidada) välja sobivad ruumilahendused.
- Rahva poolt armastatud, kuigi kohati räämas Kalasadam peab muutuma veelgi elavamaks ja inimsõbralikumaks.
- Tõik, et piirkond on erakätes, ei takista sellist ruumi loomast; pigem vastupidi, selline arendajapoolne initsiatiiv oleks teedrajav mitte ainult Eestis, vaid eeskujuks teistele merelinnadele.
ÜLEVAADE KALASADAMA PLANEERIMISSAAGAST (sh TELLISKIVI SELTSI TEGEMISTEST)
(uuemad arengud allpool)
Kui 2008. aastal planeering avalikustati (vt pilti allpool), kohtas see kodanike poolt enneolematut vastuseisu. 300 inimest nägi vajadust planeeringut muuta. Kahjuks ei mõistnud linnavalitsus tookordsete reaktsioonide sisu ehk mõtet, et planeering peab looma alused hea mereääre kujunemiseks, seades ka omanikele vastavad piirangud.
2008. aastal avalikustatud planeeringu eskiis.
juunis 2011 püstitasid mõned seltsi liikmed Kalaranda rannakabiini, pingi ja päevitusterrassid ning korraldasid ülelinnalise rannapeo, seda kõike kultuuripealinna aastal toimunud linnainstallatsioonide festivali raames
Vaata rannapeo videot:
Veebruaris 2012 asuti planeeringut muutmata kujul taas kehtestama, mistõttu kohtas see veelgi suuremat vastuseisu. Kalamaja ja Pelgulinna miljööelanikke ühendav Telliskivi selts tõusis vaidluses juhtoina rolli, pöörates tähelepanu seaduslikele vastuoludele ning pakkudes korduvalt välja lahendusi kesklinna mereääre paremaks arendamiseks (kusjuures niimoodi, et eraomanike huvid realiseeruksid). Rõhutades planeeringu parandamise vältimatut vajadust, andis sedapuhku oma allkirja juba üle 2000 inimese.
7.03.2012 korraldas selts Kalaranna kärajad, kus arutasime (õigemini vaidlesime) arendajate ja ametnikega planeeringu üle
märtsis 2012 ilmus kogukonnaleht Kalamajakas, kus Peeter Keek kirjutab pikalt, miks ta on mures Kalaranna planeeringu pärast, ning lugeda saab Kalaranna kärajate kokkuvõtet
2.04.2012 esitas selts omapoolsed ettepanekud planeeringulahenduse parandamiseks
18.05.2012 tähistas selts rannas planeeringuga kavandatava elamukrundi piiri, sest selle kohta on jagatud eksitavat infot
10.08.2012 esitas selts vastuväited planeeringule (pdf), sest meie seniste ettepanekutega ei ole arvestatud ning planeeringu menetluses leidub rohkelt õigusrikkumisi
august 2012 telksaunatasime Kalarannas (fotod), sest meile tundus (ja tundub siiamaani), et see koht on ideaalne ühele avalikule saunale
septembris 2012 toimus väikeses seltskonnas kohtumine linnaplaneerimise ameti juhi Anu Hallik-Jürgensteiniga, kus leppisime kokku kompromisskohtumise
septembris 2012 korraldasid arhitektid Kalaranna rahvusvahelise workshopi, kus mõeldi piirkonnale hoopis teistsuguseid lahendusi
oktoobris 2012 kompromisskohtumine linnaplaneerimise ametis, mille tulemusel ei muutunud planeeringus midagi põhimõttelist
oktoobris 2012 seltsi esindajate kohtumine maaomaniku Pro Kapitali ja planeeringu koostaja Nord Projekti esindajatega, kus ei toimunud sisulist edasiminekut
18.09.2012 osalesid seltsi esindajad arutelul Põhja-Tallinna linnaosavalitsuses, kus püüdsime jõuda kompromissläbirääkimisteni, et linn viiks kõige tähtsamad muutused planeeringusse sisse
mai 2013 koristustalgud Kalarannas (tegime ära!), väiksem seltskond kohalikest koristab aga randa regulaarselt; lisaks taastasime tormiga kadunud päevitusterrassid liivarannal
august 2013 tekkis tänu Pro Kapitali lahkusele Kalaranda prügikonteiner, mille regulaarse tühjenduse eest hoolitsevad senimaani kohalikud elanikud
august 2013 indiaanisauna püstitamine ja saunatamine (fotod) – oleme veelgi rohkem veendunud, et Kalaranda sobib saun
detsembris 2013 seltsi juhatuse kohtumine linnapea Edgar Savisaarega (kokkuvõte: Telliskivi seltsi kohtumine Tallinna linnapeaga 11.12.2013), kus muude teemade seas arutati Kalaranna väärtuslikkust ning uuriti, kas linn võiks asuda maaomaniku Pro Kapitaliga läbirääkimistesse kinnistu ostmiseks. Linnapea ei välistanud seda võimalust.
detsembris 2013 seltsi esindajate ja maaomaniku Pro Kapitali kohtumine, kus maaomanik uuris seltsi vastuväidete tagasivõtmise kohta, pakkudes vastu ajutise rannapromenaadi rajamist Kalaranna tänava ehituse ajaks alates suvest 2014; seltsi esindajad leidsid, et vastuväited ja ajutise promenaadi ehitus pole omavahel sõltuvuses ja ei soostunud vastuväiteid tagasi võtma. Kohtumise protokoll
mai 2014 järjekordsed talgud Kalarannas
26. mai 2014 planeeringuvaidluse arutelu Harju maavanema juures, kus otsisime vastuseid seltsi 15 vastuväitele, kuid kuna piisavaid põhjendusi ega selgitusi polnud linnal ega arendajal pakkuda, jäid kõik vastuväited üles
2014. aasta juunis oli põhimõtteliste muudatusteta planeering Harju maavanema juures hinnata. Selle planeeringu tagajärjel tekkiv mereäärne ruum sarnaneks heal juhul Admiraliteedi basseini põhjapoolse sadamakaiga hotell Euroopa ees. Arendajate (Pro Kapital, Merko ja Van Dahl) väitel lahendab kõik probleemid arhitektuurikonkurss, ent kui seda korraldada pärast planeeringu kehtestamist (nagu on praegu lubatud), jääb ikkagi liiga palju otsi lahtiseks. Ka see, kuhu täpselt tuleb erajahisadam, milliseks kujuneb tulevane rannajoon ja merepromenaad, kui lähedale veepiirile kerkivad 4-5korruselised kortermajad 400 korteriga (st paarile tuhandele elanikule) ning kuidas lahendub parkimine. Möödunud kuue aasta jooksul oleks saanud lausa mitu arhitektuurikonkurssi korraldada...
6. juunil esitas selts Harju maavalitsusele täiendavaid vastuväiteid ning kahe varasema vastuväite tõenduseks eksperthinnangud
Loe eksperthinnangute kohta Tallinna Postimehe uudist "Ekspert: Kalasadama detailplaneering vajab parandust" ja Delfi uudist "Kalasadama detailplaneeringu järgi tekiks avalik ruum üksnes merre".
26. juunil 2014 avaldas Kalasadama üks maaomanikest, Pro Kapital vastulause seltsi tellitud hinnangute ja "protestimise" kohta - loe Tallinncity.ee uudist "Vastulause: müüdid Kalasadama detailplaneeringu kohta"
16. juulil 2014 üllitas Telliskivi Seltsi juhatus Tallinncity.ee-s artikli "Kalaranna arendajatel on targem rahvast kuulata". Artiklis on puust ja punasena kirjas, et selts koos sadade teiste murelike kodanikega on heade lahenduste poolt, mitte arenduse vastu.
augustis 2014 käivitasTelliskivi Selts koos Eesti Päevalehe ja Delfiga mereäärekolumni, kus eri valdkondade esindajad avaldavad oma mõtteid Tallinnast kui merelinnast ja kesklinna mereääre tulevikust. Loe mereääre artikleid siit.
2. septembril 2014 kohtusid Kalarannas seltsi esindajad ja teised aktiivsed elanikud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeerijatega, kes töötavad Põhja-Tallinna üldplaneeringu ja Kalasadama detailplaneeringu kallal. Kohal olid ka Põhja-Tallinna linnaosavaltsuse ametnikud. Kohtumise mõte oli näidata ametnikele, et planeeritud avalik ruum jääb merre ja viiekorruseliste hoonete varju ning arutada võimalikke muudatusi planeeringusse. Loe kohtumise kokkuvõtet.
Samal ajal tekkis segadus ligipääsuga Kalaranda (värav suleti), kui algas Kalaranna tänava ehitus ja kultuurikilomeetri trass suleti avalikkusele tee-ehitajate poolt. Nagu viitas abilinnapea, peab ligipääs Kalaranda säilima ka tee-ehituse ajal.
7. oktoobril 2014 toimus linnaplaneerimisametis kompromisskohtumine seltsi esindajate ja Pro Kapitali esindajatega. Kohtumisel püüti leida kompromissi, ent tulutult. Loe kohtumise kokkuvõtet.
Järgnes kirjavahetus Harju maavanemaga.
9. detsembril 2014 kutsus Harju maavanem seltsi, linna ja Pro Kapitali esindajad enda juurde, et selgitada, millised vastuväited on veel üleval. Selgus, et kõik on endiselt üleval ja kompromissi linna ning seltsi vahel pole saavutatud, kuna arendaja pakub poolikut kompromissi (hoonestuspiiri tagasitõmbamist, ent jahisadama ehitust laugele rannajoonele, mis tähendab seltsi peamise kaitsealuse - liivaranna - kadumist). Loe maavanema juures toimunud kohtumisest.
jaanuaris 2015 saatis Harju maavanem oma seisukoha planeeringu nõuetekohasusele. Maavanem ei andnud planeeringule heakskiitu, kuna selles on mitmeid olulisi puudusi. Kohe pärast maavanema otsust esitas Pro Kapital taotluse paigaldada Kalasadamasse piki tulevast Kalaranna tänavat piirdeaed, mis takistaks mere äärde pääsemist. Loe maavanema otsuse kohta ja vaata videouudist.
märtsis 2015 vastas linnaplaneerimise amet maavanemale kirjaga. TLPA õigustab suures osas oma varasemaid seisukohti, ainukese asjana nõustuvad maavanema ettepanekuga jätta sadamaala planeeringust välja ning planeerida ja avalikustada detailplaneering sadamaala osas hiljem.
maikuus 2015 tegi Harju maavanem oma lõpliku otsuse, kiites heaks Merko ja Van Dahli kruntidele plaanitavad 5- ja 7-kordsed hiiglased, aga mitte Pro Kapitalile kuuluva Kalasadama krundi plaanid. Maavanem nõuab linnalt uut avalikku väljapanekut, et Kalasadama krundiga seonduv lahendada. Selts ei usu, et järjekordne avalikustamine midagi parandaks.
Pro Kapital laseb Kalasadama sadama arendamise ettekäändel tarastada, kuigi sadamat avamere ääres pole (foto: Eesti Päevaleht)
Juunis 2015 vastas linnaplaneerimise amet Pro Kapitali piirdeaiataotlusele põhimõtteliselt nii, et tehke, mida tahate, peaasi et üle 30 cm sügavaid auke ei kaeva. Augustis asuski Pro Kapital piirdeaeda madalate aukudega rajama, kuigi linn pole neil lubanud mereäärt sulgeda. Tarastamist kajastas 7. augustil EPL ja Kanal2 Reporter, 8. augustil Tallinna TV, 13. augustil Linnaleht ning Postimees.
5. aug 2015 ilmus The Baltic Timesis artikkel "The battle for Estonian coastline"
2015. aastal planeeringu illustratsioonina ringlev ilupilt
3. aug - 3. sept 2015 toimus planeeringu kolmas avalik väljapanek...
augustis 2015 algatas selts allkirjade kogumise Kalaranna tuleviku planeerimiseks, et mereäär oleks praegu ja pärast planeeringu kehtestamist avalik.
24. augustil 2015 pöördus selts õiguskantsleri poole, et saada hinnang Tallinna linnavalitsuse tegevusele avaliku huvi ja kallasraja kaitsmisel.
Avalik ruum ja hoonestusala Kalarannas vastavalt menetletavale planeeringule (skeem: Telliskivi selts)
Järgnes äge sõnelus meedia kaudu: Pro Kapitali artikkel "Telliskivi selts moonutab tahtlikult tõde ja esitab valeinformatsiooni" (Tallinncity 25.08), abilinnapea Taavi Aasa usutlemine Vikerraadio Uudis+ saates (27.08), Juku-Kalle Raidi Jukuraadios vestlusring Kalaranna tarastamisest (27.08), Grete Arro artikkel "Kalaranna taltsutamine" (Sirp 28.08), Telliskivi seltsi selgitused "Otsustajad ei ole suutnud isegi olemasolevat liivaranda joonisele kanda (Tallinncity.ee 31.08) ning "Telliskivi selts, alatu valetaja? (vastus A. Remmelkoore artiklile)" .
Pro Kapitali ja seltsi esindaja Vikerraadio saates "Vastasseis" (7.09.2015).
septembri alguses 2015 andis selts Põhja-Tallinna Valitsusele üle 2375 allkirjaga pöördumise, et Kalaranna planeering tagaks tulevikus kuni 50 m laiuse avaliku mereäärse ruumi.
14. sept 2015 toimus linnavolikogus planeeringuvaidluse osapoolte ärakuulamine. Arutelu näitas, et paljud volikogu liikmed pole planeeringuga kursis...
5. okt 2015 vastas õiguskantsler Ülle Madise seltsi pöördumisele ning leidis, et linnavalitsus, Veeteede Amet ja Keskkonnainspektsioon peavad koostöös lahendama sadama-ala ja tarastamise küsimuse, ühtlasi pööras tähelepanu, et nii suure avaliku huviga planeeringu puhul peab linn tegema lisapingutusi (selged joonised ja seletuskirjad), et oleks aru saada, mille üle arutelu üldse käib.
{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}{C}
6. okt 2015 toimus Kalasadama planeeringu kolmas avalik arutelu
novembris 2015, mil linnaplaneerimise ametist tuli kinnitus liivaranna kandmisest planeeringu seletuskirja, kaebas Pro Kapital seltsi ühe liikme valeväidete esitamise süüdistuses kohtusse.
Siin Pro Kapitali pressiteade päev pärast hagi sisseandmist, siin Teele Pehki kommentaarid EPLile 3. detsembril ning seltsi seisukoht kohtuhagi kohta. Üldiselt on selle kohtuasjaga rohkem küsimusi ja hämmingut kui vastuseid.
1.12.2015 pöördus Vabaerakond õiguskantsleri poole, et hinnata Kalaranna detailplaneeringuga seotud Tallinna linnavalitsuse korralduste vastavust seadustele ja põhiseadusele. Pöördumine puudutas eeskätt lepingut Pro Kapitali ja linnavalitsuse vahel, mille kohaselt peab linna arendajale maksma ligi miljon eurot, kui Kalasadama planeering ei saa enne oktoobrit 2016 kehtestatud. Õiguskantsler vastas, et temal pole volitusi lepingu detaile uurida...
19.01.2016 järjekordne arutelu Harju maavanema juures seltsi seisukohtade üle planeeringulahendusele
märtsis 2016 lõpetas Pro Kapital kokkuleppel kohtuvaidluse Teele Pehki vastu, kattis kohtuvaidlusega viimasele tekkinud advokaadikulud ning sõlmis seltsiga kokkuleppe, mille järgi ajutisse piirdeaeda tehakse väravad ning detailplaneeringusse jäävad liivaranna tulevikku kirjeldavad laused. Sellise rahulepinguga lõpetati pikaajalised vaidlused.
Vaata meediakajastust "rahulepingu"-uudisele.
29.03.2016 andis Harju maavanem oma lõpliku heakskiidu planeeringule. Nüüd jääb oodata linnavolikogu kehtestamisotsust ja sellele järgnevat arhitektuurivõistlust promenaadi- ja kortermajade alale ning seda, et Kalasadamat ümbritsevasse tarasse ilmuks rohkem läbipääse (mida lubas Pro Kapital teha seltsiga sõlmitud kokkuleppes).
2. juunil 2016 kehtestas linnavolikogu Kalasadama planeeringu positsioonide 15, 16 ja 40 osas ehk Kalasadama territooriumi osas
1. novembril 2016 kuulutas AS Pro Kapital Eesti välja Kalaranna 1 kinnistu arhitektuurikonkursi
20. veebruaril selgus arhitektuurikonkursi võidutöö, mille autoriks Kadarik Tüür Arhitektid
Telliskivi tn 49 projekteerimistingimuste eelnõu ja taotluse avalikustamine
- Kommenteerimiseks logi sisse
Salme tn 11, 13 ja 13e kinnistute detailplaneeringu algatamine
- Kommenteerimiseks logi sisse